Episodes
-
Martin Lumiste töötab Boltis masinĂ”ppe inseneride tehnilise juhina. Ta on olnud Boltis andmeteaduse algusest saati ning löönud kaasa mitme olulise masinĂ”ppe rakenduse arendamisel, nagu nĂ€iteks ooteaegade ennustuse ja dĂŒnaamilise hinnastamise mudelid. Lisaks sellele on ta saavutanud kĂ”rgeid kohti maailma tipptasemel konverentside teadusvĂ”istlustel ja nĂ€inud kĂ”rvalt, kuidas 5-liikmeline masinĂ”ppe osakond on kasvanud 50-liikmeliseks.
TĂ€na tegeleb ta GPT-mudelite rakendamisega Bolti klienditoe automatiseerimiseks ning toetab kogu andmeteaduse gruppi tehnilistes kĂŒsimustes. Ta on ĂŒks vĂ€heseid inimesi, kellel on tĂ€na juba ka praktiline kogemus suurte keelemudelite rakendamisel.
Vestluse esimeses pooles uurimegi, mis vÀljakutseid toob pÀrismaailma kompleksus.
Kas tipplahendused eeldavad nÀrvivÔrkude kasutamist vÔi on elegantne lahendus ka praktiline?
LÔpu poole uurime, mis on suurte keelemudelite piirangud ja kas me peaksime olema mures, et ChatGPT'st saab kÔikvÔimas tehisintellekt, kes inimkonda ohustama hakkab.
-
Kristjan Korjus on kaasasutaja ja tehnoloogiajuht ettevĂ”ttes Pactum. Pactumi automatiseeritud lahendus aitab suurtel jaemĂŒĂŒjatel oma tarnijatega paremaid lepingutingimusi lĂ€bi rÀÀkida. Kristjan oli oluline inimene ka pakirobotite ettevĂ”ttes Starship, millest rÀÀkisin Ahti Heinlaga hiljuti siin samas taskuhÀÀlingus. Kristjan juhtis Starshipis masinnĂ€gemise ja masintaju meeskonda. Kristjani laiapĂ”hjaline kogemus masinĂ”ppe ja tehisintellekti rakenduste vĂ€ljatöötamisel aitab nende tehnoloogiate potentsiaali paremini hinnata. TĂ”de selgub praktikas ja Kristjanil on praktikat palju.
Vestluse esimeses osas kĂŒsin Kristjanilt, kuidas Pactumi lahendus töötab, mis osadest see koosneb ning kuidas masinĂ”pe ja tehisintellekt selles protsessis abiks on.
Enne tehnoloogiasektorisse astumist töötas Kristjan Tartu Ălikooli Arvutusliku Ajuteaduse Laboris. Ta oli selle loomise juures ning tegi ka seal doktoritöö. Vestluse teises osas arutleme Kristjaniga tehisintellekti ja teadvuse teemadel.
RÀÀkisin hiljuti siin samas taskuhÀÀlingus Jaan Aruga, kes tÀna oma pÔhitööna seal laboris inim- ja tehisaju uurib, nii et kui oled huvitatud teadvusest ja ajuteadusest, soovitan seda osa jÀrele kuulata.
Siin on aga minu vestlus Kristjan Korjusega. Head kaasamÔtlemist!
-
Episodes manquant?
-
Jaan Tallinn on Eesti tehnoloogiasektori elav legend. Ta on Skypeâi ja Kazaa ĂŒks tehnilisi autoreid, arendanud vĂ€lja arvutimĂ€nge juba ĂŒheksakĂŒmnendate algusest ning investeerinud maailma tipp tehisintellekti arenevatesse ettevĂ”tetesse DeepMind ja Anthropic. Taustaks, et Deepmind on tĂ€naseks kogu Googleâi tehisintellekti arenduskeskus nign Anthropic pakub kĂ”ige vĂ”imekamat ChatGPT alternatiivi nimega Claude.
