Episodi
-
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus rÀÀkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii lÀks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?
Laua ĂŒmber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Ăheskoos otsisime vastuseid jĂ€rgmistele kĂŒsimustele:
1. Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid?
2. Millised on uued trendid narkoturul?
3. Mida tuleb silmas pidada narkovastases vÔitluses?
4. Mida on plaanis teha, et jĂ€rgmisel aastal ei vaataks narkoĂŒledooside statistikast meile vastu jĂ€rjekordne must rekord?
Saadet juhtis meie kommunikatsiooninÔunik Kersti Ringmets.
-
Prokuröridest tugiisikud tÀnavalastele kÔlab tÀna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said pÀÀstetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude pÀÀstmisest ja raskete teemadega vÔitlemisest meie seekordne episood rÀÀgibki.
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pÀÀste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. RÀÀgime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tĂ€naseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike sĂŒsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukĂŒlastuste sĂŒsteemi?
Mida Ôppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tÀnaseks on jÔutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Kristi Sobak.
Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pÀÀste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lÔppeb detsembris 2023.
-
Episodi mancanti?
-
Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusĂŒlesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada.
VabaĂŒhenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid pĂ€evi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rÀÀkis temaga kodanikuĂŒhiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud Ă”ppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike jĂ€relkasvust.
Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kĂ€ttesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jĂ”uti. Kui protsess, kuidas otsuseni jĂ”utakse, jÀÀb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmĂ€rk on saada vĂ”imalikult hĂ€sti aru, kuidas inimene kĂ€itub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes. Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuĂŒhiskonnaga inimkeskne = innovaatiline Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene lĂ€heb kaasamisĂŒritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mĂ”jutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem Ă€ra tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana. ReStart. Selleks, et oleks tugev jĂ€relkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade sĂŒdamelĂ€hedus kasvab iga inimese seest. -
1. detsembril tĂ€histame turvalisuse pĂ€eva. Selle pĂ€eva puhul rÀÀgime tavapĂ€rasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ătle aitĂ€h kĂ”igile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, pÀÀstjatele, HĂ€irekeskuse pÀÀstekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, Ă”ppejĂ”ududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas.
Saates rÀÀgib Siseministeeriumi kommunikatsiooninĂ”unik ja Turvalisuse pĂ€eva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tĂ€nupĂ€ev sĂŒndis ja mis on selle suurem eesmĂ€rk.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on vÀga palju, selgust aga vÀhe. RÀÀgime, mis on selle konflikti juured, millised on vÔimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning kuidas see kÔik mÔjutab Eestit.
SaatekĂŒlalised:
JĂŒri Vlassov, Siseminsteeriumi julgeolekupoliitika nĂ”unik ja
Ringo Ringvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur radikaliseeriumise ja terrorismi valdkonnas ning Siseministeeriumi usuasjade nÔunik.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Mari Tupits.
-
Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriĂŒletuse vaba liikumise tĂ€histamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab!
TĂ€psemini öeldes on meie viimast pĂ€eva ametis olev asekantsler Piret LillevĂ€li ĂŒks vĂ”imekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mĂ€gesid!
KommunikatsiooninĂ”unik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ĂŒhiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest vĂ”itudest aga ka raskustest enda tĂ”estamisel mehises maailmas.
Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku SÀrekanno.
Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.
-
nnovatsiooni ĂŒlesanne on luua lisavÀÀrtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaĂŒhe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on ĂŒldse vĂ”imalik innovatsiooni teha?
Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama ĂŒle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nĂ”uavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajĂ€rgedega. SeetĂ”ttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe vĂ€lja ja nĂ”uavad eeltöö tĂ”ttu palju rohkem aega.
RÀÀgime Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mĂ”jufestivalil Impact Day. Ăhtlasi anname ĂŒhele kuulajale Ă€ra ĂŒrituse passi. TĂ€psemad juhised selle saamiseks jagame saate lĂ”pus.
SaatekĂŒlalised:
Siseministeeriumi kodanikuĂŒhiskonna nĂ”unik Minna Harjo
ĂŒhiskondlike muutuste juht Kadi Kenk
meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati PĂ€ike
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Mari Tupits.
-
Siseministeerium avas tĂ€navusel Arvamusfestivalil vĂ€ga mitmeid teemasid ja diskussioone. NĂ€iteks turvalisest ööelust, kogukondade elujĂ”ulisusest, kriisidest ja paanika kĂŒlvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude mĂ€rkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju Ă€ratundmist, kogemuste jagamist, murede Ă€rakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa vĂ”tsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises Ă”hkkonnas neile andis.
