Episoder
-
Viimaste aastakümnete uneuuringud on toonud nii uusi teadmisi une tähtsuse kohta kui ka võimalusi seltsimees unetute aitamiseks. Saates selgitab erakliiniku Fertilitas unearst dr Heisl Vaher, kuidas uni mõjutab südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi tööd ning ainevahetust. Lisaks saab saatest teada kosutava une parameetrid, kiire värskendava uinaku retsepti ning näidustused, millega kindlasti unearsti poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Fertilitas, fotol dr Heisl Vaher. -
Swedbank avaldas maikuus järjekordse tööstusettevõtete uuringu tulemused, kus paistab silma asjaolu, et ettevõtted tegelevad endiselt liiga vähe küberriskidega. Olulise uue riskina nähakse küll ka geopoliitikat, kuid suurimaks mureks, millele plaanitakse edaspidi enim tähelepanu pöörata, peetakse siiski tootele konkurentsivõimelise omahinna tagamist.
"Tööstusuudised eetris" saates anname põhjalikuma ülevaate uuringu tulemustest, ettevõtete plaanidest ja tööstussektori olukorrast. Tulemusi kommenteerib Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Raul Kirsimäe. Autor: Harro Puusild -
Manglende episoder?
-
Saate „Digitark äri” fookuses on mobiiliäpid, nende ärilised võimalused ja piirangud. Saatekülalised selgitavad, millised teemad peab ettevõtja enne läbi mõtlema, kui mobiiliäppi looma hakatakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mobiiliäpp aitab ettevõttel äri kasvatada ning millal see pole mõistlik valik.
Saatekülalised − Mooncascade’i tegevjuht Romet Rahuoja ning XYB tehnoloogiajuht Jonas Kiiver − räägivad veel sellest, milliseid olulisi vigu tehakse mobiiliäppidega. Loomulikult võtame jutuks ka üliolulise teema nagu andmete turvalisus, millega mobiiliäpi omanik ja kasutaja peab kindlasti arvestama. Lisaks tuleb juttu äppide hooldamisest.
Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Saadet toetab tarkvarafirma Mooncascade.
Fotol vasakult: Jonas Kiiver, Mare Timian ja Romet Rahuoja. Foto autor: Kai Koks -
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Kuigi põllumajandusettevõtetele võib tunduda, et toetuste summad ajas aina vähenevad, siis Margus Noormaa sõnul ei saa selle väitega kuidagi nõustuda. Pigem on viimase kahekümne aastaga toetuste struktuur pidevalt muutunud. Programmiperioodi 2023-2027 toetuste portfell on juba 1,6 miljardit eurot. Toetused jõuavad nii põllumajandusse, ettevõtlusesse kui kalandusse.
Kontrolli paremaks sujumiseks on tööetappe viidud üle veebipõhisele aruandlusele. Näiteks kuu aega töös olnud e-põlluraamat, mida pikalt ette valmistati. Kuigi kõigi uuendustega ei pruugi algus ladusalt sujuda, on Noormaa arvamusel, et paljud nö lastehaigused on seljatatud ja töö sujub juba kenasti.
Üheks näiteks saab tuua äpi Iva, mis tekitas põllumeestele alguses peavalu, sest andmete üleslaadimine tihti takerdus. Nüüd aga ollakse lahendusega rahul. Igal juhul hoitakse nii ametnike ja põllumeeste aega kokku.
Kuula saatest, miks soovib PRIA lähitulevikus rohkem nõustaja rollis olla ja kuidas vältida toetusrahade tagasi maksmist. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.
Fotol Margus Noormaa.
Foto autor: Liis Treimann. -
Viimane aasta on olnud märgiline ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonide kiire arengu tõttu. Nõuded puudutavad äritegevust alates juhtimisest kuni jätkusuutlikkuse aruandluse koostamise ja tarneahelate juhtimiseni.
CSRD direktiiv ja ESRS standardid eeldavad väärtusahela põhist lähenemist, sest see tagab, et ettevõtted saavad täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust.
"Juhtimisauditi" saates keskendumegi just sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva.
Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda.
Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.
Pildil: Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Pildi autor: Rain Jüristo -
Ehitusettevõtte RAMM toetab kultuuri ja sporti, et raske juhitöö kõrvale jätkuks ka toredaid emotsioone.
