Episodios
-
Seekordses Tervisetarga saates tuleb juttu laste allergiatest – teemast, millega puutuvad üha sagedamini kokku nii vanemad kui ka lasteasutused. Tallinna Lastehaigla allergoloog Karin Puks räägib, kuidas allergiaid ära tunda, millal tasub kindlasti arsti poole pöörduda ja kuidas toimub ravimine.
Saate teises pooles keskendume sellele, millega peaks allergilise lapse puhul arvestama enne suvist laagrit. Kuidas valmistuda, millist infot jagada ja millal anda lapsele kaasa ravimeid. Allergiatest ja nende olemusest on aga hea teada kõigil, kes nendega kokku võivad puutuda. Saadet juhib Violetta Riidas
Pildil Allergoloog Karin Puks
Pildi autor Violetta Riidas -
Tanki lipukirjaks on rumalusega võitlemine. "See on meile hästi palju kaikaid kodaratesse visanud, sest maailm on ju erinevaid inimesi täis," tõdeb loovagentuuri Tank partner ja loovjuht Joel Volkov.
Tänavu möödub Tanki tegevusest 30 aastat, mille sisse mahuvad pöörased üheksakümnendad, 118 kuldmuna ja teisi turundusauhindu ning sel aastal ka esmakordselt Gaselli TOPi pääsemine.
Tank loodi üheksakümnendatel ehk ajal, mil värskelt taasiseseisvunud Eestis valitses teatav kaos. Seevastu reklaamimaailm õitses täies vabaduses ja hulljulgete ning teisitimõtlevate noorte looming sellega ühes. Disainiga hakkas Joel Volkov tollal tegelema ülikooli teisel kursusel, kuna noore arhitektuuritudengina puudus tal ühel hetkel raha isegi toidu ostmiseks. "Käisin koolis, töötasin kolmes kohas, magasin ööpäevas neli tundi maksimaalselt kuniks ühel hetkel hakkasin mõtlema, et kellele ma seda teen," meenutab Volkov. Seepeale asutatigi koos teiste noorte ja üliõpilastega Tank, mida Volkov iseloomustab kui indie-ettevõtet, kus rumalust ei sallita.
Ettevõtte algusperioodi nimetab Volkov puhtaks juhuseks ja katseeksitusmeetodiks. "Mingi hetk tuli minul ja äripartneril Jaanus Tammel kaval plaan minna Aafrikasse seiklema ja maju ehitama. Põgenesime lausa ära ja sattusime illegaalse piiri ületamise eest vangi, kuna meil ei olnud viisat, misjärel saadeti meid Eestisse tagasi," jagab Volkov värvikat mälestust ja lisab, et võib-olla oligi see üks põhjus, miks Tank oma tegevust edasi jätkas ja pikapeale edu saavutas.
Saates "Kiired ja vihased" kuuleme, milline on olnud Tanki areng 30 tegevusaasta jooksul. Lisaks arutleme reklaamide tegemisega seotud vabaduse üle, muu hulgas jagab Volkov oma mõtteid, kuidas valitsus saaks hetkeolukorda loomeinimeste jaoks paremaks teha. Samuti tuleb juttu väärtuspõhise juhtimise olulisusest ja talentide hoidmisest.
Kuidas Tank aga oma kiire kasvu saavutas, millisena näeb Volkov ettevõtte tulevikku ja miks ei tohi loometegevus olla kunagi "puhang"? Sellest räägime saates!
Saadet juhib Julia Laidvee.
Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. -
¿Faltan episodios?
-
Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest. Samuti tuleb juttu ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest.
Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson.
Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta.
Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele.
Fotol Oliver Ämarik, Karin Madisson, Erik Sakkov ja Helery Maidlas.
Foto: Andres Laanem -
See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund".
