Episoder
-
Ettevõtteid tabavad pettused ja rünnakud pole ajas kuhugi kadunud, tõdes audiitorettevõte PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi.
Tema sõnul saabki pettuseid jagada kaheks: sisemised ehk kui pettusega on seotud oma töötajad või juhtkond ja välimised, mida teostavad kliendid, hankijad, küberpätid jms.
„Pettustest rääkides tulekski korraks vaadata laiemat pilti – kogu majanduskuritegude laia maailma ja alles siis kitsamalt pettuste poolt,“ selgitas Mägi.
Erki Mägi, kes on ka PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise valdkonna juht, ütles, et tihti ei osata pettusele mõeldes vara vargusest kaugemale vaadata.
„Oleme PwC majanduskuuritegude kaardistuse baasmudelis ise välja toonud enam kui 70 erinevat majanduskuriteo liiki, mis jagunevad 11 kategooria vahel – lisaks varade vargusele ja väärkasutamisele on seal näiteks aruandluse pettused, maksupettused, hanke- ja müügipettused ehk osta kallimalt või müü odavamalt, altkäemaksud/korruptsioon, erinevad huvide konflikti ja/või onupojapoliitika olukorrad, siseteabel põhinevad tehingud (insider trading), rahapesu, IP õiguste piraatlus jne,“ loetles Mägi.
Kuula saatest, mis on pettuse kolmnurk, kus kõigi tingimuste täitmisel on suur oht, et inimene sooritab pettuse või mida tähendab nelja-silma reegel.
Saates esineb PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Dpa/Scanpix. -
"Tööstusuudised eetris" saates on külas juulis uue tehase avanud metallitööstuse Exmet Services juht Taavi Vesiaid, kellega räägime nii ettevõtte tulevikust ja investeeringutest, aga ka muudest päevakajalistest teemadest.
Vesiaid räägib saates, et terve teine kvartal kulus tehase kolimiseks ja see avaldab negatiivset mõju selle aasta majandustulemustele. Lisaks avaldab tegevjuht veel ühe miljonitesse ulatuva investeeringu, mis on realiseerumas juba selle aasta novembris. Juttu on ka tööjõust ja palgasurvest, Leedu tööstusest ja ekspordist laiemalt.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Taavi Vesiaid. Autor: Liis Treimann -
Manglende episoder?
-
Panganduses mängivad andmeteadus ja matemaatika järjest suuremat rolli, kuid pelgalt tehnoloogia usaldamisest ei piisa – edukas andmekäitlus ja otsustamine nõuavad inimestelt üha enam kriitilist mõtlemist ja laialdasi teadmisi.
SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt rõhutas saates, et kuigi andmed on tänapäeva panganduses oluline ressurss, tuleb nende kasutamisel olla hoolikas.
„Kui aastaid tagasi suhtuti tõenäosuslikesse mudelitesse suure skepsisega, siis tänapäeval usaldatakse keerukaid algoritme, nagu näiteks ChatGPTd, mis suudavad töödelda miljoneid parameetreid. Kuid tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme – kriitiline küsimus on alati, kas need vastused on õiged. Andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab teadmisi ja vastutust,” ütles Kitt.
Saates jagas oma kogemusi ka SEB analüütik ja matemaatika magistrant Anne-Mari Vainura, kes rääkis, kuidas matemaatika on aidanud tal lahendada panganduses keerulisi probleeme.
„Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja aitab näha mustreid, mis on igapäevatöös üliolulised. Ülikooliõpingud on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise põhja, mida rakendan panganduses nii andmete analüüsimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel,” rääkis Vainura.
Saates puudutati ka tulevikutrendide teemat, kus Kitt tõdes, et andmeteaduse ja matemaatikaoskustega spetsialistide järele on kasvav nõudlus. Lisaks räägiti matemaatika ja reaalainete olulisusest ja kvaliteedist ning sellest, kui tähtis roll on heal õpetajal matemaatika vastu huvi tekkimisel.
Saadet juhtis Sigrid Hiis.
