Episoder
-
Veebruarikuu episoodis keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta puust – tammest, aasta orhideest – vööthuul-sõrmkäpast ja aasta samblast – harilikust helvikust. Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
-
Uue hooaja esimeses saates keskendume Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Loodusloovusfestivali seosetele. Kuigi festival toimub juba 10. korda, siis tänavu kannab festival nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. Stuudios on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk ning loodusvaatluste maratoni kommunikatsioonispetsialist Triin Nõu. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse projektijuht Kaarin Hein.
-
Manglende episoder?
-
Aasta viimases saates kutsusime stuudiosse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiliste kogude kuraatori Andrei Miljutini. Andrei sai oktoobris 70-aastaseks ning tema juubeli puhul kureerisime tema isikunäituse. Andrei on osav joonistaja ning loodusmuuseumi seminariala seinal ripuvad tema illustratsioonid imetajatest. Saates vestleme näitusest „Imelised imetajad“, Andrei joonistamise huvist ja tema kirjust elust.
-
Oktoobrikuus vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid.
-
23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.
-
9. augustil toimus Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda meie taskuhäälingu avalik salvestus. Saatesalvestusel tuli juttu Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Avalikul salvestusel vestlesid loomaökoloog Tuul Sepp ja bioloog Veljo Runnel.
-
Eesti liigitihedaim aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab juunis oma 220. aastapäeva. Väärika sünnipäeva puhul korraldatakse terve kuu jooksul eri sündmusi. Pidustused algasid koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimus 7.–11. juunini üle Eesti, ning jätkuvad 27. juunil kell 13 puu istutamisega Vanemuise parki ja kell 19 Lonitseera kontsertiga botaanikaaia alpinaariumis. Saates räägime botaanikaaia avamaa korrashoiust, aednike töödest ja toredatest seikadest. Augusti lõpuni saab uudistada botaanikaaia õppeklassis näitust „Roheline varakamber“, mis on pühendatud botaanikaaia 220. aastapäevale.
Stuudios on aednik Kristine Fenske ja loodushariduse spetsialist Margit Hirv.
-
Loodusfestivalini on jäänud loetud päevad. Selle puhul kutsusime saatesse linnujämmi esinejad. Stuudios vestlevad luuletaja Janika Läänemets ja muusik Meisterjaan. Kõneainet pakuvad looduskultuur, rahvapärimus, loodus ja inspiratsioon.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilule ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilule ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.
Linnujämm toimub Lodjakoja paadikuuri vabaõhusaalis 9. juunil kell 18. Sündmus on tasuta.
-
Aprillikuu saates vestleme asutuse uue kolleegiga, Loodusfestivali kommunikatsioonispetsialisti Kristel Vilbastega. Juttu tuleb kevadest, konnadest, aedadest, lindudest ja muidugi Loodusfestivalist, mis toimub sel aastal 7.–11. juunini.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Rohkem infot leiab loodusfestival.ee.
-
Märtsikuus vestleme orhideedest Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaedniku Sten Mandriga ja Anni Ojaga, kes on oma teadmisi täiendanud Costa Rica Lankesteri botaanikaaias. Tartu Ülikooli botaanikaaias toimus märtsi alguses kaheteistkümnendat korda orhideenäitus, mis on pühendatud käpalistele. Näituse programm oli sisustatud põnevate töötubade ja ekskursioonidega. Sten ja Anni jagavad muljeid ja annavad tagasisidet edukale orhideenäitusele.
-
Alustame 2023. aasta jaanuaris teist hooaega! Teise hooaja esimeses saates tuleb juttu teaduse populariseerimisest ja selle vajalikkusest. Saatekülalistega Eesti Teadusagentuuri Teame+ koordinaatori Mare Vahtre ja Tartu Ülikooli Teaduskooli direktori Ana Valdmanniga arutleme, kellel on õigus teadust populariseerida ning millised on need viisid, et tavainimeseni jõuda.
-
Jõulukuul vestleme stuudios õhupuhtuse ja vääriselupaiga indikaatoritest ehk samblikest. Saatekülaliseks on samblike uurija ja noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvija Polina Degtjarenko. Teeme selgeks, mis vahe on samblikul ja samblal, ning arutame, miks on vaja tähelepanu pöörata ka kõige pisematele olenditele.
-
Kutsusime saatesse muuseumi näo, muuseumi loo vestjad Liisi ja Mariia, kes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi giidid. Arutlesime muuseumi rolli ja loodushariduse tähtsuse üle ning selgitasime välja, millised on kõige põnevamad eksponaadid.
-
Oktoobrikuu saate salvestasime Matsalu loodusfilmide festivalil 23. septembril. Saatejuhi rolli võttis meie asutuse harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel, kes vestles Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik linn" žüriiliikme Urmas Tartesega linnalooduse pildistamisest.
Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub tähele panema linnaloodust läbi kaamerasilma. Sel aastal laekus 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. 2022. aasta fotokonkursi žüriipinki kuulusid oma ala professionaalid: Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.
„Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased. Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks,“ tagasisidestas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.
-
Septembrit tuntakse kui seenekuud. Sel korral vestlevad stuudios seeneeksperdid, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seenenädala eestvedaja Külli Kalamees-Pani ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Arutleme seene rollist looduses, toome välja olulisi fakte seente kohta ja räägime seenenädala korraldusest.
-
Juuni lõpus ilmus rikkaliku pildimaterjaliga populaarteaduslik raamat „Botaanikaaed ja botaanilised kogud“. Trükis tähistab loodusmuuseumi tänavust ja botaanikaaia järgmise aasta 220. aastapäeva.
Saatesse tuli koostaja Inge Kukk, kes rääkis raamatu tagamaadest ja botaanikaaia ajaloolistest faktidest.
Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegutsenud botaanikaaia – Tartu Ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaanikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollektsioonide paiknemist botaanikaaias näitab raamatusse lisatud kaart. Kaunid taimefotod raamatulehtedel pakuvad silmarõõmu ja ahvatlevad tulema taimi kohapeale uudistama.
-
Sel korral muljetame Loodusfestivalist. Üle-eestiline Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendus meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festivalil avastasime elurikkust enda ümber, uurisime, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Kutsusime saatesse ornitoloogi Margus Ots, taastamisökoloogia doktorandi Elvi Liiv ja loodusfestivali külastaja Aaro Abolkaln. Saatejuht on Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein.
-
Sel korral võtab saatejuhi rolli harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. Saatekülalised, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ja Loodusfestivali kuraator Margus Kasterpalu, vestlevad järgmistel teemadel: loodusmuuseumi 220 pidunädal, loodusmuuseumi minevik, olevik ja tulevik. Arutelule tuleb meeleliitmine ja muuseumi roll ühiskonnas. Rukkirääkimiseni!
-
Sel korral keskendume aasta linnule, metskurvitsale, ja arutleme veidi ka teiste lindude üle. Saate ülesehitus on tavapärasest mängulisem, kuna Eesti Ornitoloogiaühing aitas saatekülalistele välja mõelda linnutemaatilisi viktoriiniküsimusi. Saates vestlevad omavahel loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein, harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel ja linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Rukkirääkimiseni!
- Vis mere