Oma mĂ”tteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari KĂ€bi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo KĂŒĂŒt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.
-
Elanike mÔjutamine, ÔÔnestustegevus, varjatud ohud ja vandenÔud on vaid mÔned mÀrksÔnad Siseturvalisuse taskuhÀÀlingu uuest suvisest saatest.
Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud tunnustuse pĂ€lvinud teadustöö, mille mĂ”jud ulatuvad kaugemale, kui tavapilgul arvata vĂ”ib. Saates on endiselt fookuses elanike turvalisus, aga sel korral rÀÀgime sellest kui suur hulk inimesi muudab samaaegselt oma tavapĂ€rast kĂ€itumist ehk mis ohud vĂ”ivad elanikkonna mĂ”jutamise tulemusena ĂŒles kerkida ning kas need ohud vĂ”ivad viia riigi julgeolekut ja pĂ”hiseaduslikku korda ohustava massikĂ€itumiseni. Peatume lĂ”putöö pĂ”nevamatel avastustel ja pĂŒĂŒame selgeks teha, kas ohtude alla lĂ€heb ka propaganda, religioossed kogunemised vĂ”i jalgpallifĂ€nnide kaklused.
Mis massikĂ€itumine ĂŒldse on ja miks me nimetame mĂ”jutamist ohuks riigi julgeolekule? Millised on ÔÔnestustegevuse mĂ€rgid, kas vĂ€lisriikide mĂ”jutustegevus on meedias piisavalt kajastatud ning kas inimesed ĂŒldse tajuvad, et nad on mĂ”jusfÀÀris?
SaatekĂŒlalised:
Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia magistrant
Martin Purre, magistritöö juhendaja Kaitsepolitseiametist
Saatejuht on Teele Seire.
Magistritöö leiab digiriiulist: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3073. -
Eestlaste suurim pĂŒha â vĂ”idupĂŒha ning suured jaanilaupĂ€eva pidustused on lĂ€henemas. Me ei hakka manitsema, aga pĂŒĂŒame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kĂ”igi turvatundele. RÀÀgime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mĂ”jutavad ning mida saab Ă€ra teha turvalisema jaanipĂ€eva jaoks.
âą Kes ĂŒtleb, et kĂŒmme Ă”lut sauna kĂ”rvale on tĂ€iskasvanule probleem?
âą Miks igaĂ”htused âpudel vĂ”i kaksâ tarbijad end statistikas ise Ă€ra ei tunne?
âą Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ĂŒletarbinute eest?
⹠Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tÔusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mÔtteid jagub.
Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning PÔhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tÀhendab vÔimu teostamist ausalt, lÀbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhÀÀlingus pikemalt, et rÀÀkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse vÔtmes.
Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmÀrk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja kÀivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tÀhendab ja kellele suunatud on?
Uute lĂ€henemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja pĂŒĂŒab jĂ€ikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nĂŒgides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jĂ”uda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ĂŒhiskondlikele vĂ€ljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. KodanikuĂŒhiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse vĂ”tmes.
Kodanikele lĂ€hemale jĂ”udmisest ja innovatsioonifondis rÀÀgib Siseministeeriumi kodanikuĂŒhiskonna nĂ”unik Martin Tulit.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Olgugi, et kodanikupÀevast on möödas pool aastat, on jÀlle pÔhjust rÀÀkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisusetaskuhÀÀlingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel vÔib aasta kodaniku aunimetuse Àra vÔtta ning mis otsuseni jÔuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas?
Aasta kodaniku aunimetuse vÀljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pÀrast aunimetuse andmist asjaolusid, mis vÀlistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kÔik osapooled Àra kuulata. Seekordses taskuhÀÀlingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vÀÀriline kodanik.
KĂŒlaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuĂŒhiskonna asekantsler Raivo KĂŒĂŒt
Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire
-
TĂ€pselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib tee edasi.
Kaks pikaajalist tuttavat ja kolleegi omavahel â juttu tuleb spordist, Ă”pingutest, arhitektuurist, poliitikast ning tulevikust. Kes on olnud Arnold Sinisalu suurimad eeskujud sisejulgeoleku valdkonnas ning kelle mahitusel ta doktoriks sai? Seda ja palju muud pĂ”nevat kuuled seekordsest Siseturvalisuse taskuhÀÀlingust.
Saade on salvestatud 4. aprillil 2023.