Teiste seas toetab RAMM Viljandis sügiseti toimuvat Kitarrifestivali. Selle peakorraldaja Ain Agana teatel on eratoetajate leidmine festivali vaatest äärmiselt oluline.
Eelarvest moodustavadki suurima sissetuleku eratoetused.
„Seejärel riigitoetused ja kohaliku omavalitsuse toetused. Eratoetajate panus eelarvesse on suurim panus,“ sõnas Agan saates „Kultuur veab majandust“.
RAMMi juhatuse liige Priit Raud ütleb, et väikelinnas toimuvat festivali toetatakse ühelt poolt seepärast, et ühiskonnale tagasi anda, teisalt hoitakse ka pöialt kitarrimuusika levimisele.
Koostöö ehitusfirma ja festivali vahel sai kolm aastat tagasi alguse autopesulast, kui Priit Raud enda Volvot ja Ain Agan festivalilogodega Subarut läks pesema.
„Jäin järjekorda ootama ning eesolevast autost tuli noorhärra välja ning ütles, et sa mind ilmselt ei tea, aga ma sind tean ning mul tuli mõte, et tahaksin toetada Kitarrifestivali,“ meenutab Agan esmakohtumist toetajaga.
Sealtmaalt läkski koostöö käima. Küsimusele, missugust võimendust on ehitusettevõte RAMM festivalile andnud sõnas Agan, et eratoetajate koondtoel on olnud võimalik tuua programmi järjest kaugemaid ja suuremaid nimesid.
Agan täiendab, et kitarrimuusika suurnimed on esinema saadud ilma hilisema miinuseta.
„Mul on hästi läinud ja ma pole pidanud oma pilliparki maha müüma,“ ütles Agan.
Saates räägib Priit Raud, mistõttu otsustati ettevõttes toetusi jagada ning Raud annab ka soovituse toetuste küsijatele.
Agan räägib suhtluse hoidmisest olulisest enda toetajatega.
Saatejuht on Eget Velleste.
Pildil on vasakult Ain Agan ja Priit Raud. -
Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kuidas toimida, kui töötaja soovib oma töökoormust vähendada? Kas palk on konfidentsiaalne info? Mida teha, kui töötaja keeldub ametijuhendi allkirjastamisest?
Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused tööõiguse spetsialistid uue „Teabevara tunni“ vahendusel. Stuudios on advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart.
Muuhulgas räägitakse, kuidas käituda olukorras, kus tööandja on pakkunud töötajale ületundide hüvitamist vaba ajaga, kuid töötaja ei soovi seda võimalust kasutada. Kristi Sild selgitab: „Ületundide puhul on eelduseks, et see hüvitatakse vaba ajaga just seepärast, et inimene ei kahjustaks ületundide tegemisega oma tervist. Ületunni hüvitise nõue aegub aga kolme aasta jooksul. Tööandjal on muidugi õigus nõue hüvitada ka hiljem, kuid sageli kasutatakse siiski aegumise vastuväidet.“
Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem -
Eestis on hinnanguliselt umbes 9000 täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, neist täiskasvanute koolitaja kutset omab ligikaudu 600 koolitajat. Miks ja kellele on täiskasvanute koolitaja kutse oluline ning millist väärtust loob kutse olemasolu ja kutse tunnustamine koolitusturul, sellest "Õppetunni" saates räägime.
Külalisteks on personali arengu ja koolitustega tegelevate organisatsioonide juhid, kes ka ise täiskasvanute koolitaja kutset omavad: Helen Pärli, Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident ning talendiagentuuri Smartful Growth OÜ asutaja, Tiina-Katrina Kaber, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja Entertraining OÜ asutaja ning Kadri Kont-Kontson, avaliku sektori Koolitusjuhtide kogu juhatuse liige ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol vasakult: Tiina-Katrina Kaber, Helen Pärli ja Kadri Kont-Kontson. Autor: Andres Laanem -
Scandium Kinnisvara alustas Lääne-Eestis sajandi kinnisvara arendusprojektiga ja ehitab kümne aasta jooksul Haapsalu mereääreses Marienholmi piirkonnas välja kakssada korterit. „Eks see alguses tundus hulljulge projekt, kuna Läänemaale ja Haapsallu pole sellises suurusjärgus investeeringut varem tehtud,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste 60 miljoni eurost projekti.
