Episoder
-
"Ć amaani tee" on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner."Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin KĂŒprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma ĂŒht oma vana sĂ”pra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia Ă”ppejĂ”una. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit nĂ€ha tahan. Ma kĂŒsisin temalt, et miks ta seda kĂŒsib. âMa ei tea,â vastas ta, âminu arvates on Harner ĂŒsna veider tĂŒĂŒp.â," meenutas Harnerit TĂ€henduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mĂ€e" autor Kyriacos Markides."Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta ĂŒldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ĂŒtlesid talle: âKui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma ĂŒheks meist. Oled sa selleks valmis?â Selle peale andsid nad talle vĂ€ga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. PĂ€rast seda tuli ta bona fide jivaro ĆĄamaanina Ăhendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Ć amanistlike Uuringute Keskuse. Harner oli vĂ€ga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise Ă”nnistuse. Ta pidas seda tĂ€iesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kĂ”ne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö ĂŒle vĂ€itlema. Ta ĂŒtles, et on nĂ”us, kui vĂ€ljakutsuja tuleb enne seda tema ĆĄamaaniseminarile ja vĂ”tab kaasa trummi," jĂ€tkas Markides meie intervjuus.
-
"Eriti tennisemĂ€ngus, aga samamoodi ka korvpallis kĂ€ib mĂ€ng lainetena. Initsiatiiv, momentum, vĂ”i kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ăhel hetkel on momentum sinu poolel, kĂ”ik nĂ€ib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," ĂŒtles Rauno Pehka TĂ€henduse teejuhtide 19. numbrile antud intervjuus "MĂ€ng ja momentum". Samanimelise saatesarja 245. vestlusringis rÀÀkisime sellest, kuidas on lood momentumiga jalgpallis ja hokis. Mu vestluspartneriteks olid nimetatud alaliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak.
-
Manglende episoder?
-
"Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates vĂ”ttis ettevĂ”tmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sĂŒgisel asutatud sari oli eelneval kĂŒmnel hooajal keskendunud peaasjalikult lÀÀne mĂ”tteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus [Richard Tarnase](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&t=4s) "Ăhtumaa vaimu passiooniga".TagantjĂ€rgi tark olles vĂ”ib vĂ€ita, et pööre algas juba 2021. aasta sĂŒgisel uue kursustesarja "[Looduse tagasitulek](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfElfo36NYAqlyJP0hXVHLOB)" teise hooajaga "[Hinge kood](https://www.apollo.ee/hinge-kood.html)", mis oli pĂŒhendatud USA jungiaanlikule psĂŒhholoogile [James Hillmanile](https://www.youtube.com/watch?v=Af-khwHKl5s&t=2s). PĂ€rast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) [sĂ”ltuvusprobleemid](https://teejuhid.postimees.ee/7367493/hardo-pajula-nahtamatu-maailm) ja nende vĂ”imalikud lahendused."SĂ”ltuvus on trauma, punkt," ĂŒtleb kliiniline psĂŒhholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime [TĂ€henduse teejuhtide 23. numbris](https://teejuhid.postimees.ee/7606044/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-regina-u-hessiga-moodne-eleusis). Traumad tulevad jutuks ka tĂ€nases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psĂŒhhiaatriakliiniku alkoholisĂ”ltlaste osakonna juhataja [Jaan Saar](https://sakala.postimees.ee/4006965/jamejalal-saavad-abi-ka-alkoholisoltlased) ja [Ken Saan](https://www.youtube.com/live/elnJi2ls4FA?t=339s), kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.
-
Sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kavatses 1970. aastate lĂ”pus kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul lĂ€ks ta oma kodusaarele KĂŒprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku mĂŒstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nĂ€gin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ĂŒtles Markides TĂ€henduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jÀÀb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nĂ€dalat varem tehtud röntgenpilt nĂ€itas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kĂ€tega tema selga. PĂ€rast seda tĂ”usis naine voodist ja lĂ€ks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jÀÀb pooleli: "Ma otsustasin, et mĂŒstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides.PaarkĂŒmmend aastat hiljem kutsub sĂ”ber Markidese Athose poolsaarele. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ĂŒtles Markides meie intervjuus. Sel aastal eesti keeles ilmunud Kyriacos Markidese "Vaikuse mĂ€gi" kujutab endast popuriid autori vestlustest isa Maximosega ning mĂ”tisklustest Athosest, KĂŒprosest ja kristlusest.TĂ€nase jutuajamise lĂ€htepunkt on kirjakoht "Vaikuse mĂ€e" 13. peatĂŒki ("Vaimulikud seaduspĂ€rasused") lĂ”pust: "Ekklesia't kordas isa Maximos ikka ja jĂ€lle, peaks nĂ€gema vaimuliku haiglana, kus ravitakse haava inimeste ja Jumala vahel. Kui see paraneb, leiavad kĂ”ik maised probleemid lahenduse. NĂ€gin, et selline arusaam oli jĂ€medas vastuolus sekulaarse mĂ”tteviisiga â selle mĂ”tteviisiga, mida minagi olin treenitud kasutama."Peatse kohtumiseni!
