Episodes
-
Kinnisvaralinnak linnarajooni tasandile ei pretendeeri, kuid linnaruumiline vastutus on arendajatel suur, lisaks on esteetiline aspekt vältimatu, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
„Nõus, aga autod saab viia maa alla,“ sekundeeris Randmets Pärnits kirjeldusele autojuhtide ja –liikluse vajaduste kohta. Tema sõnul on Hipodroomi kvartalis kõik autod maa all. Tõsi, mõned külaliskohad ja Boldi-Woldi kohad on maa peal. „Oleme rajamas kvartalisisest esimest tunnelit, mis on ikkagi autotee kahe ringristmikuga“ viitas ta ehitusloa saanud ettevõtmisele. „Neid asju on kõike tore teha, aga me peame ka ausalt otsa vaatama, et inimesed peavad loomulikult selle ka kinni maksma. Aga see kokku siiski väärtustab kinnisvara.
„Mul on hea meel kuulda, et eraettevõtjad võtavad seda teemat tõsiselt,“ kostis Pärnits. „Selleks, et me saaksime oma linnaruumi laiemas mõttes paremini liikuma, me peame arvestama, et me peame viima liikumise kahele tasapinnale.“ Pärnitsa sõnul tuuakse nii tihti näiteid Skandinaavia pealinnadest. „Jõle lahe on Helsingis käia, autosid vähe, kõik sõidavad trammiga… Tuhkagi! Pooled on maa all. Seal on selline võrgustik ja meie linn ei võta kuidagi vedu sellega, et võiks alustada mõne väiksema tunneliga. Kasvõi seesama sadamatramm, mis ehitati…"
Saates tuleb juttu ka kinnisvaralinnaku viimastel aastatel muutunud tähendusest, arendaja vastutusest loodu osas, aga ka Ülemiste City ja Hipodroomi kvartali edasistest arengutest.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ja Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. -
Uue sisuturundusliku saatesarja "Äri atlas" esimene saade on pühendatud Lätile. Räägime Läti ärikultuuri eripäradest, Läti ja Eesti erinevustest, lätlaste meelelaadist, Läti tarbija eripäradest ja ka Läti äriõigusest ja maksusüsteemist.
Oma mõtteid Läti äri teemal jagavad Eesti suursaadik Riias Eerik Marmei, Valio Eesti juht Maido Solovjov, Läti reklaamiguru Andris Rubins, maksuekspert Alice Salumets Rödl & Partneritest ja Tartus õppinud Läti ettevõtja Kaspars Kaulins. Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: erakogu.
"Äri atlas" on kuueosaline saatesari, milles iga saade on pühendatud ühele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele eksporditurule. Saatesari on osa 5.-6. veebruaril Tartu Ülikoolis toimuvast rahvusvahelise äri konverentsist Bluebird. -
Missing episodes?
-
Praegusest madalseisust välja tulemiseks oleks idusektoril vaja leida uus ühendav siht, kuigi Bolti avalik emissioon toetaks sektorit suurelt, selgitab riskikapitalifirma Change Ventures investor Tim Vaino.
"Mina näen pigem kehva olukorda hetkel startup-maastikul Eestis," ütles Vaino.
"Startupe on kõvasti vähem, raha on turul vähem, raha antakse palju keerulisemalt, startupide kvaliteet on langenud. Mulle tundub, et meil ei ole suurt sihti või suurt missiooni, mis meil alati olnud on. Mulle tundub, et me oleme natukene vana rasva peal proovimas hoida Eesti kui Euroopa Silicon Valley staatust, kuigi olukord ei ole üldse nii äge kui ta oli."
Saates tulebki lähemalt juttu sellest, kuidas idusektoril praegu Eestis läheb, mida see turgutuseks vajab ja mis seisus on idud näiteks Lätis ja Leedus.
Fotol Tim Vaino ja saatejuht Tarmo Virki.
Foto: Mai Kroonmäe. -
Saates "Finantsuudised fookuses" võtame luubi alla iga osanikku puudutavad ettevõtte läbipaistvuse ja usaldusväärse juhtimise võtmeteemad. Loome selgust, kuidas passiivsed osanikud saavad ära tunda ohtlikke märke ettevõtte tegevuses ja finantsaruandluses.