Lüiste ütles, et maaostu juures paelus neid see, et linna keskkonnas on võimalik mere äärde ehitada suvituskorterid. Juba asukoht ise on unikaalne, ajaloolise nimega Marienholm, mida kohalikud teavad Krimmi holmi nime all. Varem asus seal Lääne kaluri kalatööstus, mis ehitati 50ndatel ja on olnud sealt saadik linnarahvale suletud piirkond.
Investor ja Scandium Kinnisvara üks asutajatest Jaak Roosaare sõnas, et kui alguses oli kahtlejaid, kas Haapsalu suuruses väikelinnas on nii palju turunõudlust eksklusiivsete korterite järele, siis müügiprotsess käivitus üle ootuste ja rohkem kui pooled korteritest on juba eelbroneeringuga kaetud.
Kuula reportaažisaatest otse Haapsalus, kui tormikindlad on kaldaäärsed uued majad, miks esimese korruse korterid paiknevad viie meetri kõrgusel ning mida aitasid poolsaarel kujundada maastikuarhitektid.
Saates on külas korterite müügihindadega Eesti mõistes rekordeid teinud Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste ja üks asutajatest Jaak Roosaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Scandium Kinnisvara. -
Räägime ettevõtete sundlõpetamisega seotud praktilistest probleemidest. Ehk uurime, mis saab ettevõtjast, kelle firma päevapealt majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatakse.
Eksperdid räägivad, kui levinud probleemiga on tegemist, mida teha kui firma lakkab juriidiliselt olemast ning mis saab pangakontole jäänud rahast ja töötajate töölepingutest. Samuti sellest, kuidas taolist olukorda ennetada ja lahendada ehk ettevõte äriregistrisse ennistada.
Kogemusi jagavad Grant Thorntoni õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits (keskel) ja maksuvaldkonna juht Kristjan Järve (paremal) ning LHV õigusosakonna juht Daniel Haab (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm/Grant Thornton. -
Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokki ütles, et Põhja-Tallinn on veel suuresti äridele avastamata maa. „Äritegevuseks on tohult potentsiaali, kui vaadata, kui palju inimesi piirkonnas elab ja kui vähe on teenuseid, mida saab kohapeal tarbida,” tunnistas ta. „See paneb kohalikud elanikud liikuma kvartalist välja, samas võiks paljud teenused olla kättesaadavad ka kohapeal.”
Põhja-Tallinnas on ehitustegevus olnud viimasel kümnendil aktiivne, elamuehitus on piirkonda juurde toonud tuhandeid elanikke. „Kui vaadata Endoveri vaatenurgast, siis piirkonnas on keskkond juba valmis, oleme ehitanud sinna juba 500 korterit. Mida aga pole, on teenused, nende jaoks on vaja mitmekülgsust luua,” sõnas ta.
Kui varasemalt on Endover tegutsenud rohkem elamuehituses, siis Volta arendusega on astutud suur samm ärikinnisvara maailma. „Ärikinnisvara ehitus on läinud samuti üldiste trendidega kaasa ja aina enam tuleb täita erinevaid nõudeid, alates rohesertifikaatidest, sest seda nõuab juba klient,” kinnitas Vokk.
Kuula saatest, millistest teenustest piirkonnas enim puudust tuntakse ja milliseks kujuneb Volta kvartal. Saates räägib Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk näeb Põhja-Tallinna piirkonnas teenuseäridele head positsiooni, kuna maksujõuline elanikkond ootab senisest enam heaolu teenuseid. Autor: Juuli Nemvalts -
Andmed on kuld, aga need võivad olla ka äri allakäigu algus. Kui andmed on varastatud, tootmine seiskunud, maine kahjustatud ja ka leppetrahvid peal, on hilja küberteemadega alustada, rõhutatakse Äripäeva raadio saates.
RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik toob saates välja kolm lihtsat soovitust, mis aitavad järjele saada.
Esimesena tuleks mõelda, mis on ettevõtte jaoks oluline. “Andmeid pole mõtet hoida, kui neid ei kasutata. Turundus- ja müügiinimesed ütlevad, et kõiki andmeid on vaja, teisalt infoturbeteadlikud küberinimesed rõhutavad, et kui pole vaja, kustutage ära. Nüüd juba nõuab seda ka seadus,” toob Kuik välja.