Foto: Andras Kralla. -
Sclerosis multiplex on autoimmuunhaigus, millest tänapäeval teatakse märkimisväärselt rohkem kui varem ning uued ravivõimalused on tänu magnetresonantstomograafiale hüppeliselt arenenud. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju räägib Virtuaalkliiniku erisaates hulgiskleroosi tekkimise põhjustest, sümptomitest ja ravist.
Saatest saad teada, kas inimene saab ise midagi ära teha, et multiskleroosi riski vähendada, aga ka ravi efektiivsusele kaasa aidata; kuidas selle haiguse diagnoosimine ja ravi on aja jooksul muutunud ning milline on tulevikuperspektiiv. Sclerosis multiplex on üks esimesi neuroloogilisi haigusi, kus saab muuta haiguse kulgu, ütleb dr Gross-Paju, et nüüdisaegsed ravimid aitavad arsti ja patsiendi koostöös kaasa tulemuslikule ravile, mis lubab elada täisväärtuslikku elu ka hulgiskleroosi diagnoosiga.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk. -
Naise südant kaitseb kogu fertiilse ea hormoon östrogeen. Kuna menopausi saabumisega selle tootmine kehas väheneb, siis kaob ka südamelt selle kaitse. Mida keskealised naised peaksid silmas pidama ja kelle riskid on suuremad, räägime seekordses Terviseuudiste saates.
Naise südametervisest on tulnud rääkima Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Heli Kaljusaar
Foto autor: Violetta Riidas -
Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa harutab "Digiturunduse praktikumi" saates lahti LinkedIn olemuse ning jagab hulgaliselt soovitusi ning kogemusi, kuidas LinkedIni abil edu ja tähelepanu saavutada.
Saates tuleb juttu üldiselt LinkedInist, profiili loomisest ja täiendamisest, suhtlemisest ja ka postitamisest. Samuti miks peaks inimestel olema tasuline LinkedIn konto ja millisel juhul tasub panustada ettevõtte konto loomisele ja arendamisele.
Natuke räägivad Taavi Lindmaa ja Priit Kallas ka reklaami tüüpidest ning sihtimise võimalustest.
Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.
Pildil: Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev -
Saates tuleb juttu võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud.
Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas.
Fotol Kätlin Krisak, Helery Maidlas, Silver Kalmus ja Oliver Ämarik.
Foto autor: Andres Laanem. -
Turul on väga suur valik toidulisandeid, aga uisapäisa kõike, mida pakutakse, sisse süüa ei tasu. Milliseid vitamiine Eestis elav inimene toidust piisavalt ei saa; mida, millal ja millisel kujul lisaks võtta ning kustkohast saab teavet toidulisandite kvaliteedist, räägib Virtuaalkliiniku erisaates Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa.
Toidulisandite võtmine on tõsine asi. Saatest saad teada: milliste nähtude korral mida võtta; kas toidulisandi kasutegur on suurem hommikul või õhtul manustades; mida tasub teada koostoimetest; miks multivitamiine enam ei soovitata ning kui kiiresti võib tulemusi oodata. Saate lõpus on kuulajale üllatus!
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Foto Õnne Puhk. -
„Teabevara tunnist“ saate seekord infot nii tuleohutusnõuete kui ka nende järgimise kohta töökeskkonnas. Teemat kommenteerib kogenud tuleohutuse spetsialist Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ.
Tuleohutuse puhul eristatakse nõudeid, mis tulenevad ehitisest, ja nõudeid, mida saab korraldada ettevõtte tasandil. Saates tuleb juttu sellest, kuidas tagada ehitise tuleohutus – kuidas peab olema ehitis projekteeritud ja ehitatud ning millised on ehitise omaniku ja kasutaja kohustused.
Enn Eberg selgitab, et tuleohutuse tagamisel tuleb vaadata ehitist kui tervikut: „Kuigi üks osapool võib eeldada, et teine vastutab, siis näiteks ventilatsioon ja mõned tulekustutussüsteemid on hoonepõhised, neid tuleb hooldada tervikuna. Ka tuleohutuse seadus sätestab isiku kohustused ja see hõlmab nii füüsilist kui ka juriidilist isikut.“
Saadet juhib Külli Seppa.
