Episodes
-
Kuigi iduettevõtetele rahalist süsti pakkuvad fondid sillutavad muretut ettevõtlusteed ja on abivalmid, oodatakse siiski väga kiiret kasvu.
Antleri idufirma skaut Kadri Härma sõnul eeldavad riskikapitalifondid ülikiiret kasvu. "Me külla aitame, aga meie ootus on, et kasvatakse hästi kiirelt. Päeva lõpuks, investor ei ole mingi lasteaiakasvataja," rääkis Härma.
Eestis tegutseva Prototroni juht Brait Pilvik näeb aga, et edu saadab neid ettevõtteid, kelle eesmärk on laiem. "Me ei hinda ainult mõju, vaid seal peab ka äriplaan juures olema. Kui see seade või leiutis toob meile mingit kasu, siis on sellega võimalik ka üldjuhul äri teha," tõdes Pilvik.
Saates tuli juttu veel ka sellest, kas iduettevõtlus on kriisis ning millisena ilmutab end tulevik.
Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Saates "Finantsuudised Fookuses" arutletakse tehisintellekti rolli üle finantsjuhtimises ning uuritakse, kuidas see innovaatiline tehnoloogia aitab ettevõtetel tõsta efektiivsust, parandada andmete analüüsi ja luua lisaväärtust. Kasutusvõimalusi ja riske avavad tehisintellekti koolitaja ning AIPowerment kogukonna kaaslooja Gerlyn Tiigemäe ning Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver. Saadet juhib Paavo Siimann.
Saatekülalised jagavad konkreetseid näiteid, kuidas tehisintellekti rakendada suurte andmehulkade struktureerimiseks, projektijuhtimise optimeerimiseks ja täpsemate prognooside loomiseks. Samuti keskendutakse tehisintellekti kasutamisega seotud turvariskidele ja andmekaitse olulisusele, mis on paljudele ettevõtetele suurimaks väljakutseks.
Saates pakutakse ka praktilisi nõuandeid väiksematele ettevõtetele, kes soovivad tehisintellektiga esimesi samme teha – olgu selleks lihtsate rutiinsete ülesannete automatiseerimine või keelemudelite kasutamine andmeanalüüsi tõhustamiseks. Vestlus pakub inspiratsiooni nii finantsistidele kui ka ettevõtete juhtidele, kes soovivad kasutada tehnoloogia võimekust, et lihtsustada igapäevatööd ja saavutada paremaid tulemusi.
Fotol: Gerlyn Tiigemäe, Jarmo Liiver ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
Missing episodes?
-
Eelmise aasta masina- ja metallitööstuse TOPi võitnud Defsecintel Solutionsi juht Jaanus Tamm (pildil paremal) ütleb, et tänapäeval on kommertskasutuses mitmesugust tehnikat, mida sobib edukalt kaitsetööstusele: neile on iseloomulik suhteline odavus ja neid saab kiiresti toota. Ettevõte ise toodab mobiilseid kaugseiresüsteeme ja valdav osa müügitulust tuli eelmisel aastal Ukrainast.
Nii saab näiteks kiiresti ja odavalt rakendada pildituvastust. Enam ei vaata ega otsusta inimene, et seal vist toimub midagi, vaid arvuti ütleb, et suure tõenäosusega seal toimub midagi.
Tamm räägib, et tänapäevases sõjapidamises näevad osapooled teineteist pidevalt ning seepärast muutuvad sihtimine ja viiteaeg väga olulisteks. Viimast mõõdeti varem mitmetes minutites, nüüd vaid mõnes minutis ning varsti sekundites. Lisaks on andmed – kõike tuleb analüüsida. Seejuures muutuvad arendustsüklid järjest kiiremad. Iga nädal või kuu tuleb midagi täiendada, sest „põllult“ tuleb tagasiside, tulevad uued nõuded, vastane on midagi uut välja mõelnud jne.
„Meil on kiiremaks tootearenduseks Ukrainas oma tiim. Nad on ukrainlased ja neid on üle 30. Nemad teevad koha peal kõik väiksed parandused ja täienduses, ühtlasi suhtlevad siinse tiimiga,“ räägib Tamm, „kui Ukraina tiimi poleks, võtaks telefonimäng päris kaua aega.“
Tamm ütleb ka, et ükskõik kui palju me räägime, et robotid peavad sõda, on see siiski inimene, kes otsustab. Võib ju ette kujutada, et saadame sinna troonid ning need hirmutavad või tõrjuvad, aga see pole tegelikult nii. „Sõda on hirmus ning võitmiseks tuleb hävitada vaenlase tehnika ja kõik muu,“ ütleb ta.