Ka kĂ”igest sellest oleks Jaaniga vĂ€ga huvitav vestelda, kuid eelnevale lisaks on Jaan ka juba ĂŒle kĂŒmne aasta tegelenud tehisintellektist tuleneva eksistentsiaalse riskiga. Ta on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi juures asuva â Future of Lifeâ instituudi kaasasutaja ning nende poolt paar kuud tagasi ilmunud avaliku pöördumise (â Pause Giant AI Experimentsâ ) kaasautor. See kiri hoiatab nende samade eksistentsiaalsete riskide eest ja palub tehisintellekti arendavatel ettevĂ”ttetel uued arenduste pausile panna. Seda selleks, et inimkond suudaks suurte muutustega kohaneda ning töötada vĂ€lja lĂ€henemised, mis vĂ”imaldaks GPT-4st vĂ”imsamaid mudeleid ohjata ja enda kontrolli all hoida.
See kiri on tekitanud tehisintellekti arendajate seas erinevaid reaktsioone. Ăhed ei nĂ€e hetkel loodud suurtel keelemudelitel pĂ”hinevates assistentides ohtu, kuna need on piiratud vĂ”imekusega, ennast mitte edasi arendavad ning eesmĂ€rke mitte omavad tööriistad. Teised kardavad, et oht on lĂ€hemal, kui me arvata oskame, ning isearenev ja end eksponentsiaalselt vĂ”imekamaks muutev tehisintellekt vĂ”ib vĂ”imalikuks saada juba jĂ€rgmise versiooniga.
Uurin Jaanilt, mis riske tema nÀeb ning mis mÔju see avalik kiri avaldanud on.
Kes soovib vestluses vĂ€lja toodud teemadesse edasi sĂŒveneda, soovitan tutvuda Eliezer Yudkowsky â esseedel ja kirjutistegaâ , mis aitavad nĂ€ha, kuidas ĂŒks tehisintellekt vĂ”ib tĂ”esti inimkonna kas tahtlikult vĂ”i kogemata hĂ€vitada. Kuigi tema vaated on vĂ”ibolla dramaatilisemad ja radikaalsemad, kui tehnoloogia kogukonna keskmine, on see siiski hariv lugemine ning aitab vĂ€hemalt nĂ€ha, kuidas see teoreetiliselt juhtuda vĂ”ib.
Kui keegi soovib tutvuda selle mÔtteviisi skeptikutega, tasub lugeda Yann LeCun (Meta), Andrew Ng ja François Chollet (Google) intervjuusid ja arvamuslugusid.
LÔppsÔnas ette loetud lÔik ajakirjanik Anton Hanseni esseest "Masinad ja SÔda", mis ilmus 1919. aasta "Tallinna Teatajas"
"Ainult ĂŒks vĂ€ike kartus vĂ”iks maad vĂ”tta. Te teate, teadus pĂŒĂŒab elu ja ka hinge mehaaniliselt seletada, ning kes vĂ”iks selle vastu midagi öelda. Ehk on elu tĂ”epoolest ainult mehaanika, tehnika? Aga siis vĂ”ime ehk lĂ”puks nii tĂ€ieliku masina leida, millele elu hing sisse tuleb. See oleks Beeltsebub, kelle meie ise vĂ€lja kutsunud ja kelle taltsutamiseks meil puudub jĂ”ud. Meie eneste valmistatud masinad oleksid meist vĂ€gevamad â seda tĂ”endavad juba praegusedki masinad niihĂ€sti tööstuses kui ka sĂ”jas â ja meie asemel hakkaksid nemad ilma ĂŒle valitsema.
Masinad kirjutaksid seadusi, jutlustaksid uut usku, kĂ”lblust ja looksid uut kunsti. Masinad palvetaksid, masinad kahetseksid pattu, masinad saaksid Ă”ndsaks. Masinad hakkavad altkĂ€emaksu vĂ”tma, ja kui elanikud kĂŒllalt ei maksa, maksta ei jĂ”ua, siis panevad masinad tarbeainete vedamise seisma ning inimesed, kes masinad teinud ja need ĂŒleval peavad, nĂ€lgivad. Aga ĂŒkski ei pane seda imeks neilsinatsil pĂ€evil ja nii mĂ”nigi nĂ€itab uhkusega masinate peale, öeldes: vaadake, seda oleme kĂ”ik meie teinud, see on meie kĂ€tetöö. PĂ€ikese ja kuu asemel kummardatakse tahmaseid masinaid. Siis on tĂ”sine uus ajajĂ€rk, sest siis ei otsitaks enam ei elus, ei kunstis ega usus inimest, vaid ainult masinat."
