Episoder
-
"KĂ”ik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis kĂ€in palett kĂ€es maali juures Ă€ra, ootan sisehÀÀle korraldusi, kĂ€su mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ĂŒlemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tĂ”eline ja Ă”ige, kustutamatu ja vĂ€ltimatu voog, mis laseb mul sĂŒdamerahuga uue pintslitĂ”mbe teha. JĂ€rgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jĂ€lle ja jĂ€lle. Alles siis vĂ”ivad saabuda need pĂ€evad, kus mind lastakse maalile pĂ€ris ligi, ei kĂŒsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ălemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma tĂ€idan nende kĂ€ske. Need vaikuse hetked ei ole kĂŒll pikad, vĂ”ib-olla pool tundi, paarkĂŒmmend minutit. Siis lastakse mind vĂ€lja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ĂŒhtki pintslitĂ”mmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk TĂ€henduse teejuhtide 14. numbris ilmunud leheloos "[Kuidas ma Jumalat maalisin](https://teejuhid.postimees.ee/7388993/aapo-pukk-kuidas-ma-jumalat-maalisin)".TĂ€na on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud [kunstikooli](https://www.aapopukk.com/). KuivĂ”rd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on kĂ€inud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina [maalilaagris](https://www.aapopukk.com/puise-nina-maalilaager/).
-
TĂ€nases saates rÀÀgime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psĂŒhholoogiast ja teistest "tĂ”enduspĂ”hisesse" maailmapilti mittesobivatest nĂ€htustest, sest â nagu ĂŒtleb Richard Tarnas oma kĂŒlalisloengus kursusel "Kosmos ja psĂŒĂŒhe" â, peituvad kĂ”ige sĂŒgavamad saladused sageli just kĂ”ige igapĂ€evasemate nĂ€htuste taga. TĂ€nane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sĂŒnnib ilmvĂ”imatu", mis oli pĂŒhendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.
-
Manglende episoder?
-
Toronto Ălikooli professori Edward Shorteri sĂ”nul lĂŒkkas Thorazineâi turuletulek 1950. aastatel psĂŒhhiaatrias kĂ€ima revolutsiooni, mille mĂ”ju vĂ”ib vĂ”rrelda penitsilliini kasutuselevĂ”tuga ĂŒldmeditsiinis. Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? âVĂ”iks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise pĂ”lvkonna psĂŒhhiaatrilised ravimid on niivĂ”rd tĂ”husad, peaks abivajajate hulk olema jĂ€rsult vĂ€henenud,â arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker ÀÀrmiselt asja- ja ajakohases raamatus âAnatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in Americaâ (2010). Tegelikkuses on asi tĂ€pselt vastupidine. PsĂŒhhofarmakoloogilise revolutsiooni kĂ€igus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfÀÀri," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "MĂ”ra raudpuuris".Oktoober on vaimse tervise kuu. TĂ€na on stuudios selle ettevĂ”tmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tĂ€naseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatĂŒkis "Kui Hamlet oleks...". "Oma lavastuses analĂŒĂŒsime vaimset tervist ja sellega seotud hĂ€dasid kasutades teatri, muusika ja sĂ”nakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hĂ€das vaimse tervise probleemidega. PĂŒĂŒame nĂ€pu peale saada nende vĂ”imalikule diagnoosile ja mÀÀrata ravi â haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse vĂ”i kui VargamĂ€e Andresele oleks vĂ€lja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" vĂ”ib lugeda nĂ€idendi sisututvustusest.