Head kuulamist!
-
15. mĂ€rtsil 2023 jĂ”ustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nĂŒĂŒd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? RÀÀgime saates, mis tĂ€psemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi. Kellelt saab abi relva mĂŒĂŒgiga seonduvates kĂŒsimustes? Kas Eestis on ĂŒldse piisavalt turgu, et kĂ”ik inimesed saaksid oma relvad Ă€ra mĂŒĂŒa? Millisel juhul enam relvaluba kunagi inimesele ei anta?
Neile ja teistele kĂŒsimustele annavad vastused saatekĂŒlalised:
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja
PPA relvateemade eestvedaja politseimajor Anneli Annist.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Miks eurotoetusest ainult 2% siseturvalisuse valdkonda suunatakse? Milleks seda raha kasutatakse ja miks ĂŒmbritseb euroraha jagamist reeglite ja nĂ”uete rĂ€gastik, millest on esmapilgul justkui vĂ”imatu lĂ€bi nĂ€ha?
Eurotoetuste teemalises taskuhÀÀlingu saates, mida samuti rahastati Euroopa Liidu toetusest, rÀÀgib kÔigest lÀhemalt Tairi Pallas, Siseministeeriumi vÀlisvahendite osakonna juhataja.
Saadet juhibSiseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Kersti Ringmets.
Siseministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu fondide kohta loe tÀpsemalt Siseministeeriumi kodulehelt.
-
Erisaade vene Ă”igeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Ăigeusukiriku patriarh Kirilli vĂ€ljaĂŒtlemistest, mida saab kĂ€sitleda selge mĂ”jutustegevusena ja Venemaa agressiooni Ă”igustusena Ukrainas.
Seekordses episoodis selgitame, miks on Eestis kaks Ă”igeusu kirikut ning kas Moskva Patriarhaadi Eesti Ăigeusu Kirik on Eestis julgeolekuoht. Miks on ĂŒldse oluline, et MPEĂK juht Eugeni enda seisukohad selgelt vĂ€lja ĂŒtleks ja kas tĂ€nasel kohtumisel jĂ”uti ĂŒhisele mĂ”istmisele?
Taust:
Siseministeerium soovis selgitusi ja kutsus Moskva Patriarhaadi Eesti Ăigeusu Kiriku (MPEĂK) kĂ”rgeima vaimuliku kohtumisele, et kirik, kui organisatsioon, selgitaks ja kommenteeriks Eestis avalikult enda seisukohti patriarh Kirilli sĂ”navĂ”ttude osas. MPEĂK metropoliit Eugeni ĂŒtles ka jĂ€tkukohtumisel 18. oktoobril siseministeeriumi esindajatele, et ei jaga patriarh Kirilli vaateid Ukraina sĂ”jale.KĂŒlalised:
Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuĂŒhiskonna asekantsler Raivo KĂŒĂŒt ja
Siseministeeriumi usuasjade nÔunik Ringo RingveeSaatejuht Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire
-
Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 vÀlja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see Eesti jaoks tÀhendab ja kuidas puudutab see Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
Kui palju mobilisatsioonikohustuse alla kuuluvaid Venemaa kodanikke Eestis elab?
Kas neil on vÔimalik taotleda rahvusvahelist kaitset, et kohustusest mööda hiilida?
Mis saab neist, kes vÔtavad kutse vastu ja soovivad hiljem Eestisse naasta? -
Ăhiskond on pidevas muutumises ja turg peab kohanema maailma vajadustega. Kuidas olla parem, kestvam ja sÀÀstlikum on peamised kĂŒsimused, millele tĂ€napĂ€eva ettevĂ”tjad oma tegevuses vastuseid otsivad. Seekordses siseturvalisuse taskuhÀÀlingus rÀÀkisimegi muutunud ĂŒhiskonnast, missiooniga inimestest ja vĂ”imalustest kinni haaramiseks sotsiaalse ettevĂ”tluse nĂ€itel, mida vĂ”ib nimetada teise sĂ”naga ka jĂ€tkusuutlikuks vĂ”i mĂ”jusaks ettevĂ”tluse vormiks.
Probleemide mĂ€rkamine, ise initsiatiivi haaramine ja muutuste loomine ĂŒhiskonnas on need eeldused, et panustada jĂ€tkusuutliku ettevĂ”tluse arengusse ja ka turvalise riigi loomisse. RÀÀgime lĂ€hemalt, kes on need missiooniga ettevĂ”tjad, kes ĂŒhiskonnale hulganisti tagasi annavad ja miks paljud neist Eestis Sotsiaalsete EttevĂ”tete VĂ”rgustiku alla koonduvad.