Nii nõuannetest, küberintsidentide teavitamise kasvutrendist kui ka küberkiirendist saab lähemalt kuulata saatest.
Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega viib ellu küberkiirendit, mis aitab kübervaldkonna idufirmadel arendada tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega kaasnevate küberohtude eest.
Kuula ka, kuidas tagab RIA riigi küberturvalisuse, kas küberinvesteeringuid vaadeldakse kulu või tuluna ja millised on küberkiirendi edulood. Külas on Seiko Kuik ja Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht. Saadet juhib Tõnu Einasto.
Foto: Pantermedia/Scanpix. -
Raadiosaade "Kasvupinnas" keskendub sel korral söödatootmisele. Saatekülaliseks on Smartfor OÜ juhatuse liige, siloekspert Kristiina Märs, kellelt saame teada, mis seisus on meie põllumehed uueks hooajaks vajamineva sööda varumisega ja millised on need kultuurid, mida tasuks kasvatada, et saada kvaliteetne sööt oma veisekarjale.
Saates räägib siloekspert Kristiina Märs täpsemalt, milliseid kultuure veisekarjale vajaminevaks siloks kasvatada ja miks. Saame teada, millises seisus on meie rohumaad, millele pöörata tähelepanu maisi kasvatades ning millised on uued, ja ka ammu unustatud vanad, alternatiivid tavapärasele rohu- ja maisisilole.
Ka selgitab Märs seda, kui oluline on siloteol koostöö ettevõtte juhi, farmijuhi, agronoomi, traktoristi ja siloeksperdi vahel ning mida teeb siloekspert talvel, kui põllud on lume all.
Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Foto: Smartfor OÜ juhatuse liige Kristiina Märs. Autor: Meelika Sander-Sõrmus -
Legendaarne Kuldmunapidu on taaskord möödas ning parimad turundustööd ja agentuurid on saanud oma tunnustuse. Ent mis on nende auhindade võitnud agentuuride edu taga?
"Eetris on turundusuudised" saate külalisteks on tänavused võitjad: viiendat aastat järjest “Aasta üritusturundusagentuuri” tiitli saanud agentuuri Jolos partner ja tegevjuht Tanel Lillepalu ning teist aastat järjest “Aasta kommunikatsiooniagentuuri” tiitliga pärjatud Hamburg & Partnerid partner ja tegevjuht Kristi Jõesaar.
Saatekülalised avavad ukse aasta agentuuride igapäevaellu ning jagavad oma meeskonna traditsioone ja harjumusi. Näiteks selgitab Lillepalu, kuidas Jolose hästi struktureeritud tööprotsessid aitavad vigu vältida ja kvaliteeti ühtlasena hoida. Jõesaar tutvustab nende meeskonna hommikuid, mis algavad alati uudiste lugemisega. Räägime nende endi lemmikkampaaniatest ja suurimatest prohmakatest, natuke Furbydest ning ühtlasi kuuled Aasta agentuuride nippe loovuse käivitamiseks (ka esmaspäeva hommikul).
Saadet juhib Keit Ausner.
Fotol: Hamburg & Partnerid partner ja tegevjuht Kristi Jõesaar, Jolos partner ja tegevjuht Tanel Lillepalu ning saatejuht Keit Ausner. Allikas: Äripäev -
Seekordses "Nimed müügitahvlil" saates räägivad Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ja müügitreener Mardo Kase erinevatest ohumärkidest, mis viitavad sellele, et Sina või Su müügitiim põletate päringuid.
"Nimed müügitahvlil" saates katetakse nii inbound, kui ka outbound müügis tehtavaid möödalaske ja anname nõu, kuidas peaks toimima, et vähem raha põletada. Mõned näited:
* Mis saab, kui puudub ülevaade sissetulevate päringute täpsest mahust ja/või osakonna töölauast ning mida peaks tegema?
* Kui müügiprotsessis on kõned ja/või kohtumised, aga selle jooksul ei tehta märkmeid. Miks see on halb?
Rohkem juba saates endas!
Foto: Pexels -
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Saates tulebki juttu, kuidas ambitsioonikamad valikud aitavad äri tulevikukindlamaks teha, kuidas saavad ettevõtted ise enda lisandväärtust kasvatada ja milliseid samme peaks selle võimaldamiseks astuma riik, samuti kas majanduslanguse põhi on käes ja kuidas kriisis ümber jagataval turul oma eelised saavutada.