”Iga arendaja õudusunenägu on, et sul on mingisugune paralleelstruktuur, mis esitab oma nõudeid ja arusaama, mida siis üks omanik oma maal ehitada ja teha võib,” sõnas Laur, viidates kaude 9. juunist käivituva riigiarhitekti ametikoha peale. “Olen Anderoga 100% nõus. Kõik, mis ette ladusid, ongi üks problem meie ruumiloomes täna,“ kostis arendaja pika kriitikalaviini peale Arjus. Arendaja ühelt poolt esitas järjest kehvasid näiteid – üks neist juba tragikoomiline – ametnikega kemplemisest ja riigiarhitekt teiselt poolt selgitas olukorda ning näitas, kuidas kehv asjaajamine tuleb edaspidi ümber teha. Laur ja Arjus jõudsid elava diskussiooni kaudu ühiste koostööpunktideni ja panid paika parema tuleviku nägemuse. Ühtlasi esitas Laur arendajapoolse ühe soovi riigiarhitektile ja Arjus riigiarhitektipoolse ühe soovi arendajale.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur. -
Hinnavaatlus.ee portaali asutaja Tanel Raua sõnul on nende platvormil kuvatud toodete ja hindade hulk pea kolmekümne aastaga tohutult kasvanud – praegu on portaali kaudu võimalik näha kolme miljonit toodet ja rohkem kui kuut miljonit hinda.
Tanel Raud rääkis, et ostjate huvi ei raugenud ka vahepealsete majanduskriiside ajal – pigem tehti hinnavõrdlusi toona odavamate tootegruppide seas. Samas II pensionisamba raha kasutamise ajal toimus ostjate hulgas tugev elavnemine ning otsiti kallimaid tootegruppe, nagu suure ekraaniga televiisorid ja eksklusiivne helitehnika.
Kuula saatest, mida räägitakse hinnavõrdlusfoorumites ja miks soovib seal oma mõtteid avaldada kümme tuhat inimest. Uurime, kuidas portaal tagab hindade õigsuse ja kui turvaline on sealtkaudu järelturult tooteid osta.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Tanel Raud.
Foto: Äripäev -
Audentese juhatuse esimees ja Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimees Ahto Orav avab, kuidas Audentes ühendab akadeemilise ja spordihariduse üheks tervikuks. Saates räägime haridusest kui juhtimiskunstist ja arengustrateegiast.
Arutame, miks kool ei tohiks keskenduda ainult testide tulemustele, vaid peab kasvatama inimesi, kes suudavad elus vastutada ja tegutseda. Orav selgitab saates, miks personaliseeritud õpe ja individuaalne lähenemine on tulevikuhariduse keskmes. Juttu tuleb ka e-õppe ja tehnoloogia mõtestatud kasutamisest koolikeskkonnas.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Andres Raudjalg -
Eesti idufirmad MarkeDroid ja Spiral Hydrogen näitavad, kuidas energiaturu probleemide lahendamisest nutikaid ärisid ehitada. Kui MarkeDroid tasakaalustab elektritootmist ja -tarbimist peagi 20 riigis, siis Spiral Hydrogen arendab murrangulist seadet rohelise vesiniku tootmiseks, mis lubab revolutsiooni energiasalvestuses.
Möödunud nädalal võitis MarkeDroid Latitude59 liftikõnekonkursil 175 000 euro suuruse investeerimispakkumise Eesti äriinglite võrgustiku liikmetelt, samas kui Spiral Hydrogen võitis peaauhinna, 35 000 eurot, Prototroni kevadkonkursil.
MarkeDroid, mis on kahe aastaga kasvanud 16liikmeliseks tiimiks, aitab kodu- ja firmaomanikel elektri tootmisest maksimaalset tulu saada ja energiat vastavalt börsihinnale juhtida. "Meie süsteem arvutab välja parima lahenduse kliendi jaoks. Kuigi olen ise näinud tuhandeid 24tunniseid plaane, on tehisintellekti loodud tulemused hoopis teisel tasemel," selgitab kaasasutaja Toomas Teesaar.
Ettevõtte edulugu sai alguse garaažist, kus üks kaasasutajatest, Toomas Kärner, katsetas energiasäästu lahendusi oma kodu tarbeks. Partnerite ja suusõnalise soovituse kaudu on MarkeDroid jõudnud kiiresti rahvusvahelisele turule.