-
Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk pĂŒsimagnet on keha, mis on pĂŒsivalt magneetunud ka siis, kui vĂ€list magnetvĂ€lja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mĂ”ningad taevakehad (nĂ€iteks Maa ja PĂ€ike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende sĂŒsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment â vĂ”ib lugeda Eesti EntsĂŒklopeediast. Franz Mesmer (1734â1815) oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hĂŒpoteesiga â inimese vĂ€idetava vĂ”imega mĂ”jutada teisi organisme oma magnetvĂ€lja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer vĂ€lja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vĂ€hemalt avalikkuse silmis mĂ€rkimisvÀÀrselt edukas. TĂ€henduse teejuhtide 242. vestlusringis rÀÀkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest fĂŒĂŒsik Jaak Kikka ja fĂŒĂŒsikaĂ”petajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral â "Otsatu potentsiaal" ja "Absurdne loodus" â rÀÀkisime kvantfĂŒĂŒsikast.
-
"KĂ”ik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis kĂ€in palett kĂ€es maali juures Ă€ra, ootan sisehÀÀle korraldusi, kĂ€su mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ĂŒlemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tĂ”eline ja Ă”ige, kustutamatu ja vĂ€ltimatu voog, mis laseb mul sĂŒdamerahuga uue pintslitĂ”mbe teha. JĂ€rgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jĂ€lle ja jĂ€lle. Alles siis vĂ”ivad saabuda need pĂ€evad, kus mind lastakse maalile pĂ€ris ligi, ei kĂŒsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ălemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma tĂ€idan nende kĂ€ske. Need vaikuse hetked ei ole kĂŒll pikad, vĂ”ib-olla pool tundi, paarkĂŒmmend minutit. Siis lastakse mind vĂ€lja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ĂŒhtki pintslitĂ”mmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk TĂ€henduse teejuhtide 14. numbris ilmunud leheloos "[Kuidas ma Jumalat maalisin](https://teejuhid.postimees.ee/7388993/aapo-pukk-kuidas-ma-jumalat-maalisin)".TĂ€na on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud [kunstikooli](https://www.aapopukk.com/). KuivĂ”rd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on kĂ€inud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina [maalilaagris](https://www.aapopukk.com/puise-nina-maalilaager/).
-
TĂ€nases saates rÀÀgime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psĂŒhholoogiast ja teistest "tĂ”enduspĂ”hisesse" maailmapilti mittesobivatest nĂ€htustest, sest â nagu ĂŒtleb Richard Tarnas oma kĂŒlalisloengus kursusel "Kosmos ja psĂŒĂŒhe" â, peituvad kĂ”ige sĂŒgavamad saladused sageli just kĂ”ige igapĂ€evasemate nĂ€htuste taga. TĂ€nane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sĂŒnnib ilmvĂ”imatu", mis oli pĂŒhendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.
-
Toronto Ălikooli professori Edward Shorteri sĂ”nul lĂŒkkas Thorazineâi turuletulek 1950. aastatel psĂŒhhiaatrias kĂ€ima revolutsiooni, mille mĂ”ju vĂ”ib vĂ”rrelda penitsilliini kasutuselevĂ”tuga ĂŒldmeditsiinis. Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? âVĂ”iks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise pĂ”lvkonna psĂŒhhiaatrilised ravimid on niivĂ”rd tĂ”husad, peaks abivajajate hulk olema jĂ€rsult vĂ€henenud,â arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker ÀÀrmiselt asja- ja ajakohases raamatus âAnatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in Americaâ (2010). Tegelikkuses on asi tĂ€pselt vastupidine. PsĂŒhhofarmakoloogilise revolutsiooni kĂ€igus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfÀÀri," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "MĂ”ra raudpuuris".Oktoober on vaimse tervise kuu. TĂ€na on stuudios selle ettevĂ”tmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tĂ€naseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatĂŒkis "Kui Hamlet oleks...". "Oma lavastuses analĂŒĂŒsime vaimset tervist ja sellega seotud hĂ€dasid kasutades teatri, muusika ja sĂ”nakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hĂ€das vaimse tervise probleemidega. PĂŒĂŒame nĂ€pu peale saada nende vĂ”imalikule diagnoosile ja mÀÀrata ravi â haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse vĂ”i kui VargamĂ€e Andresele oleks vĂ€lja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" vĂ”ib lugeda nĂ€idendi sisututvustusest.