Saates kõnelevad veel Saku Metall Allhanketehase juht Gerth Kivima ja Pauligi jaemüügi ärijuht Baltimaades Rainer Tammet.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Fotol Priit Haldma, Gerth Kivima ja Rainer Tammet.
Foto: Rivo Sarapik. -
Teenindajate värbamine on Tallinnas ja pealinnast väljaspool üsna sarnane. Värskes saates "Teeninduse teejuht" nendivad eksperdid, et igal pool kehtib sama reegel – kui inimene sobib, siis ei ole vahet, mis piirkonnas ta tööle läheb ja kust ta pärit on.
Apollo Grupi personalijuht Kristiina Tinn ja Tele2 Eesti personalipartner Rebeka Dronia räägivad saates oma kogemusest teenindajate värbamisega erinevates Eesti piirkondades.
Saatekülalised märgivad, et tööle saamiseks tuleb kandidaadil end registreerida portaalis, kus asuvad karjäärilehed. Väga palju töötajaid tuleb just sealtkaudu, sest karjäärilehed on kogu aeg üleval, jagas Apollo Grupi kogemust Kristiina Tinn. Lisaks tõi ta välja, et suve lõpus toimuvad karjääripäevad, mil on samuti võimalik tööd leida.
Tele2 laseb kandidaatidel lisaks karjäärilehe täitmisele teha endast ka video, mis reeglina annab palju juurde.
Saates tuleb teemaks ka töötajate motiveerimine ja koolitusprogrammide kohandamine. Räägime, kuidas teenindajaid pardale tuua ja neid hoida, millised on erinevused koolituste osas ja kuidas erinevad piirkonniti palgasoov ja motsivatsioonipakett.
Saadet juhib Alyona Stadnik.
Pildil: Saatejuht Alyona Stadnik, Apollo Grupi personalijuht Kristiina Tinn ja Tele2 Eesti personalipartner Rebeka Dronia. Allikas: Äripäev -
Geneerilised ravimid on teema, millest tavainimene ülearu palju ei tea. Samas tasub teada, et kui on apteeki asja, võib alati proviisori käest infot ja abi küsida. Mis on geneerilised ravimid ja kuidas kujuneb ravimiturul nende järele nõudlus ja pakkumine, selgitab saates Eesti Apteekrite Liidu juht Kaidi Sarv. Saatest saad teada, kuidas kujuneb ravimite hind: miks käsimüügiravimite hinnad tõusevad hoogsas tempos, samas kui retseptiravimite hinnavahe kallima ehk originaalravimi ja soodsama ehk geneerilise variandi vahel võib vahel olla vaid paarkümmend senti. Juttu tuleb ka ravimimürgistustest, eakate muredest ning proviisori ametist üldisemalt.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk, vestlust aitab ohjata Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. -
Saates "Fookuses: tark tööstus" jagab oma digitaliseerimise teekonna arenguid ja väljakutseid Pärnus tegutsev metalltoodete tootja Alise Technic.
Külas on ettevõtte kvaliteedijuht Ingrid Jaeger, kes kõneleb sellest, millised valud panevad ettevõtet aina enam digitaliseerimie poolele vaatama, millised on senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning edasised plaanid arenguteel.
Jaeger märgib saates, et digitaliseerimise puhul on hädavajalik, et juhtkond seda vajadust näeks ja kaasa liiguks. Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol Ingrid Jaeger.
Foto autor: Harro Puusild. -
Катаракта – это помутнение хрусталика глаза, расположенного за радужной оболочкой и зрачком. Обычно она развивается на обоих глазах, но иногда поражает только один. Оперирующий хирург Turman Silmakliinik Юри Иванов рассказал в подкасте о нюансах операции, которая помогает решить эту проблему.
При катаракте операция проводится амбулаторно, под местной анестезией. Она длится около 15-20 минут, после чего пациент переводится в общую палату и находится под наблюдением врачей клиники еще несколько часов.
Что включает в себя операция, как она проводится и с помощью какого оборудования? Чем она отличается от «обычной» операции по коррекции зрения, такой как лазерная хирургия и т.д.? Как скоро будет получен результат? Как долго он сохраняется?
На эти и другие вопросы вы получите ответы в рекламном подкасте.
Ведущая Алёна Стадник.
Фото: Panthermedia/Scanpix - Vis mere
