Episoder
-
Teistsuguses füüsikas tuleb jutuks tuumafüüsika!
JASPER RISTKOK on Tartu Ülikoolis füüsika doktorant ning selle käigus teeb tippteadust tuumasünteesireaktorite ohutuse arendamiseks.
Katsete ja rahvusvahelise koostöö tegemiseks või konverentsidel tulemuste esitamiseks käib Jasper tihti välismaal Soomest Itaaliani. Bakalaureuse ajal töötas ta KVARKis insenerina ning sealne töö kulmineerus Guinnessi rekorditesse läinud maailma suurima Rubensi toru ehitamisega, mida kasutati Saku Suurhallis KVARK Show's. Magistri- ja doktoriõpingute ajal lõi Ristkok käed külge start-up'is Praktikal, kus disainis koolide füüsikatundideks uusi katsevahendeid.
Jasper on ka teinud vabatahtliku tööd nii teaduse populariseerimises kui Ukrainale sõjalise abi pakkumises. Läbi aastate on olnud Jasperil üks läbiv suund: seiklused ja eneseareng, mistõttu on ta võtnud vastu suuri väljakutseid. Seeläbi on ta hulgaliselt oskusi, tutvusi ja elukogemust saanud, kohtudes näiteks USA ja Kanada senaatoritega või olles seljakotirändur Kagu-Aasias. -
Peeter Koppel töötab praegu investeerimise valdkonna juhina AS Redgate Capitalis. Investeerimispankurina on Peeter tegutsenud SEBs üle 15 aasta ning enne seda ka paar aastat finantsnõustamisettevõttes Evli Securities.
Ta õppis raamatupidamist ja finantsjuhtimist Estonian Business School (EBSis) bakalaureusetasemel. Hiljem arendas end ettevõtete omanikele ja tippjuhtidele mõeldud EBSi magistriprogrammis EMBA, mis kujundab juhiks olemise võimeid ja õpetab ettevõtte praktilist arendamist.Peeter Koppel ütles SEBst lahkudes antud intervjuus, et tema tööülesanne oli saada kuulsaks!
-
Manglende episoder?
-
Dr. Kristjan Pilt on Tallinna Tehnikaülikooli Tervisetehnoloogiate instituudi uurimisrühma vanemteadur. Tema teadusrühm tegeleb paindlike ja uudsete sensortehnoloogiate ja algoritmide väljatöötamisega, mis võimaldavad optiliselt jälgida mürkide eemaldamist reaalajas, hinnata südame-veresoonkonna seisukorda ja inimese stressi ning väsimuse taset.
Tema ja teiste kaasautorite teadustöö tulemusel on väljastatud viis patentset leiutist. Kristjan Pilt on ka Tehnikaülikooli õppejõud magistriõppe erialadel, kus ta selgitab üliõpilastele biooptika ja biomeditsiiniseadmete maailma. Lisaks õpetamisele juhendab ta ka kraadiõppurite lõputöid erinevates õppeastmetes.
-
AKADEEMIK PROF. MARGUS LOPP on kõrgelt hinnatud keemiateadlane, kellel on üle 200 teadusartikli ja ta on saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia. Margus Lopp alustas oma haridusteed Kaali Koolis Saaremaal. Hiljem õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal. Margus Lopp on töötanud juhtivteadurina Eesti Teaduste Akadeemia keemia instituudis prostaglandiinide keemilise sünteesi alal. 1997. aastal valiti ta Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professoriks ja orgaanilise keemia õppetooli juhatajaks. Tema teadusgrupi hilisema töö tulemusel on väljastatud kaheksa patentset leiutist.
Alates 2022. aastast on Margus Lopp Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ning töötab TTÜ tööstuskeemia laboris, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Tema juhitav töörühm loob uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat.
Teaduste Akadeemia liikmeks keemias valiti ta 2011. a.
Margus Lopp on öelnud, et põlevkivi põletamine on barbaarsus!