Uurime, milliseid nippe ja võtteid võidakse kasutada finantsnäitajate manipuleerimiseks ning kuidas eristada tahtmatuid eksimusi tahtlikest vigadest. Analüüsime, miks pole pelgalt kasum piisav indikaator – oluline on aru saada ka ettevõtte tegelikust raha teenimise võimekusest. Ja jõuame välja tõdemuseni: kõik algab inimestest – nende teadmistest ja motiividest.
Saate külalised, KPMG audiitor ja partner Helen Veetamm ning raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenuse ettevõtte Klaar.me asutaja ja tegevjuht Liis Laanesaar. Saadet juhib finantsvaldkonna ekspert Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Helen Veetamm, Paavo Siimann ja Liis Laanesaar. Autor: Andres Laanem -
Kuigi avalikule sektorile pole toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuete järgimine uus nähtus, jõustub seadus uuest aastast ka erasektorile. See seab veebilehtedele ja rakendustele ootused, mis arvestavad erivajadusega ja kindlustavad, et võimalikult paljud saavad teenustele ligi.
Nõuded puudutavad veebikeskkondi, aga ka näiteks panga- ja pakiautomaate, selgitab Madis Ilves tarkvaraarendusfirmast Agileworks. Ta toob veel välja, et määrus loob võrdsed võimalused, juhib veebi murekohtadele tähelepanu ja tegelikult toob ka kasutajaid juurde.
Toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine tähendab Madis Ilvese sõnul näiteks seda, kui nägemisvaegusega inimene saab tehniliste abivahenditega (nt ekraanilugejaga) toodet või teenust kasutada samaväärselt nagu inimene, kel on hea nägemine.
Millega tuleb ettevõtjal uuest aastast arvestada? Millised on kaasnevad riskid? Millest alustada, kui ettevõtte veebileht ja sealsed teenused ei arvesta erivajadustega? Kas muudatustega kaasneb kulu? Kellele nõuded täpselt kehtima hakkavad?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Panthermedia/Scanpix.
Uus seadus kihutab ärisid oma digiteenuseid ja -tooteid ül -
Tallinna Lennujaam jäi eelmisel aastal väga napilt ilma kuulsast Suurbritannia lennufirmast British Airways, kuid püssi nurka ei visata.
"Turismitunni" sügishooaja esimeses saates olid külas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ja Puhka Eestis äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik.
Külalised tõid välja, et läinud suvi oli Tallinna Lennujaamale edukas, kuid ometi tuleb uute lennuliinide nimel igapäevaselt palju pingutada.
Kästiku hinnangul pole Tallinna Lennujaamal ärituristile sobivat lennuliini. Eelmisel aastal jäädi aga napilt ilma lennufirmast British Airways, mis just ärituristi silmas pidades sobinuks. "Eelmisel aatal olime me tegelikult British Airwaysist ühe sentimeetri kaugusel, kuid jäime siiski napilt joone alla," rääkis Kästik. Lisaks meenutasid külalised seika, kus ja kuidas Suurbritannia lennufirmaga esimene kontakt loodi.
Juttu tuli ka Tallinna lennujaama järgmise kümne aasta plaanidest ja sellest, miks ühe lennuliini avamine nii ajakulukas on.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann -
Rail Baltic plaanib kuulutada 23. septembril välja Eesti mõistes väga suure alliansshanke, mille maksumuseks koos kõigi töödega võib kujuneda miljard eurot, ütles Rail Balticu portfellijuht Janar Tükk. „Oleme valmis sellel osalema, kuigi seal on veel teadmatust ja suuri riske,“ kinnitas Verstoni tegevjuht Tarvi Kliimask.
„Julgen täna öelda, et me plaanime selle hanke välja kuulutada juba 23. septembril, kuid see sõltub ka riigist, kas see ka õnnestub,“ ütles Tükk saates „Eetris on ehitusuudised“.
„Sellel hankel ongi kaks suurt riski - üks on aeg ja teine on raha, sest kõik trassi asukohaga seotud riskid ei ole veel kindlad ja milliseid piiranguid võib veel ette tulla, pole täpselt teada,“ tunnistas Kliimask.
Kuigi alliansshankeks on planeeritud põhitrassi ehituseks pea 900 000 eurot ja seda loodetakse hetkel teha isegi odavamalt, siis kõigi lisatöödega kujuneb lõppsumma siiski tõenäoliselt miljard eurot.