-
mitu aastat pole nĂ€htudsiia sĂ”itvat rongikĂ”ik on muutuv millest lĂ€htudselles asi ongiNii lĂ”petab JĂŒri Ădi luuletuse "SĂ”ja eelĂ”htul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles". TĂ€nases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Ădi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rÀÀkisime pĂ”hjalikumalt sarja [77. saates](https://www.youtube.com/watch?v=yozIgrhdZ9g&t=7s) Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trĂŒkivalgust nĂ€inud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupĂ€rast samuti kandev roll. Kaie pidas kaks nĂ€dalat tagasi [loengu](https://teejuhid.postimees.ee/8082223/kaie-metsla-uhkus-iharus-tudimus) praegu EBS-is kĂ€imasoleval "Anna Kareninale" pĂŒhendatud kursusel "TĂ€iuslik kunstiteos". Tema slaidisĂ”ust pĂ€rineb ka saate pĂ€isesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas TĂ€henduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "[Lugude, motiivide ja sĂŒmbolite rĂ€nnukarussell](https://teejuhid.postimees.ee/7274870/peeter-sauter-lugude-motiivide-ja-sumbolite-rannukarussell)": "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Ăks on mehest, kes lĂ€heb rĂ€nnakule. Teine vÔÔrast, kes saabub linna. Ja tĂ”esti, kui pisut mĂ”elda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."
-
TĂ€henduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkĂ”ige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja TĂ”nu Trubetsky. Tolstoi pĂ€evikute tĂ”lkija Rainis Toomemaa kĂ€is koos Arne Hiobiga Tolstoist rÀÀkimas 86. saates "KÀÀriv kĂ€mp". TĂ”nu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism. "Ăliinimese kujunemine nĂ”uab riikluse igandite ĂŒletamist inimeste teadvuses," kirjutas TĂ”nu oma artiklis.Tolstoi oleks tĂ”enĂ€oliselt nĂ”ustunud.
-
Selles saates on juttu filosoofilise proosa meistriteosest â Lev Tolstoi "Pihtimusest", milles autor kirjeldab armutu avameelsusega oma vaimset kujunemiskĂ€iku. Minu kĂ”ige tĂ€htsam jĂ€reldus sellest jutuajamisest oli see, et Tolstoi oli muljetavaldav mĂŒstik ja just sellisena ÀÀrmiselt tĂ€helepanuvÀÀrne. On ju pĂ€ris selge, et pidev bĂŒrokraatlik plĂ€ra jĂ€tkusuutlikkusest ja innovatsioonist hĂ€vitab lĂ”puks igasuguse elujĂ”u ja leidlikkuse.
-
"Alex Polari on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime ĂŒks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pĂ€rit Brasiilia lĂ”unaosast, mille kultuur meenutab LĂ”una-Euroopat, mitte Amasooniat. SĂ”javĂ€elise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvĂ”itleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. PĂ€rast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lĂ”pus kaalus ta kolmekĂŒmneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute kĂ€igus Indiasse â nagu tollal tihti tavaks oli â, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit pĂ”hja poolt Santo Daime kirikust," pajatas TĂ€henduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" atmosfÀÀrifĂŒĂŒsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jĂ€tkasime Marko ja tema abikaasa Hellega ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, mĂŒstilistest kogemustest, ĂŒhislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.
-
"Edward Dowdi sĂ”nul jĂ”udis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate kĂŒnnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tĂ€naseks on asi jĂ”udnud valitsusteni. Seni on jĂ€rjestikuste rahatrĂŒkkidega kollapsit edasi lĂŒkatud, ent ĂŒkski lahendus pole igavene. Dowd vĂ€idab, et ĂŒlemaailmne riigivĂ”lakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele Ă”igustuse trĂŒkipress korraks veel tĂ€istuuridel tööle panna. Kui mina koolis kĂ€isin, rÀÀgiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. NĂŒĂŒd saab iga pĂ€ev ĂŒha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ĂŒhe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."Nii kirjutasin ma möödunud sĂŒgisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet".Selle hooaja viimases vestlusringis rÀÀgime maailmamajanduse seisust suvevaheaja kĂŒnnisel Kaarel Otsa ja Sten Sumbergiga.Peatse kohtumiseni!H.