Kujunenud globaalpoliitiline olukord loomulikult mõjutab kaitsetööstust, kuid mitte päris nii nagu tavamajanduses. Vanad olijad saavad jätkuvalt tellimusi konventsionaalsete vahendite valmistamiseks, kuid uusi asju teevad uued ettevõtted. Seetõttu on sektoris palju innovatsiooni.
Saate teises pooles kommenteerib masina- ja metallitööstuste üldisemat seisu Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran. Tema hinnangul on sektori ettevõtted kujunenud olukorraga enam-vähem kohanenud. Neil, kes kohe kobarkriisi alguses end hakkasid arendusi läbi viima ja uusi turge otsima, on lihtsam; neil, kes ootasid turu taastumist, on keerulisem.
Harani hinnangul ootab Eesti tööstust ootab ees üleminekuperiood. „Ka välisinvestorite vaates me näeme täna, et välja viiakse lihtsamad tööd ja juurde tuuakse keerulisemaid töid“, räägib ta.
Kõige olulisem ja keerulisem tegur seejuures on tööjõud, meil pole piisavalt inimesi. Õpetada tuleb uusi noori, tegeleda tuleb täiendõppega ning ka välistööjõu teema on jätkuvalt aktuaalne. „Kui vaadata riigi eesmärki, et ekspordi maht peaks 2035. aastaks kasvama kaks kord, siis selle tööjõuga, mis meil täna on, pole seda võimalik saavutada,“ ütleb Haran. -
Uuringu järgi suhtuvad India jõukad naised Eestisse ääretult positiivselt, kuid selle põhjused pole selged.
Lisaks India jõukatele naistele soosivad Eestit kui riiki ka Poola- ja Rootsi mehed.
Eesti brändi sõnumiloome juht Carl-Ruuben Soolep usub, et Soome- ja Rootsi mehed on Eestist seetõttu lummatud, et neid seob meiega ühine ajalugu ja näiteks tugev kuvand tehnoloogiasektorist. Kuidas aga India jõukad naised pisikese Eesti üles leidsid, jääb Soolepile mõistatuseks.
Eesti brändi riigiturunduse juhi Kata Varblase hinnangul peitub põhjus India naiste uudishimus. "Siin oli üks hüpotees, et äkki nad on väga aktiivsed sotsiaalmeedias ja ringkondades, kus Eesti tulebki esile positiivsete sõnumitega," rääkis Varblane.
Uue aasta esimeses saates rääkisime Eesti üleilmsest tuntusest ka laiemalt. Tuleb välja, et meie kodumaa maine on küll hea, kuid teadlikkus madal.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Pawel Kopczynski/Reuters/Scanpix -
Aina rohkem räägitakse energia tootmise terviklahendustest, mis aitavad ettevõtetel energiakulusid kokku hoida. Kui seni soetati päikesepaneelid, et energiat toota ja ülejääk võrku tagasi müüa, siis nüüd kasutatakse targaks elektri tootmiseks ja tarbimise juhtimiseks lisaks akupankasid.
Veebruaris toimub Venemaa elektrivõrgust lahti ühendumine, mis on kiirendanud akupõhistele energia salvestuslahendustele üleminekut. „Meie kliendid on targad ja saavad aru, et kohapeal toodetud energia on kõige soodsam,“ põhjendab trendi Enefiti ärikliendi päikese- ja salvestuslahenduste teenuse juht Mikk Tootsi.
„Elektri tarbimisel peame arvestama, et lisaks tuleb maksta võrgutasusid, mille hinnad kasvavad üsna kiiresti. Samas, kui toodame ise elektrit, siis sellelt tarbitud energialt me võrgutasusid tasuma ei pea,“ kinnitas ta.
Kuula saatest, miks tasuks akusse investeerida ja kas see on mõistlik ainult päikeseparkide omanikele. Mikk Tootsi selgitab ka, millised on toimivad salvestuslahendused, tulu teenimise võimalused ja miks on tema sõnul buum tulemas.