Rahastust siiski hetkel terves ulatuses ei ole, hetkel on olemas vaid veerand rahast ja riik peaks juurde leidma ELi rahastusest puudujääva osa. Samas on alliansshange paindlik. „Kuna esimene etapp on peamiselt arendus ja projekteerimise, siis selleks on meil raha olemas ja saama ehituse alguseks raha juurde küsida,“ loodab Tükk.
Kuigi alliansi hanke periood on pikk ja kestab pea pool aastat, siis pärast seda peaks ehitamine varasemast tunduvalt kiiremini minema. „Täna veel püsime 2030. aasta valmimisgraafikus, aga aeg näitab, millal rongid sellel raudteel sõitma hakkavad,“ ütles Tükk.
„Meil läheb küll üsna kiireks, aga allianssi hanke õnnestumine nõuab eelkõige kultuurset muutust, sest tellija istuma sama laua taha koos projekteerija ja ehitajaga ning kui saavutatakse hea koostöö, siis tuleb ka õnnestumine,“ lisas Kliimask.
Jagame saates ka soovitusi ehitusettevõtetele, kuidas hankest osa võtta ja kuidas täpsemat info saab küsida.
Saatejuht on Teeli Remmelg.
Foto autor Liis Treimann. -
Tänapäeval on tanklaketi olemus oluliselt muutunud ja kestlikkusel on siin oma suur osa täita, sest keskkond ja muutunud turg vajab mitmekesisemaid energialahendusi. Alexela näeb olulise võiduna lisaks julgeolekuriskide maandamist.
Sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” on teemaks Eesti suurima tanklaketi arenemine energiakaubamajaks ning keskkonnasõbralikud kütusevalikud. Alexela kestlikkuse teekonnast ja uuematest suundadest räägib lähemalt ettevõtte jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos.
Juttu tuleb sellest, miks on oluline rääkida roheüleminekust, mitte röhepöördest, ning kuidas eri energialiigid ja ka tootmise hajutatus aitavad julgolekuriske maandada.
Ka räägime saates, mil moel inimesi rohelise ülemineku juhtimisse kaasata. "Me liigume mõistliku tempoga, mitte liiga kiiresti. See on ka üks asi, mis aitab inimesi sellel teekonnal kaasas hoida,” tõdes Ambos.
Saadet juhib Esme Kassak.
Fotol Kadri Ambos.
Foto autor: Esme Kassak. -
Pea seitse aastat mobiilseid huviringe pakkunud Merkuur on inseneeria- ja tehnoloogiateadmisi jaganud nüüdseks kokku umbes 40 000 noorele. Tegevuse eesmärk on pakkuda juba alg- või põhikoolis võimalikult palju valikuid ja teadmisi, mis ühel hetkel aitaksid õigemaid karjääriotsuseid teha. See on tegevus, mis ühtlasi peaks aitama lahendada pikalt räägitud inseneride puuduse ja järelkasvu probleemi ning suunama noori rohkem tehnoloogia poole.
"Tööstusuudised eetris" saates on külas Merkuuri kaasasutaja Lauri Soosaar, kes räägib oma ettevõtmise tagamaadest ja eesmärkidest. Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Lauri Soosaar. Autor: Harro Puusild -
Kuigi tööstused on valmis liikuma puidu väärindamise protsessiga edasi, takistab konkreetsete sammude astumist riikliku plaani puudumine ja spetsialistide nappus, tõdevad Viru Keemia Grupi esindajad saates “Minu karjäär”.
VKG personalidirektori Eve Rei sõnul toetavad VKG uued projektid riiklikke eesmärke nii puidu väärindamise kui ka energiakindluse tagamisel, kuid puidu väärindamise valdkonnas seisab ettevõte silmitsi olulise tööjõupuudusega.
„Näeme, et puidu keemilise väärindamise arendamiseks vajame vähemalt 40% rohkem spetsialiste, kui praegu Eestis saadaval on. See tähendab mitusada uut töötajat,“ selgitab Rei. Ta lisab, et ilma kohaliku haridussüsteemi toetuseta on vajalike oskustega inimeste leidmine keeruline.
VKG Fiberi juhatuse liige ka biotoodete tootmise projekti arendusjuht Lauri Raid toob esile ka Balti riikide vahelise koostöö vajaduse, eriti tööstuse ja hariduse vallas. Ta märgib, et Eesti ja Läti koostöö jääb mitmes valdkonnas tagasihoidlikuks, võrreldes Skandinaaviaga, kus tööstusharud ja haridusasutused teevad tihedat koostööd.