-
Seekord vestlen ma aju- ja tehisintellekti professori Jaan Aruga. Jaan on kirjutanud eestikeelseid populaarteaduslikke raamatuid ajust, teadvusest ja loovusest. Tema interdistsiplinaarsed teadmised vÔimaldavad meil vestelda erinevatel just praegu olulistel teemadel.
Esimeses pooles proovime analĂŒĂŒsida, mida sarnast on tehisintellektil ja inimese ajul. Kuidas on ajuteadus mĂ”jutanud masinĂ”pet ning kuidas masinĂ”pe aitab meil aju toimimist mĂ”ista?
ChatGPT nĂ€ol on meile igaĂŒhele kĂ€ttesaadav isiklik Ă”petaja, kes mitte kunagi ei vĂ€si ja aitab just sulle sobivas vormis ja tempos soovitud teadmised omandada. Vestluse teises pooles uurime, kuidas see mĂ”jutab meie kooliharidust ning milline saab olema meie hariduse omandamine tulevikus?
Ănneks pole Jaanil ainult teoreetilised teadmised vaid ka praktilised nĂ€punĂ€ited, kuidas uusi tehnoloogiaid tervislikult kasutada ning need ennast teenima panna.
Jaan Aru raamatud:
Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mÔttevÀlgatustest ja laste arengust (2022)
Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muustki (2017)
Jaan Aru teadustöö: Loomuliku ja Tehisliku MÔistuse Labor, Google Scholar
-
Tegu on teise osaga kaheosalisest vestlusest Ahti Heinlaga Starshipist.
Ahti ja Starshipi teekond pole olnud sirgjooneline. Alguses tuli lahendada palju suuri probleeme korraga. âHardware is hard!â nagu öeldakse. Tehnoloogia on vajalik, kuid mitte piisav, et osutada globaalset teenust. Selles osas uurin Ahtilt, kuidas nad oma toodet arendavad ning mida on vaja, et jĂ”uda veelgi enamatele turgudele.
Lisaks rÀÀgib Ahti pisut ka enda kujunemise loost ning kuhu ta oma aja ja tÀhelepanu tÀna suunab.
Kui sattusid Ahtiga vestlust kuula alles sellest osast, soovitan Àra kuulata ka eelmine osa, kus rÀÀkisime sellest, kuidas Starshipi robot töötab, sest see aitab paremini aru saada, kuidas tehniline ja Àriline kompleksus just selles Àris nii tihedalt pÔimunud on.
Head kaasamÔtlemist!
Soovitan kuulata ka Andres KĂŒti intervjuud Ahtiga saates memcpy, kus nad rÀÀgivad Eesti 90â IT sektorist ja kuidas programmeerimine ja IT ettevĂ”tted siis vĂ€lja nĂ€gid: https://edasi.org/36655/podcast-memcpy-kulas-on-ahti-heinla/
-
Seekord vestlen ma Ahti Heinlaga, kes on Starshipi pakirobotite asutaja. Ahti on ĂŒks Eesti teenekamaid inimesi tehnoloogia valdkonnas ja tegelenud programmeerimisega juba kaheksakĂŒmnendate lĂ”pust saati. Ta on olnud Skype'i tehniline arhitekt ja loonud ettevĂ”tte Starship Technologies. Olles ise asutaja ja tegevjuht, on tal â nagu öeldakse â kĂ€si ikka masinas. Ta on algusaegadel kirjutanud suure osa Starshipi robotite tarkavarast, millest osa on kasutuses tĂ€naseni.
Vestlus on jagatud kaheks osaks. Esimene osas proovin aru saada, kuidas Starshipi pakirobot töötab. VĂ”tame ĂŒhe pakiveo tellimuse samm-sammult pulkadeks lahti. Selgitame vĂ€lja, mida on vaja autonoomse pakiroboti juhtimiseks ning mis komponentidest Starshipi robot koosneb.