Ka räägib Tootsi, mis toimub energiaturul pärast desünkroniseerimist. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Mikk Tootsi. Foto: erakogu -
Aasta esimeses "Tööstusuudised eetris" saates on külas 1. jaanuarist Ensto Estonia tegevjuhina alustanud ja seni tehasejuhi ametit pidanud Margus Leinbock. Küsime värskelt juhilt, kuidas on möödunud viimased poolteist aastat tehasejuhina ja milliseid muutusi uus amet kaasa toob. Mis on tema kui tegevjuhi töölaual kõige olulisemad teemad?
Räägime ettevõtte majandustulemustest, tulevikuplaanidest ja investeeringutest, tööjõust, Eesti inseneeria olukorrast, tööstuse konkurentsivõimest ja paljust muust. Saadet juhib Harro Puusild.
Leinbock räägib saates, et uute tehasejuhti pole plaanis palgata. „Detsembris alustas meil tööd tootmisjuht, selle positsiooni sai samuti inimene ettevõtte seest. Minu positsioon on tehasedirektor ja tegevjuht,“ lisab ta.
2025. aasta plaanide kohta ütleb värske tegevjuht, et olulisemate ülesannete hulgas on näiteks uute toodete juurutamine ja kvaliteet. „Sisemine kvaliteet, tarnijate kvaliteet, protsesside kvaliteet,“ loetleb ta. Leinbocki sõnul valmistub ettevõte juba praegu 2026. aasta kasvuks ja selleks on vaja alanud aastal ära teha mõned investeeringud. „Loodan, et reaalainete õppimine on kasvuteel ja tööstuses töötamine muutub populaarsemaks,“ sõnab tööstusjuht.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Margus Leinbock. Autor: Harro Puusild -
Saates "Digitark äri" räägivad raamatupidamisbüroode juhid pöördelistest muudatustest, mis on kohe-kohe jõudmas raamatupidamisse. Räägime eelkõige tehisarust ja uutest tehnoloogiatest, mis tüürivad raamatupidamise uude ajastusse. Vaatame juhtidega raamatupidamise tulevikku ning uurime, millisteks pöördelisteks muutusteks peavad juhid, raamatupidajad ja raamatupidamise teenusepakkujad valmistuma ja kuidas seda teha. Saame teada, millised oskused teevad sind raamatupidajana tuleviku tööturul asendamatuks, arutleme teemal, kuidas muutuvad raamatupidaja rollid, mida ootavad meilt kliendid ja kuidas neile rohkem väärtust luua.
Alustame arutelu küsimusega juhtidele, mis on üldse tehisaru raamatupidamise valdkonnas ja raamatupidamisbüroode juhtide jaoks. Saame teada, et juhid mõtestavad tehisaru enda jaoks ja ka enda äri jaoks erinevalt, sõltuvalt senistest kogemustest, ootustest ja reaalsetest praktikatest. Ka juhtide kriitilisus ja pessimism seoses tehisaruga on üsna erinev.
Kuuleme ka näiteid, kuidas raamatupidamisbüroodes tehisaru juba kasutatakse. Ühtlasi jagavad juhid oma mõtteid ja toovad näiteid, miks on mõistlik olla tehisaru suhtes ettevaatlik ja omada kriitilist meelt. Küsime sedagi, milliseid võimalusi juhid näevad tehisaru kasutamiseks raamatupidamises, millised on selleks olulised eeldused ning mis mõtteid tekitab ettevõtte andmete liikumine masinalt masinale ilma inimese sekkumiseta.
Juhtide arutelu on salvestatud 13. detsembril konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2025?“ Arutelus osalevad raamatupidamisbüroode juhid: Grow Finance OÜ partner Helari Pallas, IMG Numeri OÜ tegevjuht Kadri Kukk, Mingelston OÜ juhatuse liige Ülo Mängel ja Leinonen Group AS arendusjuht Pille Reiljan. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa.
Foto: Raul Mee -
Aasta viimases Kasvupinnase saates teeme tagasivaate 27. novembril toimunud konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“, kus võtsid sõna sektori arvamusliidrid, kes rääkisid oma nägemusest sektori tulevikule, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest.