-
AHTI URB töötab praegu IT juhina kasvavas Soome tarkvaraettevõttes MeetingPackage, mis pakub koosolekuruumide ja ürituspindade broneerimise platvormi hotellinduse sektorile. Enne seda juhtis ta Omnivas IT tuumiktiimi ja mõnda aega juhtis kogu IT osakonda läbi kriitilise perioodi, kus esmalt tuli kulude kokkuhoiu tõttu teha tõsiseid kärpeid. Sellele järgnes pandeemia paanika, mis pööras ettevõtte üllatuslikult suurele kasvule (mäletate kui olulist rolli mängisid pakiautomaadid koroona isolatsioonipoliitika keskkonnas?). Paralleelselt vedas Ahti suvehooajal ettevõtjana partneri ja asutajaliikmena mootorrataste rendi ettevõtet Bikerent.ee, mis pärast kolme tegutsemisaastat otsustas siiski 2022. a. uksed kinni panna.
Ahti õppis keskkoolis rootsi keele kallakuga humanitaarklassis, jätkas seejärel Tallinna Tehnikaülikoolis informaatika erialal ja pärast lõpetamist alustas 2006 a. tarkvara testijana 13 aastat kestnud karjääri Skype'is. Microsofti all töötas Ahti 6 aastat ning neist 3 aastat tegutses Microsoftis tootejuhina. Ahti peres kasvavad Tallinna külje all kaks poega.
-
DR. MARIS TALI on füüsikust astronaudikandidaat, kes jõudis seni eestlasena kõige lähemale astronaudiks saamisele ning ta naudib ekstreemsporti. Esmalt on ta aga kosmosetehnoloogiateadlane, lisaks ka elektroonikainsener ning hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) insenerina. Oma töös tegeleb ta elektroonikaga, mis on satelliitide peal ja ka masinõppe rakendustega, et leida võimalusi masinate vastupidavust kosmoses suurendada.
Maris õppis Oslo Ülikoolis elektroonikat ja andmetehnoloogiat ja tema magistritöö keskendus kiirgusdetektori elektroonika disainile. Doktoriõppe ajal, mida ta tegi Euroopa Kosmoseagentuuri ja CERNi (European Organization for Nuclear Research) vahelise koostöö raames, uuris Maris kiirguse mõju elektroonikale. Osa tema doktoritööst keskendus sellele, kuidas Jupiteri kiirguskeskkond mõjub elektroonikale ning Maris kaitses oma doktorikraadi 2019.-ndal aastal Jyväskylä Ülikoolis.
-
AARE BAUMER on leiutaja ja katsetaja, kes ütleb, et on iseõppija. Aare käis Turba Keskkoolis ja seal ka elektroonikaringis. 9. klassis püüdis Aare kooli elektriorelist süntesaatorit ehitada, kuid see katse kahjuks ebaõnnestus. Aaret aga ebaõnnestumised ei heiduta. Täna on tal pooleli süntesaatori ehitamine, mille osad tellis Ameerikast.
Energia Avastuskeskuses on Aare tööks teadus- ja arendustegevus ning ta on loonud kõik praegused Energiakeskuse eksponaadid ideest teostuseni. Ta töötab välja uusi näitusi ja teadusprogramme ning teeb teadusteatris katseid. Uuemaid teadusuudiseid jälgib ja analüüsib Aare iga päev. Bakalaureusekraad on tal Turismiettevõtluses (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor).
Teadus- ja Haridusministeerium autasustas Aaret 2010. aastal kui parimat teaduse populariseerijat.
-
DR. KRISTJAN PILT on Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi uurimisrühma vanemteadur. Kristjan õppis esmalt elektroonikat ning hiljem omandas doktorikraadi biomeditsiinitehnoloogia erialal Tehnikaülikoolis. Erialaseid rahvusvahelise töö kogemusi sai ta Londoni Ülikoolis (UK) järeldoktorantuurist, Linköpingi Ülikoolist (Rootsi) ja ka vahetusüliõpilasena Jaapanist. Tema teadusrühm tegeleb paindlike ja uudsete sensortehnoloogiate ja algoritmide väljatöötamisega, mis võimaldavad optiliselt jälgida mürkide eemaldamist reaalajas, hinnata südame-veresoonkonna seisukorda ja inimese stressi ning väsimuse taset. Kristjan tegeleb ka õpetamisega selgitades üliõpilastele biooptika ja biomeditsiiniseadmete maailma ning juhendades erinevatel õppetasemetel lõputöid.