JÀrgnevas osas uurin Ahtilt, kuidas nad oma toodet arendavad ning mida on vaja, et jÔuda veelgi enamatele turgudele. Lisaks rÀÀgib Ahti pisut ka enda kujunemise loost ning kuhu ta oma aja ja tÀhelepanu tÀna suunab.
Siin on esimene osa minu vestlusest Ahtiga. Head kaasamÔtlemist!
-
See kord vestlen ma neuropsĂŒhholoogia professori Aaro Toomelaga Tallinna Ălikoolist. Tutvusin tema mĂ”tetega raamatutest âKultuur, KĂ”ne ja Minu Iseâ, mis lĂ”i teoreetilise aluse inimpsĂŒĂŒhika ja teadvuse tekkeks. Selle jĂ€rg âMinu Ise Arengâ toob hulganisti nĂ€iteid selle teooria kinnitamiseks vĂ”i siis potentsiaalseks ĂŒmberlĂŒkkamiseks. Professor Toomela teooria pole piiritletud bioloogilise elu kirjeldamisega vaid annab vĂ”imaluse uurida ka tehispsĂŒĂŒhikat.
Me teame, kuidas suured keelemudelid on ehitatud ning tĂ€naseks vĂ”ib igaĂŒks ka ChatGPTga suhelda, kuid meil puudub selge teoreetiline arusaam, miks need mudelid just nii toimivad vĂ”i kuidas nende tekkelised omadused kujunevad. PsĂŒhholoogia valdkonnas on mĂ”nevĂ”rra sarnane olukord: me suudame selgitada nii mĂ”ndagi, mis inimese nĂ€rvisĂŒsteemis toimub, ning psĂŒhholoogid suudavad aidata inimestele edukalt oma kĂ€itumist muuta, kuid teooriaid, mis jÀÀb nende kahe taseme vahele, on vĂ€he. Ănneks professor Toomelal on ĂŒks selline teooria olemas.
Mitte iga avaldatud teadusartikkel pole sama kvaliteediga ning mitte iga kasutatud meetod ei pruugi jÀrelduste tegemiseks olla sobiv. Tehisintellekti kiire arengu taustal on lihtne omistada sellele vÔimekusi ja omadusi, mis on ainult nÀilised. Aaro on andnud ka mÀrkimisvÀÀrse panuse teadusfilosoofia edendamiseks ning tema lÀhenemine teadusele on abiks ka siin.
Uurime koos Aaroga, kuidas kujuneb inimese psĂŒĂŒhika ning kuidas vĂ”ib kujuneda inimese poolt loodud tehispsĂŒĂŒhikaga olend.
-
Kuidas saada auto isejuhtivaks? Kui lĂ€hedal me oleme sellele, et igaĂŒhel oleks vĂ”imalik robottaksot kasutada? Kas ChatGPT aitab meid isejuhtimisele lĂ€hemale? Kas tehisintellekti aju saab mahutada kiibile?
KĂ€isin kĂŒlas Tambet Matiisenil, kes juhib Tartu Ălikooli Isejuhtivate SĂ”idukite Laborit ja on viimased neli aastat olnud selle valdkonna arengu juures. Esimesed robottaksod sĂ”idavad juba tĂ€na San Franciscos, Phoenixis ja paaris Hiina linnas. Tambeti labor on katsetanud isesjuhtivat autot ka Tartu teedel. RÀÀgime temaga tĂ€navatel sĂ”itmise vĂ€ljakutsetest ja inimeste kogemustest sellise autosĂ”iduga.
Kuigi Eesti on vÀike, leidub meil mitmeid ettevÔtteid, mis tegelevad isejuhtiva tehnoloogiaga. Kas meil on kujunemas autonoomsete sÔidukite klaster? RÀÀgime ka sellest, milliseid eeliseid vÔib Eestil olla nende ettevÔtete toetamisel ja siia meelitamisel tulevikus.
Olen viimase nelja aasta jooksul rÀÀkinud Tambetiga mitmel korral isejuhtivate autode tehnoloogiast. Minu liitumine Boltiga langes kokku Tambeti labori loomisega, mida Bolt ka toetas. Tambeti ja tema meeskonna ettekanded on alati pĂ€lvinud suurt huvi nii meie ettevĂ”tte sees kui ka avalikel ĂŒritustel.