Selles saates kuulame neist ettekannetest kahte. Saate esimeses osas räägib piimakarjakasvatuse võimalustest ja väljakutsetest Vändra AS juhatuse liige, Põllumajandussektori tippjuht 2024 Margus Lepp. Saate teine pool keskendub seakasvatuses toimuvale. Sellest teeb läbi oma ettevõtte ja Eesti Tõusigade Aretusühistu tegemiste kokkuvõtte Kõpsta Seafarm OÜ juhatuse esimees, aretusühistu nõukogu esimees Timo Vunder.
Saate pani kokku Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Fotol: Margus Lepp ja Timo Vunder. Autor: Oleg Hartsenko -
Kui koroonaaeg lõi valusalt kaupluste külastusnumbreid ja käibeid, siis e-kaubandus tegi tõelise sööstu üles. Kuigi viimase kahe aasta jooksul on mahud kaubanduses teinud vähikäiku, on e-kaubanduse osakaal kasvanud 20 protsendini.
Samas usub LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe, et mõõnaaeg on ületatud, kuna kaubandusmahtud näitasid oktoobris juba kerget tõusu.
Seda enam saab ettevõtetele otsustavaks teguriks e-makselahenduste võimekus. E-müügikanalite kasv toob muutusi ka traditsioonilise kaupluse kontseptsiooni – poed muutuvad rohkem kauba esitluskohtadeks, kuhu klient tuleb enne suurema ostu sooritamist tootega lähemalt tutvuma.
Indrek Kaljumäe räägib saates, milliseid tegevusi teevad edukad e-kauplejad ja mida saab neilt õppida. Teeme ka selgeks, kui suur võiks olla makselahenduste valik e-poes ja millist mugavust pakub LHV Kassa kaupmehele ja kliendile. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Indrek Kaljumäe.
Foto autor: Raul Mee. -
Uut aastaringi alustame lõppenud aasta edukaimate koolitusfirmade esindajatega. Äripäeva 2024. aasta koolitusfirmade TOPis tõusid esile keeltekoolitajad. Saates on külas esikolmiku ettevõtete esindajad: Hannela Tamagno, Multilingua Keeltekeskuse kaasomanik ja keelõppe turismi projektijuht; Kristel Toomel, KeeleLabori kaasomanik ja koolitaja ning Kaja Põld, Keeltekeskus Kaja juhataja.
Seekordne vestlus keerleb keeleõppe ümber – räägime keeleõppest ja sellest, kuidas universaalsed teemad nagu efektiivsus, motivatsioon ja metoodikad keeleõppes käsitlust leiavad. Vestleme ka laiemalt koolitusturust ja seda mõjutavatest teguritest.
"Õppetunni" saadet juhib Katre Savi.
Fotol (vastakult): Hannela Tamagno, Kaja Põld, Kristel Toomel. Autor: Andres Laanem -
Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaatavad advokaadibüroo Sorainen tegevjuht Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal tagasi Eesti elule lõppeval aastal, ennustavad uue aasta trende ning arutlevad selle üle, kas vaba turumajandus on ohus, kodanike vabadused ja vastutus tasakaalus ja Eesti hääl Euroopas kosta.
Ka räägivad nad, kuidas plaanib valitsus vähendada bürokraatiat ja aidata kaasa majanduse kasvule uuel aastal.
Fotol Kaupo Lepasepp ja Kristen Michal.
Foto autor: Rain Jüristo
Sisuturunduslikus saatesarjas vestlevad advokaadibüroo Sorainen õiguseksperdid päevakajalistel teemadel ja annavad nõu õigusvaldkonnas. -
Värskelt ilmunud raamatu „360° mudel tööandja brändingus“ autorid Evelin Org ja Olesija Saue tutvustavad saates „Äripäeva raamatuklubi“ lähemalt, mis on tööandja bränding, miks sellega peaksid tegelema kõik ettevõtted mis tahes sektorist ja kuidas see viib ettevõtte tulemuslikkuse ja töötajate rahulolu järgmisele tasandile.