-
mitu aastat pole nĂ€htudsiia sĂ”itvat rongikĂ”ik on muutuv millest lĂ€htudselles asi ongiNii lĂ”petab JĂŒri Ădi luuletuse "SĂ”ja eelĂ”htul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles". TĂ€nases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Ădi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rÀÀkisime pĂ”hjalikumalt sarja [77. saates](https://www.youtube.com/watch?v=yozIgrhdZ9g&t=7s) Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trĂŒkivalgust nĂ€inud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupĂ€rast samuti kandev roll. Kaie pidas kaks nĂ€dalat tagasi [loengu](https://teejuhid.postimees.ee/8082223/kaie-metsla-uhkus-iharus-tudimus) praegu EBS-is kĂ€imasoleval "Anna Kareninale" pĂŒhendatud kursusel "TĂ€iuslik kunstiteos". Tema slaidisĂ”ust pĂ€rineb ka saate pĂ€isesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas TĂ€henduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "[Lugude, motiivide ja sĂŒmbolite rĂ€nnukarussell](https://teejuhid.postimees.ee/7274870/peeter-sauter-lugude-motiivide-ja-sumbolite-rannukarussell)": "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Ăks on mehest, kes lĂ€heb rĂ€nnakule. Teine vÔÔrast, kes saabub linna. Ja tĂ”esti, kui pisut mĂ”elda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."
-
TĂ€henduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkĂ”ige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja TĂ”nu Trubetsky. Tolstoi pĂ€evikute tĂ”lkija Rainis Toomemaa kĂ€is koos Arne Hiobiga Tolstoist rÀÀkimas 86. saates "KÀÀriv kĂ€mp". TĂ”nu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism. "Ăliinimese kujunemine nĂ”uab riikluse igandite ĂŒletamist inimeste teadvuses," kirjutas TĂ”nu oma artiklis.Tolstoi oleks tĂ”enĂ€oliselt nĂ”ustunud.
-
Selles saates on juttu filosoofilise proosa meistriteosest â Lev Tolstoi "Pihtimusest", milles autor kirjeldab armutu avameelsusega oma vaimset kujunemiskĂ€iku. Minu kĂ”ige tĂ€htsam jĂ€reldus sellest jutuajamisest oli see, et Tolstoi oli muljetavaldav mĂŒstik ja just sellisena ÀÀrmiselt tĂ€helepanuvÀÀrne. On ju pĂ€ris selge, et pidev bĂŒrokraatlik plĂ€ra jĂ€tkusuutlikkusest ja innovatsioonist hĂ€vitab lĂ”puks igasuguse elujĂ”u ja leidlikkuse.
-
"Alex Polari on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime ĂŒks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pĂ€rit Brasiilia lĂ”unaosast, mille kultuur meenutab LĂ”una-Euroopat, mitte Amasooniat. SĂ”javĂ€elise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvĂ”itleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. PĂ€rast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lĂ”pus kaalus ta kolmekĂŒmneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute kĂ€igus Indiasse â nagu tollal tihti tavaks oli â, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit pĂ”hja poolt Santo Daime kirikust," pajatas TĂ€henduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" atmosfÀÀrifĂŒĂŒsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jĂ€tkasime Marko ja tema abikaasa Hellega ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, mĂŒstilistest kogemustest, ĂŒhislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.
-
"Edward Dowdi sĂ”nul jĂ”udis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate kĂŒnnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tĂ€naseks on asi jĂ”udnud valitsusteni. Seni on jĂ€rjestikuste rahatrĂŒkkidega kollapsit edasi lĂŒkatud, ent ĂŒkski lahendus pole igavene. Dowd vĂ€idab, et ĂŒlemaailmne riigivĂ”lakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele Ă”igustuse trĂŒkipress korraks veel tĂ€istuuridel tööle panna. Kui mina koolis kĂ€isin, rÀÀgiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. NĂŒĂŒd saab iga pĂ€ev ĂŒha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ĂŒhe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."Nii kirjutasin ma möödunud sĂŒgisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet".Selle hooaja viimases vestlusringis rÀÀgime maailmamajanduse seisust suvevaheaja kĂŒnnisel Kaarel Otsa ja Sten Sumbergiga.Peatse kohtumiseni!H.
-
"1950. aastate keskel tehtud telesarja âReligions of Manâ avasaates arutleb Huston Smith selle ĂŒle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pĂ€rast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. âKas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, vĂ”i hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?â kĂŒsib ta retooriliselt ja annab siis mĂ”lemale kĂŒsimusele eitava vastuse. â20. sajandis on midagi, mis jĂ€tab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,â jĂ€tkab ta. âMinu arvates seisneb meie sajandi kĂ”ige tĂ€htsam iseĂ€rasus selles, et siin kohtusid ida ja lÀÀs esimest korda nagu vĂ”rdne vĂ”rdsega,â pakub Huston Smith vĂ€lja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 31. numbris ilmunud intervjuus "Ida ja lÀÀs" Scientific and Medical Networki David Lorimeriga.TĂ€na rÀÀgime ida ja lÀÀne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman ja Ingvar Villido .Peatse kuulmseni!
- Vis mere