Fotol Enn Eberg. Autor: Külli Seppa -
Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud".
Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki.
Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull.
"Rohepöörde praktikute" saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur.
Fotol: Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl. Foto: Evecon/Raul Mee -
Pankrotiäärel Planet42 sulatas üles probleemid, millega eelkõige just väikeinvestorid kokku puutuvad.
Advokaat Katri Tomson ja finantsekspert Valeria Kiisk rääksid saates "Triniti eetris" investeerimisega kaasnevatest murekohtadest ja meie riigi finantstervisest. Paljudel väikeinvestoritel puuduvad elementaarsed baasteadmised, mistõttu võib investeerimine muutuda õnnemänguks.
Planet42 ja ettevõtte laintes loksuv sõit karile algatas avaliku diskussiooni teemadel, mis puudutavad investorite teadlikust ja inimeste rahatarkust. Vaatasid ju paljud heas usus investorid lihtsalt pealt, kuidas Planet42, koos väikeinvestorite rahaga auku kukkus. "Ühiskonnas me justkui eeldame, et investor on teadlik ja vastutust võttev inimene, kuid me ei adu, et väikeste osaühingute taga on tegelikult lihtsad inimesed," rääkis Tomson.
Kes vastutab?
Investeerimismaailma on tekkinud suunamudijad, keda tuleb kriitiliselt jälgida. Alustava investorina on lihtne toetuda sotsiaalmeediale ja seal leiduvale informatsioonile. Küll aga ei vastuta sotsiaalmeedias mitte keegi tegeliku tootlikuse eest. "Suunamudijatesse tuleb suhtuda kui ideesse, mis tuleb sõbralt. Tegelikult peab oma idee iseseisvalt läbi töötama," sõnas finantsekspert Valeria Kiisk.
Saatekülaliste sõnul on paljud suunamudijad teinud isiklikud otsused samuti kellegi teise eeskujul ehk tekkida võib soovituste kett, mis tegelikku tarkust moonutada võib.
Finantsnõustaja kuulamine on aga turvalisem. "Kui finantsnõustaja annab sulle nõu, siis temal on teada sinu investeerimiseesmärgid ja võimekus. Suunamudijal seda infot ei ole," rääkisid külalised.
Saates arutletakse laiemalt ka eestlaste finantstarkuse ja ettevõtete raha kaasamise järelevalve üle.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi. -
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Sama käitumine on täheldatav ka meie ettevõtete juures, kes ei jälgi, et pangakontol olev raha teeniks intressitulu. Üheks põhjuseks nimetab Roosalu seda, et juhid ei toetu 100% oma finantsjuhile või pearaamatupidajale, kes saaksid neid nõustada paremate finantsotsuste tegemisel.
Eraisikutel jällegi napib aktiivsust ja ollakse passiivselt ühe panga klient, omamata ülevaadet sellest, milliseid tooteid ja tingimusi pakuvad teised pangad.
„Kui oleme passiivsed oma raha suhtes, juhtub tihti, et kaotame arvestatava hulga raha, mida võiksime kasutada kas investeeringuteks või muuks otstarbeks,“ julgustas Pechter inimesi langetama rahaasjades rohkem teadlikke valikuid.
Saates räägime säästu- ja kogumishoiustest ehk sellistest hoiustest, mis ei ole seotud konkreetse väljamakse ajaga, vaid mida saab kasutada sisuliselt nagu pangakontot. See teenib vabade vahendite pealt intressi. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Aimar Roosalu.
Foto autor: Raul Mee. -
Saates Mets ja majandus on külaliseks Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, kellega räägime Maaülikoolis metsanduse ja inseneeria valdkonnas toimuvast, nii teadustööst kui õppest. Aga mööda ei lähe ka metsanduses toimuvast, eriti nendest seadusemuudatustest, mida praegu ministeeriumites ette valmistatakse ja mis varsti peaksid jõudma ka Riigikogu ette.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Marku Lamp, pildi allikas Maaülikool. -
Kui see meie teha oleks, sõidaksime Eestis juba ammu pikemate autorongidega ja oleks tõesti aus, kui riik uutele maksudele vastukaaluks ka meile midagi vastu pakuks. Paraku istume järjekordse uuringu ootuses ja sektoris valitseb endiselt teadmatus, tunnistasid Alonewolfe OÜ juht Andrus Laul ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik Äripäeva TOP raadiosaates, mis on pühendatud värskele Autotranspordi TOPile.