Spiral Hydrogeni asutaja Juri Volodin selgitab, et nende lahendus ühendab elektri genereerimise ja vesiniku tootmise ühte süsteemi, tehes selle oluliselt efektiivsemaks ja lihtsamaks.
Spiral Hydrogeni "jubinad" on skaleeritavad, alustades väikestest labori-prototüüpidest kuni suurte seadmeteni, mis mahuksid otse tuulikute sisse, võimaldades nii tuulikute abil otse vesinikku toota.
Võidukate idufirmade asutajad külastasid Äripäeva “Ükssarvikute kasvulava” saadet, kus saatejuhiks on Tarmo Virki.
Fotol Spiral Hydrogeni asutaja Juri Volodin ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Juri Volodin -
Keevitaja suudab õppida programmeerima ja ajakirjanik andmeid skriptides analüüsima. Digiteadlikkus ei ole enam lisaväärtus – see on juhtimiskompetentsi keskne osa. Tehnoloogia ei kuulu ainult IT‑osakonda, vaid strateegilisse tuppa, kus langetatakse otsuseid.
Saates arutlevad EBSi prorektor Maarja Murumägi ja Kood/Jõhvi kaasasutaja Rainer Sternfeld, miks juhtide roll tehnoloogilise mõtteviisi edendamisel on määrava tähtsusega, millised oskused aitavad tulevikus ellu jääda ning kuidas päriselt alustada, kui digimaailm tundub hirmutavalt kauge.
Innovatsioon ei komista Eestis teadmiste puudumise taha, vaid valmisoleku taha neid rakendada. Juhtide oskus näha tehnoloogiat kui strateegilist tööriista, mitte lihtsalt kulureana IT eelarves, on saanud kriitiliseks konkurentsieeliseks.
Saates tuuakse näiteid, kus ümberõppijad muudavad karjääri kardinaalselt – semiootikust finantsjuhiks või mesiniku elutee viib tarkvarainseneriks.
Aga mis saab edasi? Mis on need oskused, mida AI ei asenda ka 2030. aastaks? Avame tulevikukindla juhi profiili.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Zuma/Scanpix -
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
Stuudios on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo, ettevõtja ja digitaalriigi arendamise eestkõneleja Taavi Kotka ning Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk. Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka. Autor: Andres Laanem -
Ehitusmaterjalide tootjatele suunatud Swedbanki tööstusuuring näitab mõõdukat optimismi: kuigi sektor on olnud tugevas languses, ootab enamus ettevõtteid sel aastal müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemist, samas kui töötajaid on koondatud eeldatust vähem.
Vaatamata tootmise langusele on ettevõtted hoidnud töötajaid ja koondanud vähem, kui analüütikud eeldasid. „Hoolimata tellimuste ja käibe langusest eelmisel aastal, hoidsid paljud ettevõtted oma töötajaid palgal. See näitab tööandjate pikaajalist vaadet ja teadlikkust, et spetsiifiliste oskustega tööjõu leidmine on keeruline,“ selgitas Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild. Swedbanki uuringu järgi on töötajate arvu vähendatud vähem kui tootmismahud on langenud.
Samas ei plaanita lähiajal ka töötajate arvu oluliselt suurendada ja sektorile võib kujuneda väljakutseks efektiivsus. Uuring näitas, et kui müügitulu oodatakse kasvamas 5%, siis töötajate arvu planeeritakse suurendada vaid 1% võrra. See viitab selgele suunale teha rohkem tööd olemasolevate töötajatega, tuginedes tootmisprotsesside efektiivistamisele.
Suurimad väljakutsed on toodete konkurentsivõimelise omahinna ja kasumilikkuse tagamine, uute eksporditurgude leidmine, töötajate hoidmine ja vähene koondamine. Saates analüüsivad uuringut Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild ja Tammeri tegevjuht Liis Kokk.