NĂŒĂŒd on sinulgi vĂ”imalus osa saada sellest arutelust. Head kaasamĂ”tlemist!
-
Kuidas ChatGPT pÀriselt töötab? Mis on sellega seonduvad ohud ja vÔimalused? Kas ChatGPTl on teadvus? Kas me seisame eksistentsiaalse ohu ees?
Kui on keegi siin Eestis, kellel on hulgaliselt kogemust ja intuitsiooni, et antud kĂŒsimustel arutleda, siis on see Mark FiĆĄel. Mark on Tartu Ălikoolis Keeletehnoloogia Rakendusuuringute keskuse, lĂŒhidalt Tartu NLP, juht ja keeletehnoloogia professor. Tema juhitud meeskonnal on hulgaliselt kogemusi keeletehnoloogiate vĂ€ljaarendamisel.
Viimaste uudiste valguses, kus teadlased, töösturid ja poliitikud ĂŒle maailma on nĂ€idanud erinevaid algatusi ChatGPT laadsete arenduste piiramiseks, on oluline, et me peaks selle ĂŒle avalikku debatti ja et seal debatis osaleksid ka inimesed, kellel on sĂŒgav teadmine antud teemadest. Kui koroona kriisis pakkusid ĂŒhiskonnale selgust Irja Lutsar, Karmen Joller ja Arkadi Popov â kĂ”ik oma ala eksperdid â, siis siin on minu pĂŒĂŒe tuua teieni samasugune diskussioon, aga tehisintellekti teemal. Isegi, kui me ei tea tĂ€pselt, mida tulevik toob, siis tahaksin kindlasti teada, mida Mark FiĆĄel sellest mĂ”tleb ja arvab.
Vestluse teises pooles uurin, mis on eesti keele tulevik maailmas, kus tehisintellekti kĂ”ige vĂ”imekamad ja mugavamad lahendused arendatakse vĂ€lja RĂ€niorus vĂ”i Londonis. Kui ma paneksin karmi kapitalisti mĂŒts pĂ€he ja hindaksin ainult Ă€ri potentsiaali, ei oleks ilmselt Eesti turg Google ja Facebooki sarnaste jaoks oma vĂ€iksuse poolest just kĂ”ige prioriteetsem. Aga Ă€kki saavad vĂ€ikesed keeled, nagu eesti, komi, ja liivi keel hoopis kuidagi keeletehnoloogia arengut rikasta?
Siin on minu vestlus Markiga. Head kaasamÔtlemist!
-
TĂ€na vestlen ma Ando Saabasega. Meie tutvus sai alguse juba neli aastat tagasi, kui ma Bolti tööle tulin. Ta oli ĂŒks esimestest masinĂ”ppe spetsialistidest Boldis ja pĂ”hitegelane kogu meie valdkonna rajamisel ettevĂ”tte sees. Kusjuures lisaks tehnilistele oskustele oli tal erakordne vĂ”ime ĂŒles leida olulised probleemid ning need oskuslikult ka Ă€ra lahendada. Ta oli see inimene, kelle poole pöörduti kui keerulisemate teemadega jĂ€nni jĂ€et vĂ”i kui sooviti saada inspiratsiooni millegi paremaks tegemisel.
Mulle isiklikult on ta olnud ĂŒks suurimaid eeskujusid. Olen talt korduvalt nĂ”u kĂŒsinud ja tihti ka inspiratsiooni saanud.
TĂ€naseks on Ando jĂ”udnud Microsofti ja juhib seal ĂŒhte masinĂ”ppe meeskonda, mis tegeleb sĂŒva nĂ€rvivĂ”rkude abil helist mĂŒra eemaldamisega. Kusjuures see eemaldatav mĂŒra pole lihtsalt ruumi kaja vĂ”i vilisev mikker, vaid see vĂ”ib olla ka kĂ”rvalseisva inimese kĂ”ne vĂ”i köhatus.
Ando meeskond on saavutanud mĂ”ne aastaga erakordseid tulemusi ning nende lahendused on kasutuses eri rakendustes ĂŒle Microsofti. Uurin, kuidas nad nii vĂ€ikese meeskonnaga nii suure edu on saavutanud.