„Kui vaatame Soomet ja Rootsit, siis neil on suured keemia- ja elektroonikatööstused, mis toimivad riiklike tellimuste ja tugeva koostöö abil. Eestis ja Lätis oleme kahjuks kapseldunud, mis vähendab meie konkurentsivõimet,“ selgitab Raid ning lisab, et Balti riikide ühine majandusruum võiks olla võrreldav Skandinaaviaga, kuid selleks on vaja strateegilisemat koostööd, et ühiselt lisandväärtust luua ja tööstussektoreid arendada.
Lisaks arutletakse sisuturunduslikus saates, kuidas VKG plaanib lähiaastatel kasvada ja rahuldada oma tööjõuvajadusi, panustades samal ajal nii Eesti tööstuse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Saadet juhib Sigrid Hiis.
Fotol Lauri Raid ja Eve Rei.
Foto: Sigrid Hiis. -
Diabeetiline retinopaatia on tööealiste inimeste üks peamisi pimedaksjäämise põhjusi. Silmaarst dr Katrin Pürg räägib "Tervisetarga" saates, mis on diabeetiline silm, kuidas ja kellel see haigus välja kujuneb, millised on silmapõhjahaiguse sümptomid ja ravi.
Saatest saad teada, kui tihti peaks iga diabeetik käima oma silmi kontrollimas, kuidas avaldub diabeetiline retinopaatia 1. ja 2. tüüpi diabeedi korral ning kas ja milliseid muutusi inimene ise oma nägemises täheldada võib. Selgub ka, kuidas diabeetiku silmi täpsemalt uuritakse, milline näeb välja laserravi ning kuidas tehakse silmasüste.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Turman Silmakliiniku silmaarst dr Katrin Pürg. Foto Õnne Puhk -
Nii kõlavad KPMG maksuvaldkonna juhi Joel Zernaski sõnad vastuseks küsimusele, ka automaks on tulnud selleks, et jääda. Kuuled, kuidas see võimalik on olnud ja mida praktilist maksunõustajad seoses registreerimismaksu ja mootorsõidukimaksuga soovitavad teha ja mida tähele panna. Hinnangu saab ka veel käimasolev maksudebatt.
Stuudios on KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja sama ettevõtte maksunõustaja Einar Rosin. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar.
Fotol vasakult: Joel Zernask ja Einar Rosin. Autor: Andres Laanem -
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
Arutleme, kellele ja milleks õppida ning kuidas hinnata ja arendada just neid oskusi, mis aitavad meil tööturul silma paista ning teha tööd, mis tõeliselt meeldib. Lisaks tutvustame Oskuste Kompassi, mis on toetavaks teejuhiks osksute ja ametite mitmekülgses maailmas, võimaldades tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning oma oskusi põhjalikult analüüsida ja hinnata.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol vasakult: Marja Saarma ja Ave Ungro. Autor: Andres Laanem -
Pilvetehnoloogia lubab väikeettevõtetele digirevolutsiooni taskukohase hinnaga, kuid kas tead, milliste lõksudega pead samas arvestama? Saatesarja "Digitark äri" saates uurime pilvelahenduste võimalusi, aga ka äririske ja varjatud külgi.
Räägime saates, kuidas hoiduda enam levinud vigadest, mis võivad teie äri ohtu seada - alates turvalisuse teemadest kuni müstiliste kuludeni.
Kas maksate teenuste eest, mida te tegelikult ei kasuta? Saame teada, kuidas hoiduda teenuse üle- või aladimensioneerimist, varundada andmeid turvaliselt ja integreerida pilvelahendused sujuvalt teie tänase IT-süsteemiga. Ära laske oma väikeettevõtet pilve kaduda - kuula saadet ja saad teada, kuidas hoida pea pilves, aga jalad kindlalt maas!
Saates on külas tehnoloogiaettevõtte Mooncascade kaasasutaja ja pilvetehnoloogia insener Asko Seeba. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Saadet toetab tehnoloogiaettevõte Mooncascade (https://www.mooncascade.com).
Fotol: Mare Timian ja Asko Seeba. Autor: Andres Laanem -
Lihtne mudel ettevõtetele on fikseerida elektrihind pooles mahus, ütleb kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga saates “Energiatund”. Suurtarbija sõnul tasub neil hinda fikseerida viie aasta kaupa “klotside kaupa” ette.