Ăhtlasi saad teada:
Mis suursĂŒndmus on Impact Day?
Kas sotsiaalsetele ettevÔtetele on mingeid maksusoodustusi?
Mis eristab heategevusorganisatsiooni sotsiaalsest MTĂ-st?
Kuidas saada teada, kas minu tegevus liigitub sotsiaalse ettevÔtluse alla?
Kuidas siseministeerium jĂ€tkusuutliku ettevĂ”tlusega seotud on ja miks me rÀÀgime maailma parandamise eesmĂ€rkidest?SaatekĂŒlalised:
Sotsiaalsete EttevÔtete VÔrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber
Siseministeeriumi rahvastiku- ja kodanikuĂŒhiskonna asekantsler Raivo KĂŒĂŒt
Siseministeeriumi kodanikuĂŒhiskonna nĂ”unik Minna Harjo
Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhÀÀling
-
Meie julgeolek ja suverÀÀnsed valikud, ei tohi sattuda ohtu ĂŒhegi vĂ€lise teguri mĂ”jul. RÀÀgime sel korral, milliseid mittesĂ”jalisi vahendeid kasutatakse iseseisvate riikide mĂ”jutamiseks ja ĂŒlemaailmse mĂ”juvĂ”imu saavutamiseks Hiina nĂ€itel.
Hiina ei ole neutraalne turuosaline, mistÔttu tuleb rÀÀkida ka nende varjatud kavatsustest. Siseturvalisuse taskuhÀÀlingu seekordses saates avame esimese kihi Hiina nÀhtamatutest riiklikest ambitsioonidest. Milliseid mÔjutusvahendeid kasutatakse? Mis meid ohustab ja mis vÔib ohtu sattuda?
SaatekĂŒlalised:
Eesti VĂ€lispoliitika Instituudi teadur Kaitseuuringute Keskusest Frank JĂŒris
Siseministeeriumi julgeolekupoliitika ekspert Silvester Soop
VÀlisministeeriumi Aasia ekspert Monika ReinemSaatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire
Lisalugemine ja teemakohased raportid:
Est VĂ€lisluureameti raport Hiinast Est Kaitsepolitsei aastaraamat 2021-2022 Eng Frank JĂŒrise uurimus Venemaa-Hiina suhetest: Sino-Russian Scientific Cooperation in the Arctic: From Deep Sea to Deep Space Eng Frank JĂŒrise artikkel: How to Think about the Russia-China Partnership Eng USA Föderaalne JuurdlusbĂŒroo: The China Threat Eng Austraalia Strateegilise Poliitika Instituut: https://www.aspi.org.au/
raport: Mapping Chinaâs Technology Giants: Supply chains and the global data collection ecosystem Eng C4ADS sĂ”ltumatud raportid: https://c4ads.org/reports -
Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada lĂ€heneva vĂ”i juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ĂŒmber, vĂ”imalused ohte ennustada, aga ka teavitamise vĂ”imalused. Just ĂŒldsuse teavitamise sĂŒsteemidest ja vĂ”imalustest tĂ€nases Siseturvalisuse taskuhÀÀlingu episoodis rÀÀgimegi. Juttu tuleb ka helisireenide testimisest ja sellest, kui kiiresti ohuteave inimesteni ĂŒldse jĂ”udma peaks.
Avalikkuse ohust teavitamiseks on hetkel töös palju lahendusi: asukohapĂ”hised lĂŒhisĂ”numid, mobiilside tugimastide kĂ€rjeinfo teated, sireenid, valjuhÀÀldid, mobiilirakendused, sotsiaalmeediavĂ”rgustikul pĂ”hinevad teavitused vĂ”i SIM-kaardi pĂ”hised lahendused, aga isegi satelliitlahendused. Kes otsustab, milliseid kanaleid konkreetse ohu korral kasutada?
Vestlusringis osalevad:
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
PÀÀsteameti sireenivÔrgustiku projektijuht Tambet Vodi
Siseministeeriumi pÀÀste- ja ohutuspoliitika nÔunik Kadi Luht-KallasSaatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire
*Kui vajad ohutusinfot ja kÀitumisjuhiseid, helista riigiinfo telefonil 1247.
*Kui vajad kiiret abi, sinu vĂ”i kellegi teise elu, tervis, vara on ohus, helista hĂ€daabi telefonil 112. - Mostra di più