Laias maailmas on tööandja bränding teemana juba pikemat aega tuntud, samas Eestis on see uus suundumus alles hoogu võtmas. Kohalike ettevõtete ja asutuste seas on valdkonna pioneerid ja koolitajad Evelin Org ja Olesija Saue, kes on teemaga tegelenud ligi kümme aastat. Nende kogemuse põhjal on igasugune brändingutegevus viimastel aastatel tohutus tõusutrendis – edulugusid on palju, näiteid on erinevaid ja neid on palju –, samas on veel arenguruumi teadlikkuse tõstmisel, juhtide kaasamisel ja ka tööelu mõtestamisel.
Saatekülalised avavad tööandja brändingu teemat mitmekülgselt ja arutlevad, miks peaks tegelema digitaalse kuvandiga, kes võiks olla hea brändisaadik, missuguseid kulusid aitab tugev bränding kokku hoida ja millest brändi kujundamisel peale hakata. Tuuakse ka inspiratsiooninäiteid ettevõtetest, keda selles vallas eeskujuks võtta. Saadet juhib Eva Kinkar.
Pildil Evelin Org. Foto: Evelin Org -
„Logistikauudised eetris“ aastalõpusaade on traditsiooniliselt lavajuttude päralt ning seekord pakume kuulamiseks debatti teemal: millised on Eesti võimalused väljuda logistilisest tupikust, kus me paratamatult oma geograafilise asukoha ja idanaabri tegevuse tõttu täna asume?
Väljapääsu tupikust otsivad majandusekspert ja LHV panga analüütik Heido Vitsur, DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke, DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks, HHLA TK Estonia müügijuht Andres Uusoja ning Kliimaministeeriumi teede ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Vestlusring on salvestatud mõni nädal tagasi toimunud Logistika aastakonverentsil, arutelu juhib konverentsi moderaator Urmas Vaino. Raadiosaate juhatab sisse Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
„Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Foto: Marko Mumm -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on teemaks ettevõtete valmisolek investeerida keerulisest ajast hoolimata digitaliseerimisse. Märksõnad on ka tehisintellekt, andmete korrasolek ja küberturvalisusele tähelepanu pööramine. Lisaks on juttu ka konkursist „Aasta tehas 2025“ ja sellest, mida žürii liikmed kandidaattehaste puhul jälgida plaanivad. Saates on külas Lean Digitali partner ja aasta tehase žürii liige Aleksandr Miina ning Leanest juht ja samuti aasta tehase žürii liige Marko Saviauk. Saadet juhib Harro Puusild.
Nii Saviauk kui Miina räägivad saates, et näevad turul positiivseid signaale ettevõtete olukorra paranemisest.
„Tegelen iga päev puidutööstuse ettevõtetega ja nemad on põhjast läbi käinud, nad on paari aasta jooksul palju pihta saanud. Turupõhi on vähemalt selles tööstusharus läbitud, aga kõik tööstusharud ei ole vennad. Aga üldine tendents on ikkagi ülespoole,“ tõdes Marko Saviauk.
„Oleme näinud ka nende ettevõtete seas, kes on leidnud aega tegeleda protsessidega, et ka neil on olnud rasked ajad, aga nad on õppinud sellest olukorrast, tuleb rohkem valmis olla. Olen [Markoga] nõus, et olukord on üldiselt positiivsem kui aasta tagasi,“ nentis ka Aleksandr Miina.
Samas tõdesid eksperdid, et investeeringuid tehakse siis praegu ettevaatlikumalt. „Pigem on ettevõtted investeeringutega ettevaatlikumad ja investeerivad vähem, aga samas tundub see turgu vaadates normaalse olukorrana,“ lisas Saviauk.
Fotol: Aleksandr Miina ja Marko Saviauk. Autor: Harro Puusild -
Aastal 2024 võisime nentida, et aina kesksema koha meie igapäevaelus ja ‑töös hõivab digitehnoloogia ja AI areng. Kas aga kõik sellega kaasnev saab olema meile puhas rõõm või peidab säärane areng endas ka teatud ohte?
Saade „Töö ja palk“ toob kuulajani ettekanded konverentsilt HRxTech 2024. Saate esimeses pooles arutleb advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co vandeadvokaat ning andmekaitse, tööõiguse, intellektuaalomandi ja IT õiguse valdkonna juht Tambet Toomela, kas AI on oht või revolutsioon.