-
"1950. aastate keskel tehtud telesarja âReligions of Manâ avasaates arutleb Huston Smith selle ĂŒle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pĂ€rast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. âKas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, vĂ”i hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?â kĂŒsib ta retooriliselt ja annab siis mĂ”lemale kĂŒsimusele eitava vastuse. â20. sajandis on midagi, mis jĂ€tab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,â jĂ€tkab ta. âMinu arvates seisneb meie sajandi kĂ”ige tĂ€htsam iseĂ€rasus selles, et siin kohtusid ida ja lÀÀs esimest korda nagu vĂ”rdne vĂ”rdsega,â pakub Huston Smith vĂ€lja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 31. numbris ilmunud intervjuus "Ida ja lÀÀs" Scientific and Medical Networki David Lorimeriga.TĂ€na rÀÀgime ida ja lÀÀne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman ja Ingvar Villido .Peatse kuulmseni!
-
"Ardo Ran Varrese ooper âPĂ”rgupĂ”hja uus vanapaganâ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetĂ€henduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmĂ”istetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu nĂ€ib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ĂŒmberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hĂ€mmastavalt vastuoluline â saatana missioon Maa peal on pÀÀsta inimhinged Ă”ndsusesse ja elada ise head Ă”ndsat elu. See avab meile vaate paradokse tĂ€is maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kĂ”nealuse ooperi kavalehel. Me rÀÀkisime Tammsaare viimasest romaanist TĂ€henduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" Andrus KivirĂ€ha ja Marju KĂ”ivupuuga. TĂ€na pöördume ĂŒhes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jĂ€lle tagasi. Peatse kohtumiseni! H.
-
"Vaid nĂ€iliselt lĂ”pmatu elastsusega avaliku sektori vĂ”lavöö abil on lÀÀneriikides seni Ă”nnestunud luua illusioon, et kĂ”igi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on pĂ”himĂ”tteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jÀÀvad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside nĂ€rtsimine kĂ€rarikas ja tĂ”enĂ€oliselt ĂŒsna vĂ€givaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kĂ”ik asjaosalised on kĂ”igist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "NĂ€rtsivad nartsissid".Eelmise aasta augustis pöördusime TĂ€henduse teejuhtide 33. numbris nartsisside juurde jĂ€lle tagasi. TĂ€nases saates jĂ€tkame samal teemal psĂŒhhoogide Meelis SĂŒtti ja Endel Talvikuga.Peatse kohtumiseni!
-
TĂ€henduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas vĂ€lja eelmisest saatest "MöödapÀÀsmatu ĂŒhtsus", kus me rÀÀkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.Avastasin selle jutuajamise kĂ€igus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" on artikkel ""Mina" kĂŒberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.Head uudistamist!H
-
"Raamatus "Vaim ja loodus â möödapÀÀsmatu ĂŒhtsus" (1979) esitab Gregory Bateson vĂ€ljakutse LÀÀne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lĂ€htuvale epistemoloogiale. Pakkudes vĂ€lja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, nĂ€itab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ĂŒhendab," vĂ”ib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.TĂ€henduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ĂŒhest kĂ”ige olulisemast mĂ”tlejast kĂ”nealusele raamatule jĂ€relsĂ”nale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ălikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga.Head uudistamist!H.
-
""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi ja hakkasin lugema tema LSD psĂŒhhoteraapia uuringute kirjeldusi,â meenutab Charles Eisenstein suurepĂ€rases podcastâis Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga. âLoetu tagajĂ€rjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. TĂ”siasi, et nii vĂ”imas ravim on ebaseaduslik, mĂ”istis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ĂŒhiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mĂŒrkidest on saanud ravimid?âSeda ĂŒllatavam on uudis, mis tabas meid lĂ€inud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psĂŒhhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psĂŒhhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsĂŒbiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mĂ”istagi terve rea lisatingimustega, millest kĂ”ige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakĂŒmne aasta kĂ”ige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti vĂ€ga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus mĂ€rk sellest, et meid kĂ”iki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mĂ”ra," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "MĂ”ra raudpuuris".TĂ€na rÀÀgime psĂŒhhedeelikumidest ja psĂŒhhedeelsest teraapiast Tartu Ălikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psĂŒhhiaater Viljar Veedega.
- Vis mere
