Episodes
-
Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks ei piisa paraku aga aasta pikimastki ööst, mistõttu tuleb valida üks. Olgu selleks seekord hanuka, mille varal heita valgust juudi pühadele, ajaloole ja ajaarvamisele laiemalt.
-
Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsiseltvõetavuse. Arvestades tänapäevast keskkonnakriisi, mis on eelkõige moraalne kriis, väärib see võimalus kindlasti püüdlusi. Juhan Javoiš arutleb teema üle n-ö ilmalikumast otsast, st loodusteadlase vaatenurgast.
-
Missing episodes?
-
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.
-
Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu.
Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangivad ja vajalikul eesmärgil kasutavad. Loengust saame teada ka seda, millised selgrootud on ohtlikud inimese elule, kus nad elavad ja kuidas end nende eest hoida. Praegu ei ole reisimiseks just kõige soodsam aeg, kuid et enamus mürgistest loomadest, kes meid ohustavad, elavad just soojematel aladel, kuhu me reisime, siis on ehk praegu just sobiv hetk nendega tutvuda ja oma teadmisi tuleviku tarbeks värskendada.
-
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.
-
Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.
-
Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil.
Aja jooksul on tänu keraamikale rikastunud meie teadmised antiikaja kohta ja selle aja jooksul on arenenud ka keraamika uurimismeetodid visuaalsest vaatlusest kuni röntgenuuringuteni.
-
Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi erineva magnetvälja mõju all ja nii erineb ka nende poolt neelatavate (tuumi võnkuma panevate) raadiolainete sagedus. Neist sageduste muutustest saabki teha väga täpseid järeldusi molekulide ülesehituse ja muudegi omaduste kohta.
TMR meetodi ja selle rakendamise eest on jagatud arvukalt Nobeli preemiaid ning seda kasutatakse füüsikas, keemias ja bioloogias ning meditsiiniski.
Miks meid peaksid huvitama erinevad ainete uurimismeetodid? Põhjus on lihtne: me näeme maailma täpselt nii detailselt, millise võime meile need meetodid annavad.
Loengus räägitakse TMR meetod selgemaks ja avatakse selle uurimismeetodi tausta. Juttu tuleb sellestki, mida on tehtud tuumamagnetresonantsi edendamisel Eestis.
-
Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.
-
Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.
-
1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965.
Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.
-
Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Tegelikult võis eklektiline küll olla Tšaadajevi esitusvorm, ideed ise moodustavad aga sidusa terviku.
-
Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja enesemõistmine, mida on uuemal ajal lisaks muudele faktoritele mõjutanud ka teadus. Juba noore vikaarina Berliini kogudustes töötades koges Tillich, et traditsiooniline kristlik terminoloogia ei kõneta tema kaasaegseid ja seepärast nägi ta oma ülesandena kristliku sõnumi „tõlkimist“ inimestele arusaadavasse keelde. Oma sihtgrupina nägi ta siin eeskätt kristlusest võõrdunud haritlasi.
Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikupärasest teoloogiast, mida ta ise on iseloomustanud „vahendusteoloogiana“ - teoloogiana, mis püüab sünteesida parimat erinevatest teoloogilistest suundumustest.
-
Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki teaduslikku mudelit ei saa lõplikult kinnitada, ainult ümber lükata.
-
27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletusest.
82 eesti tõlkija vahendusel astub lugeja ette saksa luuletaja Goethe, üks säravamaid tähti maailmakirjanduse luuletaevas, kelle mõju eesti luulele on suurem, kui arvame. Loengus jutustatakse Goethe luule ja selle eesti keelde tõlkimise lugu. Taani kirjandusuurija Georg Brandes pidas Goethe tõlkimist ühe kultuuri küpsuse mõõdupuuks. Goethe tõlkimise lugu on seega ühtlasi eesti kultuuri küpsemise lugu.
-
Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?
-
Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.
-
Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.
-
Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.
-
Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklaseks. 20. sajandil oli ta enam tuntud prantsuse ja saksa keeleruumis.
- Show more