Kui me oleks olnud aga nii targad ja teadnud ette Ukraina sõda ja energiakriisi, oleksime hinna fikseerinud 100%, ütleb kõrge elektri börsihinna tõttu korduvalt tootmist katkestanud tootmisettevõtte Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
“Usun, et ükski energiatarbija ei ole 10 aastat ette 100% hindasid fikseerinud. Meie fikseerimise intervall on viie aasta kaupa ette ja väikeste klotside kaupa,” selgitab Lahe ja ütleb et ettevõttes on läbi aastate fikseeritud hinnaga ostetud 40-50% oma elektritarbimisest.
Millise hinnataseme juures aga fikseerida tasub, seda Siiri Lahe ega ka Jaanus Uiga otse välja ei ütle ja viitaavad, et suurtarbijad saavad elektrimüüjatelt kaubelda erihindasid.
“Saame traditsiooniliselt 5-6 pakkumist,” märgib Lahe elektrienergia müügipakkumisi kommenteerides ning avaldab kui suured olid viimasel korral elektrimüüjate pakkumiste hinnaerinevused.
Saates küsime veel kui kõrgele ähvardab saabuval talvehooajal tõusta elektri börsihind, milline on riigi plaan elektrihinna ja varustuskindluse reguleerimiseks ning kuidas kõrge elektrihind ettevõtteid mõjutab. Saadet juhib Lauri Leet.
Fotol Jaanus Uiga.
Foto autor Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix. -
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul seisab piimaveiste tõuaretus otsuste ees, kuhu aretustegevusega edasi minna. Ühest küljest on loomad saavutanud tippkehakaalu ja suudavad teha väljalüpsi rekordeid, kuid paarsada kilo kergemad loomad on jällegi parema tervisega ja püsivad kauem karjas.
Aretustegevuses aitab saada täpsemaid ja kiiremaid tulemusi geenoomuuringud. Suurriikide loomakasvatuses on meetodit kasutatud juba viimased kümme aastat, kui hakati aretamises tegema vastavaid uuringuid. Eestisse on genoomuuringud jõudnud alles üsna hiljuti. Üheks takistuseks on olnud testide üsna kõrge hind, mis Bulitko sõnul on tingitud omakorda sellest, et meie loomade populatsioon on liiga väike, mis teebki testimise kalliks.
„Genoomuuringute pluss on kindlasti see, et me saame andmeid loomade kohta tunduvalt varem kui varasemalt. Kunstliku viljastamise tulemusi näeme alles viie aasta pärast, kui saame andmed selle pulli tütarde kohta, kelle seemendusmaterjali olime kasutanud. Genoomuuringud annavad meile võimaluse saada vastuseid juba kahe ja poole aasta pärast,“ osutas Bulitko.
Teine terav küsimus on looma tervis ja karjas püsimine. Praeguse kahe laktatsiooniga ei saa kuidagi rahul olla. Seda põhjusel, et loom on farmipidajale kõige kasumlikum just 3-4 laktatsioonil. Rääkimata sellest, et elueatoodangu rekordid kuuluvad aga lehmadele, kelle vanus oli karjast välja minnes 12-14 aastat.
Milliseks kujunevad lähiaastate piimaveisekasvatuse uued trendid saab kuulata Kasvupinnase saates, kus külalisteks on ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Saates arutletakse muu hulgas selle üle, millele tuleks keskenduda, kas kilogrammide suurendamisele või rasva- ja kuivaine tõstmisele piimas, ja kui superloomade tulemustest rääkida, siis kui palju mängib rolli geneetika ja kui palju oleneb loomakasvataja tegevusest?
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Autor: Juuli Nemvalts -
Operaator ja produtsent Andres Kostiv jagab saates “Eetris on turundusuudised” konkreetseid juhiseid, kuidas turundus- ja loovinimesed saavad väikese eelarvega luua professionaalseid videoklippe. Kostiv toob välja olulised detailid, mis mõjutavad videoedukust – alates selgest loo ülesehitusest kuni kaadrite õigesti paigutamiseni.
Ta rõhutab, et tihti tehakse vigu kaadrisageduse ja valgustingimuste osas, mis võivad oluliselt mõjutada video kvaliteeti. Lisaks tutvustab Kostiv kasulikke tööriistu, mis võimaldavad hõlpsalt ja tõhusalt videoid monteerida, ka algajal.