Viimase aja arengud tehisintellekti vĂ”imekuses on kogu maailm raputanud. Vestluse teises pooles kĂŒsin Andolt, kuidas tema nĂ€eb ChatGPT ja teiste uute tehisintellekti rakenduste mĂ”ju meie igapĂ€eva elule. Millised ametid jÀÀvad, millised suure tĂ”enĂ€osusega muutuvad ning millised vĂ”ivad sootuks kaduda? Mis ennustusi vĂ”iks teha tulevikuks ning mis nĂ”u annaks ta noortele, kes vĂ”ibolla selle valdkonna vastu huvi tunnevad.
Vestlus tuli kĂŒll pikk, kuid liiga pĂ”nev, et sealt midagi vĂ€lja vĂ”tta. Loodan, et teil on sama pĂ”nev kuulata, kui minul oli Andoga vestelda.
Head kaasamÔtlemist!
-
Tere! Minu nimi on Siim Maivel. Töötan hetkel ettevĂ”ttes Bolt ja juhin siin masinĂ”ppe valdkonda. Bolt tegleb tegeleb erinevate linna transpordiga seotud Ă€ridega. Neid Ă€ri suundi on mitu, nĂ€iteks sĂ”idujagamine, restoranidest ja poodidest toidu kojuvedu ning elektri tĂ”ukerataste ja autode nĂ”udel laenutus. Minu roll tĂ€na on kogu meie ligi 40 pealist masinĂ”ppe meeskonda juhtida. Lisaks sellele proovin ĂŒles leida need probleemid, mida on just masinĂ”ppe ja tehisintellektiga mĂ”tekas lahendada.
Suur Ă€ri tekitab palju andmeid ning tehisintellekt ja masinĂ”pe ongi kĂ”ige kasulikumad just seal, kus andmeid on palju. Bolti teenused kasutatavad enam kui 500s erinevas linnas Euroopas ja Aafrikas. Kokku on meil ĂŒle 100 miljoni kliendi ĂŒle maailma.
Lisaks suurele Ă€rile, on meil ka oma regiooni ĂŒks suurimaid masinĂ”ppe meeskondi. Mul on au igapĂ€evaselt töötada koos oma valdkonna tĂ”eliste tippudega. LĂ€bi oma töö on mul aja jooksul kujunenud unikaalne perspektiiv. Nagu öeldaks: âTĂ”de selgub praktikas.â Loodan, et mu kogemused ja erialased teadmised aitavad mind, et oma oma vestluspartneritelt huvitavaid kĂŒsimusi kĂŒsida.
Peale seda, kui ChatGPT laiemale avalikusele kĂ€ttesaadavaks muutus, on maailm pĂŒsivalt muutunud. Me alles hakkame aduma, mis vĂ”imalusi see inimkonna jaoks loob. Tehisintellekti vĂ”imekuse kasv tundub ajas kiirenevat ning selle vĂ”imekused arenevad pĂ€ev pĂ€evalt. Vahel vĂ”ib ka raske leida kvaliteetset infot, et aru saada selle tehnoloogia tegelikust potentsiaalist. Lisaks on veel ka ebaselge, kuid see tehisintellekt meie igapĂ€evaelusid muuta vĂ”iks.
Prooving teieni tuua teadmised eesti masinĂ”ppe tippspetsialistidelt. Proovin rÀÀkida inimestega, kellel on sĂŒgav arusaamine masinĂ”ppe meetoditest ja kes on edukalt suutnud neid ka pĂ€riselu probleemide lahendamisel rakendada. Arutame, mis mĂ”ju tehisintellekt meie ĂŒhiskonnale juba avaldab. VĂ”i millist mĂ”ju vĂŒib tulevikus avaldadama hakata ning kuidas selle kĂ”igega toime tulla.
Olen nii mĂ”neski oma töö alases vestluses mĂ”elnud, et ka suuremal hulgal inimestel vĂ”iks seda vĂ€ga huvitav olla pealt kuulata. NĂŒĂŒd ma proovingi need vestlused siin teieni tuua ning anda oma panuse ĂŒhiskondliku arutelu edendamiseks.
