Episodes
-
Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number keskendub rasvadele: saab teada, miks on rasvad imetajatele väga olulised ning millised on putukate varude kogumis- ja talletusstrateegiad. Lisaks saab lugeda tammest rahvapärimuses, adru kasutamisest, Reigi kihelkonnast, talvistest söögiseentest, ülevaadet Eesti Looduse 25. fotovõistluse tulemustest ning intervjuud kliimaminister Yoko Alenderiga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.
-
Ajakirja Horisont 5. numbrist saab aimu, milline nägi välja suursugune Narva Keisrivärav, linnavärav, mida loetakse arhitekt Domenico Trezzini esimeseks tööks Venemaal. Saates on külas artikli autor Ragnar Nurk Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast. Küsime, miks oli Narva linn Peeter I-le nii oluline, et ta isiklikult sekkus Keisrivärava ehitusse ja mida tõi Narva langemine põhjasõja ajal Vene vägede kätte kaasa linnaelanikele.
-
Missing episodes?
-
Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson.
-
Ahtme linna tekkelugu on seotud kaevanduse ja elektrijaama rajamisega kunagise väikeküla maadele: tööstuse rajamisega tegid algust Saksa okupandid, alustatut jätkas Nõukogude võim. Ahtme linna tõusust ja sumbumisest Kohtla-Järve linnaosaks räägib geograaf Mait Sepp.
-
Põllumaa saamiseks on kontrollitud põlenguid aastatuhandeid kasutatud, aletamisest vähem teatakse Kaugu-Eesti meekarjamaid, mis olid samuti seotud tahtlike süütamistega. Sellest, kuidas põlengud kujundavad kooslusi, räägib EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Pille Tomson.
-
Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbris saab alguse artiklisari toidust ja tervisest: avaloos kirjutab toiduteadlane Kristel Vene ülitöödeldud toidust. Lisaks saab värskest ajakirja numbrist lugeda Narva Keisriväravast, keelemudelite tööpõhimõttest, isejuhtivatest sõidukitest, kultuurirevolutsioonist ja memeetikast, palveränduritest teekonnal ning intervjuud TÜ rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.
-
Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti Väinamerd neljal suvel. Mida teada saadi? Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuv aluspõhjaorund tekkis ürgjõe või liustike kulutava tegevuse tõttu? Saates on külas geoloog Igor Tuuling.
-
Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop.
-
Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist.
-
Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp kirjutab Ahtme linna tekkimisest ja Pille Tomson metsatulekahjudest kui koosluste kujundajatest. Lisaks saab lugeda Kaukaasia eestlastest ja šaakalitest, valgeviljalisest metsmaasikast, noore loodushuvilise tähtsatest tööriistadest ning intervjuud makroökoloog Lauri Laanistoga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.
-
Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.
-
Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu Rööp.
-
Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad? Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saatejuht on Tiiu Rööp.
-
Keskkonnaagentuur koostab juba aastaid tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest erineb Nesterovi meetod ja Kanada tuleohutuse hindamise viis? Miks peame Eestile koostama tuleohutuskaarte, kui Euroopa kosmoseorganisatsioon annab tuleohutushoiatusi, mille arvutamise aluseks on FWI? Saates on külas TÜ geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja.
-
Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja -vaarikat tasub otsida just kuusiku raielangilt ja millest sõltub rabamuraka vilja suurus. Meie metsamarjade kõrval tuleb juttu ka ameerika jõhvikast ning metsamarjade koduaias kasvatamisest. Saadet juhib Tiiu Rööp.
-
Ajakirja Eesti Loodus suvine, juuli-augusti number keskendub loodusandide kogumisele ja talveks talletamisele. Nii saab lugeda marjarikkusest Eestimaa metsades ning vürtsikast aasta seenest, samuti soovitusi ravimtaimede kogumiseks. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu Kumari preemia laureaadi Aleksei Lotmaniga, ülevaate Iisaku kihelkonnast ja meie suurimatest tammedest ning paljust muustki. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.
-
Suvises Pärnus ringiuitaja ei leia linnaruumis märke 17. sajandi lõpus ehitatud suurejoonelisest Riia väravast. Saates on külas Ragnar Nurk, Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog, kellelt kuuleme, kus paiknes Riia värav ning miks see oli uhkem kui tänini säilinud Tallinna värav. Saame ka teada, kes võis olla keeruka ja läbimõeldud ülesehitusega Riia värava arhitekt.
-
EMÜ nooremteadur Kristjan Ait tutvustab ajakirjas Eesti Loodus üraskeid, kes lisaks paljuräägitud kuuse-kooreüraskile samuti märgatavat kahju tekitavad. Saates me harkkidasest kooreüraskist, harilikust niineüraskist ja harilikust võraüraskist juttu ei tee, küll aga räägime põhjustest, miks kuusepuistud on muutuvas kliimas järjest haavatavamad ning kuidas tuleks kujundada tuleviku metsi. Samuti räägime kuuse-kooreüraskist meil ja naaberriikides. Saatejuht on Tiiu Rööp.
- Show more