Siin on kõik raadiosaates jagatud praktilised lingid ja tööriistad, mis aitavad videote loomisel:
1. 2024 iPhone'iga filmitud Apple'i ürituse kaadritagused:
Kaadritagused: https://youtu.be/V3dbG9pAi8I
Tulemus: https://www.youtube.com/live/ZiP1l7jlIIA?si=rM4sO5V2Z6zQ6Xd7
2. Heygen - AI video generaator, mis suudab luua avatare ja tõlkida videosid teistesse keeltesse: https://heygen.com
3. Vidyo - tööriist, mis lõikab videod automaatselt väiksemateks klippideks, nt reelsideks: https://vidyo.ai/
Näide Alex Hormozi YouTube kanalilt: https://youtube.com/@alexhormozi?si=LqjyPNEyZvTZCe5d
4. Epicfilm – näide Zone videost, mis on filmitud nii horisontaalselt kui ruudukujulisena reelsiks:
Avaleht ja YouTube otselink: https://www.epicfilm.ee/reklaamvideo
Sama video ruudukujulisena: https://www.instagram.com/reel/C16iYLwvQgS/?igsh=MTkyMmF0NjRqNW51Yg==
Lisaks saad saatest soovitusi, kuidas panna kokku storyline, mida arvestada mobiiliga filmimisel ning kuidas varustada end heade kattekaadritega.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: Saatejuht Keit Alev ja operaator, produtsent Andres Kostiv. Allikas: Äripäev -
"Nimed Müügitahvlil" saates vestleb Dominate Salesi tegevjuht Silver Rooger ettevõtte ühe värskeima liikme, endise muusiku, ettevõtja, pulmaisa ning tänaseks kogenud müügiinimese, müügitreeneri ja coach'i Sander Kahuga.
Sander Kahu unistas noorena rokkstaari karjäärist, kuid elu on andnud talle sootuks põnevamaid valikuid. Ta on olnud seotud Eesti suurima muusikafestivali korraldamisega, töötanud aastaid üritusturunduses ja olnud ettevõtja. Kõiki kogemusi ja õppetunde arvesse võttes on end viimase aastaga üles töötanud edukaks konsultandiks.
Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad valikud on andnud erilisi õppetunde:
* Kuidas on omavahel seotud muusikutöö müügiga?
* Millal on õige aeg teha elus olulisi karjäärivalikuid?
* Millised on suurimad õppetunnid teekonnal bassimehest pulmaisani ja pulmaisast müügikonsultandini?
* Millised on 3 praktilist nõuannet olemasolevatele ja tulevastele müügijuhtidele?
Fotol: Sander Kahu. Autor: Diana Unt -
"Sellist vestlust ei ole mul varem ministritega olnud, et minister hakkab vaatama, kuidas investeeringuid Eestisse meelitama hakata,“ tunnustab Kai Realo tööandjate esindajana värske majandusminister Erkki Keldo plaani hakata töötama Eestisse välisinvesteeringute meelitamise nimel.
Mida see plaan sisaldab, millised on riigi sammud majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks, kuidas kolm aastat kestnud langus taas kasvuks pöörata, mida on meil viimasel ajal Eestist edukamaks osutunud Leedult, see saatest selgubki.
Vestluses kõnelevad Utilitase juht Priit Koit, Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar, Eesti Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo.
Tänavusel Arvamusfestivalil salvestud arutelu juhib Johannes Tralla. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. -
Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak rääkis "Teeninduse teejuhi" saates, et häid inimesi võib palgata, aga kui tugisüsteem ei tööta ja sinna ei ole panustatud, siis head teenindust ei ole lihtne saavutada ning tähtis on ka seda hoida.
Teine külaline OKO restoranide juht Mattias Põld tõi näite, kuidas juht peaks reageerima, kui teenindajal on raskusi probleemse kliendiga. Saates "Teeninduse teejuht" arutleti juhi rolli üle teeninduses ning sellest, kui tähtis on pakkuda oma inimestele kindlustunnet. Juttu tuli ka teenindusprotsessidest, reeglite kehtestamisest, teeninduse põhiväärtustest aga ka tagasisidest juhile ja AI kasutamisest.
Saate lõpus jagavad nii Nõlvak ja ka Põld kuulajatele juhtimisnõuande, mis teenindussektoris töötab.
Saadet juhtis Maarit Eerme, Kaubandus.ee juht.
Fotol: OKO restoranide juht Mattias Põld ja Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak. Allikas: Äripäev - Show more