-
SUSANNA VEEVO on täna Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht. Arengukoostöö, rahuharidus, jätkusuutlik areng on tema teemad. Arengukoostöö Ümarlaud tegeleb ka taastumatute loodusressursside ja nende ümber avalduda võivate konfliktidega. Lisaks on Susanna Peace Action Community Estonia MTÜ asutaja ja tegevjuht, mis tegeleb näiteks erikeelsete ja -meelsete noortekogukondade huvikaitse ja kogukondade omavahelise lähendamisega. Neli aastat tagasi töötas Susanna ÜROs praktikal olles põgenike ja migratsiooniküsimustega rahvusvahelisel tasandil.
-
KADRI SALURI on keemiaõpetaja Merivälja Koolis, doktorant Tallinna Ülikoolis ning Viimsi Teaduskooli direktor. Kadri tegeleb jõudumööda oma doktoritööga, mille sisu on vetikatest pärit tardained, mida kasutatakse marmelaadis, jäätises, majoneesis ja mujal. Lisaks õpetajatöö rikkalikule kogemusele on ta õppejõuna läbi viinud mitmeid kursuseid Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. EKAs andis Kadri üliõpilastele kursust, kus katsetati läbi kogemuse, milliste omadustega biolagunevaid materjale vetikast luua saaks. Aastatepikkune valdkonnas spetsialiseerumine on viinud teda erinevatele mandritele konverentsidele ja praktikale. Kadri peres kasvab kolm last.
-
Dr. Pirjo Spuul on Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiini uurimisrühma juht. Lisaks sellele on ta vastu võtnud mitmeid teisi väljakutseid – Pirjo on hetkel samas asutuses ka õppejõud, doktorikoolide projektijuht ning Keemia ja Biotehnoloogia Instituudi direktor.
Doktorikraadi omandas Pirjo viroloogia erialal Helsingi Ülikoolis. Järeldoktorantuuri kogemuse sai ta Bordeaux Ülikoolis Prantsusmaal. Tema teadusrühm tegeleb inimese patogeeni Helicobacter pylori Eestis levivate bakteritüvede kirjeldamisega ning nende mõju uurimisega inimese soolestikule ning maksale. Õppejõuna lõi Pirjo Tallinna Tehnikaülikoolis virtuaalse praktilise laborikursuse, kus tudengid saavad teha katseid ja lahendada probleeme virtuaalses keskkonnas. Pirjo on abielus ja ta peres kasvab kaks last.
-
Reivo Maasik on füüsikaõpetaja Tallinna Reaalkoolis, kellele kooliajal füüsika küll eriti ei meeldinud, ent kes praegu naudib väga oma tööd. Väljakutsena endale hakkas ta omandama loodusainete pedagoogika eriala ning ülikooli ajal täiendas end pool aastat Koreas. Reivo on aastaid olnud tegev Tallinna Õpilasmalevas nii rühmajuhi, komandöri kui ka koolitajana. Jooksvalt tegeleb ta ka erinevate täiendõppe projektidega. Reivo ja ta naine kasvatavad peres väikest poega.
-
KAIDO KREEK on kutseline puidutehnoloog, elektrik ja turundusspetsialist tänu haridusele mitmest Eesti parimast kutsekoolist, sealhulgas Tartu Rakenduslikust Kolledžist ja Tallinna Polütehnikumist. Hetkel töötab ta projektijuhina arhitektuuri- ja projekteerimisbüroos Sirkel ja Mall ning täiendab end jõudumööda arhitektuuri erialal Tallinna Tehnikaülikoolis. Kaido on abielus ja ta peres kasvab kolm tütart.