Fotol: Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild ja Tammeri tegevjuht Liis Kokk
Saatejuht ja foto autor: Teeli Remmelg. -
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kellega räägime ekspordist ja värskelt valminud ekspordistrateegiast, aga ka bürokraatia vähendamisest ja konkurentsivõimest ning kaitsetööstusest. Juttu on ka mai keskel toimunud Euroopa Liidu väliskaubandusministrite kohtumisest. „Kolleegide meeleolu väga must ei olnud, aga samas pole keegi ka õnnelik sellise potentsiaalse kaubanduspinge või ‑sõja üle,“ kirjeldas Keldo kohtumist.
Erkki Keldo tutvustab saates värskelt valminud ekspordistrateegiat, mis on saadetud ettepanekute kogumiseks ka kooskõlastusringile. „Meie eksport on taastumas, märtsis olid väga head numbrid ja kasv võrreldes eelmise aasta märtsiga oli 17%,“ märkis minister ja lisas, et majanduskasvus on ekspordil suur roll ja sestap on ka uues strateegias sõnastatud neli väga selget fookussuunda.
„Olin hiljuti Hannoveri messil, kus eestlaste maine on väga hea. Nähakse võimalusi, et eestlased võiksid olla abiks Saksa tööstuse digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, aga selleks on vaja, et avalik sektor teeks oma tööd ja aitaks uksi avada, aga ka ettevõtjad peavad olema kohapeal,“ rääkis ta.
Bürokraatia vähendamise kohta ütleb Keldo, et me oleme rääkinud, kuidas ühe regulatsiooni lisandumine peaks kaks vana regulatsiooni kustutama, kuid samas on valitsus alustanud veelgi praktilisemalt. „Praegu vaadatakse üle kõikide ministrite määrusi, neid on tuhandetes, mis on 90ndatest alates tulnud. Me ei pea ootama, et vanade kustutamiseks peaks tulema uus asemele,“ rääkis minister.
Keldo peab samuti oluliseks, et tööstusinvesteeringute realiseerumine oleks kiirem ja selleks tutvustati mõned nädalad tagasi valitsuses ka erinevate planeeringute tõhustamise valikuid, et lubade menetlemine oleks kiirem. „MKM sai sealt ka ülesande luua keskne kontaktpunkt ehk n‑ö kliendihaldur, et strateegiliselt olulised investeringud liiguks kiiremini,“ rääkis Keldo.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetab Radius Machining.
Foto: Raul Mee -
Tööstusettevõttesse tuleb pidevalt investeerida, et mitte kaotada konkurentsi turul, selgitavad Lõuna-Eesti ühe suurema puidutööstuse Barrus juhatuse esimees Martti Kork ja juhatuse liige Andres Linnasaar.
Heaks näiteks on Barruse liimpuidutehas, mille rajamine läks maksma 10 miljonit eurot. See võimaldas küll koondada 20% töötajatest, kuid tootmismaht jäi samale tasemele.
Barrus on viimaste aastate kriiside kiuste mitte ainult vastu pidanud, vaid ka jõuliselt kasvanud. Viimase viie aastaga on ettevõte investeerinud 35 miljonit eurot tehnoloogiasse. Pidev panustamine tootmise efektiivsusesse on aidanud säilitada konkurentsivõimet, tõsta kvaliteeti ja tõusta Skandinaavia akna- ja uksetööstuses turuliidriks.
Ettevõtte juhi sõnul on oluline hoolitseda töötajate rahulolu eest. Kork ütles, et nende pingutused on kandnud vilja – kaadrivoolavus on viidud peaaegu nulli. Nende soovitus teistele ettevõtjatele: panusta järjepidevalt, ausalt ja kohalike vajadustega arvestades.
Kuula saatest, miks Barruse juhtkond peab oluliseks panustada kohalikku kogukonda ja kuidas pealtnäha lihtne korvpall võib tuua märkimisväärse läbimurde mainekampaanias.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Andres Linnasaar ja Martti Kork. Autor: Sven Zacek -
Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik leiab, et tõelised arenguhüpped sünnivad just keerulisel ajal. "Julged otsused sünnivad siis, kui kõik teised kahtlevad," ütleb ta, pidades silmas nii infrastruktuuri ehitamist, planeeringuid kui ka uute projektide ettevalmistust hetkel, mil turg on ettevaatlik.