Tambeti sõnul peavad personalijuhid olema teadlikud tehisintellekti kasutamisega seotud riskidest ja rakendama tõhusaid meetmeid, et tagada andmekaitse, privaatsus ja eetikastandardite järgimine. See hõlmab nii tehnilisi kui ka protseduurilisi lahendusi, samuti töötajate ja kandidaatide teadlikkuse tõstmist nende õiguste kohta.
Saate teises pooles jagab Oixio küberturbe konsultant ja insener Harri Uljas praktilisi näpunäiteid selle kohta, mis on digihaavatavus, kuidas käib haavatavuste skaneerimine ja turvapaikamine ning kuidas end võimalike ohtude eest kaitsta.
Harri selgitab kuulajaile, et küberohtude maht kasvab pidevalt ja eduka infovarade kaitseplaani aluseks on põhjalik ettevalmistus. Probleem on selles, et meetmed, mida ettevõte peaks rakendama, tulevad sageli mahukatest infoturbe standarditest, ajades pildi sageli rohkem segasemaks. Mida kaitsta? Kuidas? Kui palju? Saatest saad aimu!
Foto: Pexels -
Aastat kokkuvõtvas saates vaatame tagasi lõppevale edukale e‑kaubanduse aastale. Viskame pilgu peale, kuidas läks Eesti kaupmeestel ja kui hoogsalt ostsid tarbijad välismaistest e‑poodidest.
Aastat kokku võtma kutsusime Eesti E‑kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väädi, maksu- ja tolliameti postikontrolli juhtiva tolliinspektori Albina Saare ning tolliteenuste teenusejuhi Kaari Lainevoolu. Vestlust juhtib Kuldar Kullassepp Maksekeskusest.
Saates räägime Eesti e‑kaubanduse kasvust vaatamata keerulisele majandusaastale ja pakimahtude rekordilisest kasvust, mis peegeldab muutunud tarbijakäitumist. Lisaks analüüsime, kuidas rahvusvahelised suured mängijad nagu Temu ja Shein mõjutavad Eesti kaupmehi. Anname praktilisi soovitusi, kuidas kohalikud ettevõtted saavad konkurentsis püsida. Puudutame ka tollikontrolli olulisust ja riske välismaiste kaupade tellimisel.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol: Kaari Lainevool, Albiina Saar, Tõnu Väät ja Kuldar Kullasepp. Allikas: Äripäev -
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks aruteluringi tänavu novembris toimunud konverentsilt "Tööstuse äriplaan 2025". Sellest, kuidas tööstust majanduskasvu saavutamiseks paremini ära kasutada, vestlevad Incapi president Otto Pukk, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, rahvusvahelise äri ekspert Birgit Linnamäe ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. Vestlust juhib Urmas Vaino.
„Kui me räägime Eesti majanduse konkurentsivõimest, siis elektri lõpphind meie tööstusele on kõige suurem väljakutse. Ma ei räägi absoluutsest hinnast, vaid konkurentsivõimest meie regioonis, mis on Põhjamaad ja Baltikum ning võib-olla ka Poola. Me kindlasti ei konkureeri Soome tööstusega lõpphinnas, kaugeltki mitte Rootsiga, hakkame alla jääma ka Lätile ja Leedule,“ sõnas Eesti Tööandjat Keskliidu juht Hando Sutter.
Otto Pukk lisas, et oleme harjunud ütlema, et oleme IT-riik, aga me ei ütle, et tahame saada nutikaks tööstusriigiks. „Enamik meie ekspordist tuleb tööstusest, aga seda me ei räägi. Nüüd on meil olemas inimene, kes tööstust esindab, aga oleme erialaliitudega aastaid töötanud, et seda saavutada,“ sõnas tippjuht.
Fotol vasakult: Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, rahvusvahelise äri ekspert Birgit Linnamäe, Incapi president Otto Pukk ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek. Autor: Raul Mee -
2025. aastast jõustuv mootorsõidukimaks on tekitanud elavat arutelu. See on käivitanud autode ostubuumi – nii uute kui ka kasutatud autode müük on viimastel kuudel olnud erakordselt aktiivne. Siiski hakkab turu aktiivsus jõulude eel tasapisi vaibuma, kuna uute autode tellimiseks jääb aega napiks ning ostjad ei pruugi enam sõidukeid kätte saada.