Eesti autoettevõtjad on pea kümmekond aastat survestanud riigijuhte lubama meie teedele pikemaid autoronge rõhutades, et see aitaks vähendada transpordikulusid ja keskkonna jalajälge ning suurendada Eestile strateegiliselt olulise sektori efektiivsust.
„Paraku on riigiga asjaajamine endiselt keeruline ja aeganõudev. Lootsime, et uue Kliimaministeeriumi loomise üheks eesmärgiks oligi see, et selliste teemadega jõulisemalt edasi liikuda, kuid üheksa kuu jooksul pole leitud isegi aega, et meiega kohtuda,“ ütles Eesti Autoettevõtete Liidu ja Alonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul saates „Äripäeva TOP“, mis keskendub eelmisel nädalal ilmunud värskele Autotranspordi TOPile.
Laul lisas, et on seda teemat tagant utsitanud puhtalt patriotismist, sest sellel tegevusalal, kus tema Eestis tegutseb, pole pikemate autorongidega midagi peale hakata, küll aga tooks see olulist kasu Eesti majanduskeskkonnale laiemalt. „Paraku oleme taas järjekordse liiklusohutuse uuringu ootel. Millal see valmib ja kas see ka midagi muudab, ei oska keegi öelda,“ nentis Laul.
Teine saatekülaline, ERAA nõukogu esimees ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik lisas, et pikemad veosed millega saab kahe reisiga ära vedada tavapärase kolme veoki kauba, annaks olulist leevendust ka veokijuhtide puudusele.
„Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) uuringu kohaselt võib Euroopas aastaks 2028 olla puudu 745 000 autojuhti. Pikemate autorongide lubamine võiks lahendada ka selle probleemi, kuna see vähendaks vajamineva tööjõu hulka ja liikluskoormust. Ja mina ei jääks praegu kõne all oleva 25. meetriste autoringide juurde, vaid liiguks kohe 34 meetriste suunas, mis Skandinaavias on juba aastaid lubatud.“
Lisaks räägitakse saates maanteetranspordi sektori hetkeseisust tervikuna, riigijuhtide suutmatusest lahendada meie vedajate konkurentsivõimet alandavaid probleeme, mängides trumbid taas Läti ja Leedu vedajatele, tulevikutehnoloogiatest ja keskkonnateemadest ning paljust muust.
Saatejuht on Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Foto: Tõnu Tramm
Fotol: Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik ja Alonewolf OÜ juht Andrus Laul. -
Migreeni kiputakse segi ajama tavalise peavaluga, ent tegu on keerulise neuroloogilise haigusega, mis võib mõjutada kogu keha. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas eristada migreeni teistest peavaludest: millised tegurid võivad vallandada migreenihoo, mis on selle sagedase tervisemure sümptomid ning kuidas migreeni diagnoositakse.
Dr Schneider ütleb, et peavalu iseloomu mõistmiseks on kõige olulisem patsiendiga kõneleda. Saatest saad teada ka seda, miks naised kannatavad migreeni käes rohkem kui mehed, millist rolli mängivad migreeni tekkimisel pärilikkus ja keskkond, toitumine ja eluviis ning millise valu korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Teadlikkus aitab migreeniga toime tulla, rõhutab dr Schneider.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk. -
Rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates "Cleantech" räägime sellest, kuidas tehisintellekti kasutatakse maailma rohelisemaks muutmises, millised on kasutusviisid Eesti ettevõtete protsesside optimeerimises juba praegu ning kuhu vaatame tulevikus. Oma nägemust ja kogemust jagavad tehisaru lahendusi loova MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ning kinnisvara- ja energiasektorit digitaliseeriva R8 Technologies partner Kristo Peenra.