Everaus ei keskendu vaid hoonete ehitamisele, vaid tervikliku elukeskkonna loomisele. Detailplaneeringute käigus arendatakse välja teed, pargid, haljastus ja alles seejärel hooned – olgu need ridaelamud või kortermajad.
Arenduste puhul rõhutab Muttik kvaliteeti ja pikaajalist säästlikkust, kus energiatõhusus ei ole pelgalt müügiargument, vaid sisuline osa kontseptsioonist. Maaküte ja madalate ülalpidamiskuludega majad on muutunud ettevõtte arendusstandardiks.
Lisaks elukondlikule kinnisvarale kasvatab Everaus ka üürikinnisvara portfelli, et tugevdada rahavoogu ja maandada tururiske. Just see hajutatud mudel võimaldab ettevõttel jätkata arendustegevust ka muutlikus majanduskeskkonnas. Kui turg pöördub, ollakse valmis – mitte alles alustamas. Muttiku sõnul on üks arendaja tugevuse tunnuseid see, et klient saab usaldada ettevõtet ka pärast tehingut.
Muttik peab oluliseks seda, et lähenemine ei põhine spekulatsioonil, vaid planeeritud ajastusel, kogemusel ja paindlikkusel. Milline on seis kinnisvaraturul, milline on tarbijakäitumine ning ja mis on Everausi võlakirjade emissiooni eesmärk? Nendele ja teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Everaus Kinnisvara juht Janar Muttik.
Foto autor: Maria Roosaare -
Pactum AI läbirääkimistarkvara kasutavad paljud USA suurettevõtted, et automatiseerida sadu tuhandeid tehinguid. Ettevõtte kaasasutaja Kristjan Korjus leiab, et tulevikus peavad kõik suuremad ettevõtted palkama endale AI‑läbirääkija.
Koos Kaspar Korjusega räägitakse saates “AI faktor”, kuidas masinad suudavad pidada automatiseeritud lepinguläbirääkimisi ning miks see tulevik ei ole enam ulme, vaid reaalsus Fortune 500 ettevõtetes.
“Me ei räägi enam ainult kulude kokkuhoiust, vaid ka suhete tugevdamisest. Kui AI suudab pidada tuhandete tarnijatega läbirääkimisi minutite, mitte kuudega, siis tekib täiesti uus äriline standard,” kirjeldab Kaspar Korjus muutust äriloogikas.
Kuid küsimus ei ole ainult tehnoloogias. Usaldus, eetika ja otsustusraamid – kelle nimel tehisintellekt tegelikult läbi räägib ja millal peaks inimene sekkuma – kerkivad samuti saates esile. “AI ei pea olema inimvastane, vaid koostööpartner, aga see eeldab teistsugust mõtlemist ka juhtidelt,” rõhutab Kristjan Korjus.
Lisaks tõdeb Kristjan Korjus saates: “AI ei väsi, AI ei vihasta – ta lihtsalt räägib läbi. Ja see on suurim tugevus, mida ükski inimene ei suuda kunagi täielikult saavutada.”
“AI faktoris” räägitakse sel korral, millised on praktilised ja filosoofilised küsimused, kui ettevõtte nimel hakkab läbirääkimisotsuseid tegema tehisintellekt.
Saates on külas Kristjan ja Kaspar Korjus Pactum AI‑st, saatejuht on Mart Valner.
Fotol: Kristjan Korjus ja Kaspar Korjus. Autor: Andres Laanem -
Riiklik energiaettevõte Eesti Energia alustas võlakirjade märkimist ja kutsub investoreid toetama kohalikku energeetikasektorit. Uus pakkumine on suunatud just jaeinvestoritele ning pakub 5% intressi kolmeaastase perioodi jooksul.
Eesti Energia ja LHV eksperdid räägivad saates, miks on praegu hea aeg kaaluda investeeringut Eesti Energia võlakirjadesse. “See on selgelt mõeldud jaeinvestorile – kolm aastat ei ole liiga pikk aeg, kuid piisav, et panna raha tööle,” kinnitab Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.
LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus lisab, et 5% intressimäär on praeguses turuolukorras tugev pakkumine: “Võlakiri on väiksema riskiga kui aktsiad ning sobib hästi ka alustavale investorile.”
Sisuturundussaates räägitakse ka Enefit Greeni aktsiate ülevõtmisest, võlakirjade eelise andmisest endistele aktsionäridele ning sellest, miks võlakiri võib olla hea viis inflatsiooni vastu kindlustamiseks.
Kas kolmeaastane investeerimisperiood tundub liiga lühike või just parajalt paindlik? Ning mis saab siis, kui turg pöördub? Neist teemadest räägivad Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm ja LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.
Saadet juhib Juuli Nemvalts. -
Täiskasvanute koolituse seaduse (TÄKS) muudatused seavad selgemad ootused koolitajate pädevusele ning koolitusasutuste kvaliteedile. Kuid mida need muudatused tähendavad tegelikkuses? Kuidas hinnata koolitaja kompetentsust nii, et see ei muutuks bürokraatiaks, vaid looks väärtust õppijale?
Neil teemadel arutlevad kolm koolitusmaailma hästi tundvat eksperti: Georgi Timcenko, Sihtasutuse Kutsekoda välisprojektide juht ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti juht, Anni Sild, BCS Koolituse tegevjuht ning Anneli Zirkel, Reiting Koolituskeskuse koolitusosakonna juht ja koolitajate koolitaja.
Saadet "Õppetund" juhib Katre Savi.
Fotol (vasakult): Anni Sild, Anneli Zirkel ja Georgi Timcenko. Autor: Andres Laanem -
Ettevõtte keskastmejuhid on kõige olulisemad muutuste läbiviijad, kuid paradoksaalselt ka suurimad vastupanu osutajad. Vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks, rääkisid saate "Digitark äri" külalised.
Eesti digiriigina on maailma tipptasemel. Samas on paljud Eesti ettevõtted digitaliseerimise stardipunktis või pole tegelikult veel üldse alustanudki. Miks see nii on ja millest see räägib?
Arutame saatekülalistega digitaliseerimise teemat mitme nurga alt – riigi ja ettevõtjate koostöö, ettevõtja enda vastutus olla valmis kasutama riigi e‑teenuseid, riigi tugi ja võimalused digitaliseerimises, andmed ja aruannete automaatne edastamine riigile ning ettevõtete valmisolek selleks.
Saates on külas Sirli Heinsoo, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja, muutuste juhtimise konsultant Ekke Sööt ettevõttest Change Partners ning Marko Solmann ettevõtte Foxway ärijuht. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saate toob kuulajani OIXIO Digital ja OIXIO IT.
Fotol vasakult: Sirli Heinsoo, Mare Timian ja Ekke Sööt. Autor: Andres Laanem -
Sisuturundussaates vestleme preemiumbrändide kaupluse Lartusi asutaja Karin Mängeliga, kes on toonud Eesti turule maailmakuulsaid disainibrände nagu Villeroy & Boch. Teine saatekülaline on Lartusi endine turundusjuht Kairit Parkeri.
Saates tuleb juttu sellest, miks kaubanduskeskused ei sobi luksusbrändidele. Kas ja kuidas on ostja 25 aastaga muutunud? Mis eristab disainiteadlikku ostjat hinnatundlikust? Millised on e-kaubanduse õppetunnid luksuskauba müümisel? Milline on Lartusi kasvuambitsioon ning miks Lartusi vajab uut partnerit või investorit?
„Kui ma saaksin uuesti alustada, investeeriksin oma kinnisvarasse, mitte ei rendiks kauplusepinda”, kõlab üks Karin Mängeli õppetund.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Lartusi asutaja Karin Mängel ja endine turundusjuht Kairit Parker.
Allikas: Äripäev -
Börsil noteeritud kommunaalettevõte Tallinna Vesi selgitab, kuidas eelanalüüsita tarkvarauuendus võib eelarve ja ajagraafiku uppi ajada. “Me ei teinud eelanalüüsi, sest olemasolevas versioonis töötas kõik väga hästi ja sama tahtsime ka uues. Me ei pidanud eelanalüüsi niivõrd oluliseks ning see maksis kätte,” rääkis börsifirma finantskontroller Marjo Kallasmaa.