Uus maks võib kaasa tuua muutusi nii eraisikute kui ka ettevõtete autode kasutamise harjumustes. Suure tõenäosusega teeb mootorsõidukimaks uue auto soetamise kulukamaks, samas kui täisteenusrent võib muutuda atraktiivseks alternatiiviks. Täisteenusrendi üheks eeliseks on see, et automaks ja registreerimistasu sisalduvad kuumakses, muutes selle teenuse kasutajate jaoks mugavamaks ja kuluefektiivseks.
Kuigi automaksu eesmärk on muuta autopark säästlikumaks ja rohelisemaks, on kriitikuid häirinud soodustused vanematele sõidukitele, mis ei aita kaasa selle peamise eesmärgi saavutamisele. Siiski prognoositakse, et maks soosib väiksema keskkonnamõjuga autosid, näiteks hübriide ja pistikhübriide, mille järelturu väärtus on stabiilne ja maksukulud madalamad.
Mida hetkeolukorras teha ja kuidas käituda? Milline sõidukitüüp oleks mõistlik valida? Mida oodata esimest automaksu aastast? Sellele ja mitmetele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saates külas Mobire Grupi tegevjuht Andrus Valma, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol: Andrus Valma. Autor: Lauri Toomsalu -
"Digiturunduse praktikumis" vestlevad saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja AI‑startupi UKU kaasasutaja Henrik Aavik sellest, kuidas tehisintellekti abil muuta müük ja turundus tõhusamaks ja isikupärasemaks. Saates selgitatakse UKU ettevõtte hübriidse AI‑lahenduse unikaalset lähenemist, mis kombineerib loogikal põhinevaid süsteeme ja suurte keelemudelite võimalusi. Aavik jagab põnevaid näiteid sellest, kuidas müüki ja kliendikogemust isikupärastada, vähendades samal ajal tegevuskulusid.
Saates kuuled seda, kuidas tänased AI‑lahendused suudavad luua personaalseid sõnumeid eri sihtrühmadele ja isegi automatiseerida keerulisi protsesse – alates toodete lokaliseerimisest kuni spetsiaalselt igale kliendile kohandatud pakkumisteni. Lisaks arutletakse, kuidas AI võimaldab ettevõtetel teha eksporti ja müüki rahvusvahelistel turgudel senisest hõlpsamalt.
"Kui AI suudab koostada iga kliendikirja unikaalsena, on tulevik juba täna kohal," tõdeb Aavik. Saates saad ka vastuse, kas AI võib aga aidata ka väiksematel ettevõtetel konkureerida suurte turuosalistega?
Fotol: AI‑idufirma UKU kaasasutaja Henrik Aavik ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst. Allikas: Äripäev -
Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas, aga kuidas seda targalt kasutada? Kuhu aeg kaob, mida muutes muutuks ka ajakasutus paremaks, kuidas luua vähemaga rohkem? Äripäeva juhtimiskoolis uurime ajalõkse ja ajavõidu nippe. Külalisteks on Anneli Ohvril, kes on muutuste- , projekti- ja aja juhtimise ekspert, praktik ja koolitaja. Anneli jagab enda kogemusi, jagab väärtuslikku infot, mida võita ja mida kaotada ajajuhtimisel.
Arutelu keskmes on ajajuhtimine ka juhi vaatevinklist. Mida tööolukordades tasub tähele panna, mida loob EI ütlemine ja kas seda peaks tegema. Pakutakse kuulajatele praktilisi lahendusi, kuidas väikeste sammudega muuta enda harjumusi, et aega kasutada selliselt, et ise jääda õnnelikuks ja säiliks ka töö ja eraelu tasakaal, oleks vähem stressi ja et läbipõlemine ei ohustaks. See on võimalik, kui märgata enda ajarütmi, otsustada, et vaja on muutust ja teele asuda.
Teekonna kaardi ja esimesed sammud saad juba sellest raadiosaatest, kus tutvustatakse ka Äripäeva Akadeemia Ajajuhtimise koolitust. Järgmine arengupäev toimub veebruaris.
Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad enda stressist ja läbipõlemisest eemal hoida ja soovivad midagi muuta, et muutuks midagi ka suuremas plaanis.
Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib Äripäeva Akadeemia juht Tiina Tohver.
Pildil on Anneli Ohvril ja Tiina Tohver. - Show more
