Episodit
-
Lisalugu sellest, kuidas kaks spordisĂ”pra ennustusmaailma sisenesid ja rikkaks saada ĂŒritasid.
Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mĂ€ngutulemuste peale pĂ€ris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast vĂ€lja â inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jĂ€lgigi.
Meil on spordiennustuskire tÔttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmÀngude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.
"Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" rÀÀgib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mĂ”just. Me ei jĂ€ta ĂŒhtki kivi ĂŒmber pööramata. -
Neljas osa kĂŒsib, mida teha spordiennustuse ĂŒhiskondlike kahjudega?
Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mĂ€ngutulemuste peale pĂ€ris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast vĂ€lja â inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jĂ€lgigi.
Meil on spordiennustuskire tÔttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmÀngude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.
"Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" rÀÀgib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mĂ”just. Me ei jĂ€ta ĂŒhtki kivi ĂŒmber pööramata. -
Puuttuva jakso?
-
Kolmas osa vaagib kĂŒsimust, kas spordiennustuseta sureks Eesti sport.
Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mĂ€ngutulemuste peale pĂ€ris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast vĂ€lja â inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jĂ€lgigi.
Meil on spordiennustuskire tÔttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmÀngude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.
"Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" rÀÀgib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mĂ”just. Me ei jĂ€ta ĂŒhtki kivi ĂŒmber pööramata. -
Teine osa rÀÀgib sellest, kuidas on Eestist saanud spordiennustuse paradiis.
Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mĂ€ngutulemuste peale pĂ€ris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast vĂ€lja â inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jĂ€lgigi.
Meil on spordiennustuskire tÔttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmÀngude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.
"Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" rÀÀgib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mĂ”just. Me ei jĂ€ta ĂŒhtki kivi ĂŒmber pööramata. -
Levila uus uuriv lugu rÀÀgib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mĂ”just. Me ei jĂ€ta ĂŒhtki kivi ĂŒmber pööramata.
Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mĂ€ngutulemuste peale pĂ€ris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast vĂ€lja â inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jĂ€lgigi.
Meil on spordiennustuskire tÔttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmÀngude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.
Esimene osa keskendub inimestele, kes spordile panustavad. -
Levila astus sisse kaaseagsetesse ânarkokaubamajadesseâ ning rÀÀkis inimestega, kes seal shoppavad.
See lugu on sellest, kuidas inimesed tÀnapÀeva Eestis keelatud uimasteid hangivad. -
Levila alustab arvamuslugudega. Uimastitarvitajad ei ela eraldi maailmas. KĂ”ik, mis nendega juhtub, mĂ”jutab ĂŒlejÀÀnud inimesi. Mart Kalvet teeb selles Levila arvamusloos kolm julget ettepanekut, mis pÀÀstaks elusid.
-
Kas kiired ajad nĂ”uavad kiireid narkootikume? Spiidist ehk amfetamiinist on saanud Eesti inimeste ĂŒks lemmiknarkootikum. Saates rÀÀgime aine tumedast ajaloost, tarvitamismustritest ja ĂŒhest enam kui 80-tunnisest Ă€rkvelolekust.
-
Seekord on Jaanikal kĂŒlas meelelahutaja MĂ€rt, kellega minnakse vĂ€rvilistele LSD radadele. Juttu tuleb ego surmast, iseendaga psĂŒhholoogi kabinetti sattumisest, aga ka sellest, mis juhtuks maailmaga, kui USA presidendid hapet teeksid.
Sarja "Ainelised olendid" eesmĂ€rk on muuta psĂŒhhotroopsete ainete ĂŒmber kĂ€ivaid vestlusi sisulisemaks â mitte hirmutada, vaid rÀÀkida ainete headest ja halbadest kĂŒlgedest.
Igas saates on koos saatejuhiga ĂŒks kĂŒlaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, mĂŒĂŒdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. -
See lugu rÀÀgib ĂŒhe noore inimese ootamatust sĂ”ltuvusest, hullusesse libisemisest ja napist pÀÀsemisest.
Eeter â see kergesti sĂŒttiv ning vĂ€nge lĂ”hna ja terava maitsega vedelik â tundub vanema pĂ”lvkonna asi. SeetĂ”ttu olin ĂŒsna jahmunud kui minuni jĂ”udis 20ndates eluaastates Riho lugu. Noored tarvitavad kĂŒll aina rohkem uimasteid, aga pigem kanepit, ecstasy't, selliseid asju. Ja siis korraga eeter, substants, mille kĂ”rgaeg jĂ€i ĂŒle-eelmisse sajandisse?
Kuid laseme Rihol rÀÀkida. Kuidas ta eetriga tutvus ja mida see temaga tegi. Uskuge, see on pöörane reis. -
Noor töötaja Henri paneb kogu oma energia trĂŒkikoja arendamisse. Peagi ta nĂ€eb, et ettevĂ”te lekib: raha lĂ€heb ĂŒlemuse maja katuseks ja kĂ”rvalĂ€ridesse.
"Mu ĂŒlemus oli sahkerdaja" on audiolugu, mis rÀÀgib halbadest juhtidest.