Eelanalüüs on siiski ka tarkvarauuenduse korral äärmiselt vajalik, rääkis Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido. Tihtilugu vastavad kliendid Maido sõnul hinnapakkumise peale, et “oi-oi-oi, kui kallis”. “Aga ongi kallis, kui ma ei oska vastata, mis on eesmärk, millist äririski või äristateegilist eesmärki lahenduse juurutamisega tahetakse saavutada,” rääkis Itera esindaja.
Maido sõnul on analüüsidokument kõige tähtsam ja see tagab projekti edu, sest projekti alguses tehtud viga võimendub eksponentsiaalselt, mida kaugemale jääb vea märkamine. “Analüüsietapis on vea parandamine väga lihtne, aga kui oleme enamuse teest ära jooksnud ja siis selgub, et üks oluline asi on puudu, siis see võib minna väga kalliks ja reeglina maksab selle kinni justnimelt tellija,” hoiatas ta.
Teine oluline töö, mis tarkvaramuudatustega ettevõttes kaasneb, on kommunikatsioon, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv. “Skoobid on ettevõtetes hästi erinevad ja sa peadki mõtlema, keda selle tööriista vahetus konkreetselt puudutab,” rääkis Liiv. Ja neile inimestele tuleb algusest peale selgitada, kuidas see nende tööd parandab, lisas ta.
Saates räägivad Tallinna Vee finantskontroller Marjo Kallasmaa, Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido ja Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv, kuidas leida enda kõrvale õige partner, kuidas küsida õigeid küsimusi ja millised ohud on tarkvaragamuudatustega veel tagaplaanil luuravad.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Fotol vasakult paremale: Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv, Tallinna Vee finantskontroller Marjo Kallasmaa ja Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido.
Foto autor: Andres Laanem -
Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar usub, et mitmekesisus tiimis ei ole pelgalt iluasi, vaid hädavajalik, et otsused ei sünniks kitsa vaatevälja põhjal.
Sisuturundussaates "Ambitsioon" arutlevad Sirli Männiksaar ja Levira juhatuse liige ning endine Ericcson Eesti juht Veiko Sepp selles üle, kuidas luua ja hoida tugevaid juhtimismeeskondi. Vestlus keerleb Power Score metoodika ümber, mis aitab hinnata, kas ettevõttel on õiged prioriteedid, inimesed ja arendustegevused – ning mille tulemusel sünnivad A-tiimid.
Räägitakse ka juhtide rollist küpsetes organisatsioonides – kas ja kui palju on juhti üldse vaja, kui kultuur ja protsessid on tugevad. “Kui eesmärk on selge, strateegia paigas ja meeskond tugev, ei pea juht alati ise roolis olema – süsteem liigub edasi,” rääkis Veiko Sepp.
Samuti peatutakse ebaõnnestunud värbamiste õppetundidel, rahvusvaheliste meeskondade juhtimisel ja kultuuridevahelisel suhtlusel. “Me ei tohiks karta inimesi, kes mõtlevad teisiti – pigem peaksime muretsema, kui kõik mõtlevad täpselt samamoodi,” märkis Sirli. Veiko lisas, et parimad meeskonnad on nagu sporditiimid: “Igaüks peab teadma oma rolli ja tegema seda hästi, olgu see rünnak või toetus.”
Sirli Männiksaar tõi veel esile, et hea juht peab suutma lahendada "halle alasid" ehk mittestandardseid olukordi ja soodustama tiimi sisemist arengut.
Hea juhtimine ei tähenda pidevat sekkumist, vaid võimet luua raamistik, milles inimesed saavad parimal viisil toimida – ja vajadusel ka juhi puhkuse ajal.
Saadet juhib Hando Sinisalu. Saade sünnib koostöös Empowerment Estoniaga.
Fotol Sirli Männiksaar.
Foto: Raul Mee - Mostrar más