Kristjan Jansons on kindel, et tehisintellektil on suur roll kliimakriisi lahendamises. "Ma ütleksin niimoodi, et ütle mulle valdkond ja ma ütlen, mida seal tegema peaks AI abiga. Me räägime taastuvenergiast, aga seda on ka jäätmemajanduses, ressursside optimeerimises, materjaliteaduses, ravimitööstuses sama moodi. Neid kohti ja võimalusi on meeletult." sõnas Jansons.
Pikemalt tehisintellektist ja selle võimalustest saab kuulda juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS.
Fotol: Kristjan Jansons ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem -
Saates analüüsib uute maksude mõju raamatupidamisele raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Temaga vestleb saatejuht Hando Sinisalu.
Foto: Panthermedia/Scanpix. -
"Äri ja tehnoloogia" saatesarjas räägime seekord nutikast liikuvusest ehk intelligentsetest transpordisüsteemidest: mis need täpsemalt on, millised on Eesti võimalused sel alal, mis väljakutsetega tuleb seejuures toime tulla, millised on üleilmsed trendid. Stuudios avab neid küsimusi OÜ Traffest juht Viljar Nurme, kes on kaheksa aastat ehk algusest peale olnud seotud ITLi juures tegutseva koostöövõrgustikuga ITS Estonia.
Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Maarja Kõrv -
Seekordses Terviseuudiste saates käsitleme laste vaimset tervist. Viimastel aastatel on järjest enam selgeks saanud, et vaimse tervise probleemid ei ole vaid täiskasvanute maailm. Ka lapsed ja noored saavad osa meie pingelisest elust ja peavad sellega kuidagi toime tulema. Vahel läheb olukord laste jaoks aga sedavõrd keeruliseks, et nad vajavad spetsialistide abi ja vahel ka haiglaravi.
Laste vaimsest tervisest räägivad Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja psühhiaater Anne Kleinberg ja sama keskuse noorukite osakonna juhataja psühhiaater Ere Vasli. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Anne Kleinberg ja dr Ere Vasli.
Foto autor: Tallinna Lastehaigla -
Kinnisvaralinnak linnarajooni tasandile ei pretendeeri, kuid linnaruumiline vastutus on arendajatel suur, lisaks on esteetiline aspekt vältimatu, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
„Nõus, aga autod saab viia maa alla,“ sekundeeris Randmets Pärnits kirjeldusele autojuhtide ja –liikluse vajaduste kohta. Tema sõnul on Hipodroomi kvartalis kõik autod maa all. Tõsi, mõned külaliskohad ja Boldi-Woldi kohad on maa peal. „Oleme rajamas kvartalisisest esimest tunnelit, mis on ikkagi autotee kahe ringristmikuga“ viitas ta ehitusloa saanud ettevõtmisele. „Neid asju on kõike tore teha, aga me peame ka ausalt otsa vaatama, et inimesed peavad loomulikult selle ka kinni maksma. Aga see kokku siiski väärtustab kinnisvara.
„Mul on hea meel kuulda, et eraettevõtjad võtavad seda teemat tõsiselt,“ kostis Pärnits. „Selleks, et me saaksime oma linnaruumi laiemas mõttes paremini liikuma, me peame arvestama, et me peame viima liikumise kahele tasapinnale.“ Pärnitsa sõnul tuuakse nii tihti näiteid Skandinaavia pealinnadest. „Jõle lahe on Helsingis käia, autosid vähe, kõik sõidavad trammiga… Tuhkagi! Pooled on maa all. Seal on selline võrgustik ja meie linn ei võta kuidagi vedu sellega, et võiks alustada mõne väiksema tunneliga. Kasvõi seesama sadamatramm, mis ehitati…"
Saates tuleb juttu ka kinnisvaralinnaku viimastel aastatel muutunud tähendusest, arendaja vastutusest loodu osas, aga ka Ülemiste City ja Hipodroomi kvartali edasistest arengutest.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ja Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. - Vis mere