Esimeses pooles vaatab saatekĂŒlaline Henri tagasi oma kunagisele töökohale ning meenutab ĂŒlemust, vĂ€rvikat Ă€rimeest, kes valmistas kolleegidele palju peavalu. Mida sellises olukorras töötajana teha?
Loo teises pooles tĂ”mbame pildi laiemaks ja rÀÀgime psĂŒhholoog Eva-Maria Kangroga Eesti juhtimiskultuurist. Mis rehade otsad juhid enamasti astuvad? Mis vahe on ehitusfirma ja reklaamibĂŒroo juhtimisel? Kui tihti otsivad juhid professionaalset abi? -
Narkoentusiast Jaanika ĂŒletab hirmud ja kutsub kĂŒlla politseiniku Rait Pikaro. Mida tehakse inimesega, kellelt leitakse gramm kanepit? VĂ”i kokaiini? Kas vĂ”imud teevad diile kuulsustega, kes on narkoga vahele jÀÀnud?
Sarja "Ainelised olendid" eesmĂ€rk on muuta psĂŒhhotroopsete ainete ĂŒmber kĂ€ivaid vestlusi sisulisemaks â mitte hirmutada, vaid rÀÀkida ainete headest ja halbadest kĂŒlgedest.
Igas saates on koos saatejuhiga ĂŒks kĂŒlaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, mĂŒĂŒdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. -
Paljud Eesti arstid ei taha enam arstidena töötada. Ăks neist, Priit Tohver, otsustab oma kolleegide kĂ€est uurida, miks nad lahkuvad. Tulemuseks on silmiavav ja pĂ”hjalik lugu Eesti arstide elust.
-
Eesti ettevÔtte Fermi Energia magus tuumajutt levib kÔikjal: lasteaed-algkoolides ja jahimeeste seltsides, vÀikevaldade volikogudes ja Toompeal.
Levila rÀÀkis selle loo tarvis enam kui 40 inimesega. Sellest rullub lahti pilt, mis reedab Fermi ootamatult suurt jalajÀlge noortetöös ja hariduses, teaduses ja meedias, kohalikus elus ja suures poliitikas.
Nad on hoolikalt pununud vÔrgustiku, mida imetletakse, kadestatakse ja kurikavalaks peetakse. -
Meie narkosarja uues episoodis rÀÀgime kokaiinist. Miks ja kuidas tÀnapÀeval kokaiini tehakse ning kuidas see tervist mÔjutab, rÀÀgib pikaaegne kokaiininina TÔnu.
Sarja "Ainelised olendid" eesmĂ€rk on muuta psĂŒhhotroopsete ainete ĂŒmber kĂ€ivaid vestlusi sisulisemaks â mitte hirmutada, vaid rÀÀkida ainete headest ja halbadest kĂŒlgedest.
Igas saates on koos saatejuhiga ĂŒks kĂŒlaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, mĂŒĂŒdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. -
Keiu Virro uuris aasta aega Eesti vĂ”itlust lĂ€hisuhtevĂ€givallaga. Ta kĂ€is kaasas politseinikega, jĂ€lgis prokuratuuri ja kohtute tööd ning vestles erinevate inimestega, kes on oma elu pĂŒhendanud vĂ€givallaga vĂ”itlemisele.
Kui tunned ohtu vÔi sinu vÔi su laste elu on ohus, siis helista politseisse hÀdaabinumbril 112.Kui vajad nÔu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpÀevaringsele kriisitelefonile 116 006, vÀlismaalt helistades vali +372 614 7393.Kui helistada ei ole vÔimalik vÔi sa ei soovi oma murest telefoni teel rÀÀkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee.Naiste tugikeskuste kontaktid leiad siit: Naiste tugikeskused | SotsiaalkindlustusametLasteabi kontaktid leiad siit: LasteabiSeksuaalvÀgivalla kriisiabikeskuste info leiad siit: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskused
Loevad: Keiu Virro, Sander RoosimÀgi.
Helikujundus ja salvestus: Konstantin TsÔbulevski
Kui tahad rohkem uurida, leiad Levila saidilt loo juurest ka lisamaterjali.
Kui oled kannatanud vÀgivalda:Kui soovid vÀgivallast loobuda:
Sotsiaalkindlustusameti vĂ€givallast loobumise tugiliiniga saad ĂŒhendust numbril 660 6077 (E-R 10-16), sedakaudu saad kokku leppida kohtumise nĂ”ustajaga. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. NĂ”ustajatele saad kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].
-
Mis juhtub, kui kaubanduskeskuste salvestada mĂŒĂŒgimeeste juttu ning lasta psĂŒhholoogiaguru Andero Uusbergil seda analĂŒĂŒsida? Levila selles saates just seda teebki.
-
See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis ĂŒleöö narkokurjategija. Age lubatakse ĂŒheks Ă”htuks kodutallu. Mida arvab tema ĂŒmber kĂ€ivast trianglist kanepitaim? Mis saab edasi?
-
See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis ĂŒleöö narkokurjategija. Age âpÀÀsebâ trellide tagant. MĂ€ngu astuvad kohtuvaidluse peategelased â prokurör ja kaitsja.
-
See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis ĂŒleöö narkokurjategija. Kuidas magada, kui tuli kambri laes mitte kunagi ei kustu? Age rÀÀgib elust Tallinna vanglas.
- Näytä enemmän