Episodios
-
„Teabevara tunnis“ käsitleme üht igasuvist aktuaalset teemat – naabritevahelisi suhteid ja konflikte. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg arutlevad selle üle, millised tegevused on naabritele lubatud ja milliste tegevuste puhul kehtib talumiskohustus. Tuuakse ka näiteid olukordadest, mille puhul tasub pöörduda advokaatide poole.
Näiteks saame teada, millised piirangud kehtivad enda kinnistule heki või grilliplatsi rajamisel ning milliseid reegleid tuleb järgida kaasomandis oleva kinnistu puhul. Keijo Lindeberg toob näite hiljutisest kohtulahendist naaberkinnistule rajatud heki kohta.
Vestlust juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Aldo Vassar, Eve Noormägi ja Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem -
Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna.
Need erinevad vaatenurgad saavad kokku ümberõppeprogrammides ning värskes raadiosaates "Õppetund" räägime ühest neist: naistele suunatud ümberõppeprogramm Work In Tech, mis annab vajalikud teadmised ja oskused tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks. Külalisteks on programmi eestvedaja Targa Töö Ühingu tegevjuht ja SmartWorkAcademy asutaja Sirja Sulakatko, programmi partnerettevõtte Telia Eesti personalijuht Pirkko Saar ning programmis osaleja Ingrid Lepik, kes eduka karjääripöörde tulemusel on nüüd SEB Panga noorem-tarkvaraarendaja.
Naised on jätkuvalt kasutamata potentsiaal tehnoloogiasektoris ning ümberõppeprogrammide ülesanne ei ole mitte ainult konkreetsete oskuste õpetamine, vaid ka julgustamine, uute karjäärivõimaluste lahti harutamine, võrgustike loomine ning navigeerimine uues keskkonnas. Edasiseks karjääriteeks võib olla töö IT-tugispetsialistina, süsteemiadministraatorina, UX-disainerina, küberturbespetsialistina, digiturundajana, andmeanalüütikuna, IT projektijuhina, IT koolitajana, haridustehnoloogina jne.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol (vasakult): Ingrid Lepik, Sirja Sulakatko, Pirkko Saar. Foto autor: Andres Laanem -
¿Faltan episodios?
-
Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ning finantsspetsialistide töösse. AI abil saab juba praegu protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, mis lihtsustab strateegiliste otsuste tegemist.
Saatekülalised selgitavad värvikate näidetega tehisintellekti praktilist kasutamist oma töös ning jagavad kõige värskemaid kogemusi. Räägime sellestki, milliseid riske tehisaru abiga saab raamatupidamises juhtida, millised takistused ja ohud AI kasutamisega võivad kaasneda ning uurime, kas varitseb oht, et AI võtab üle raamatupidaja töö või on see siiski ulmeromaanide aines.
Saates on külas raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Krista Teearu ning Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Vestlust juhivad Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino.
Fotol vasakult: Kai Koks, Margus Tammeraja, Krista Teearu ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem. -
Põllumajandus.ee raadiosaade "Kasvupinnas" võtab enne suurimat grillpidu, Jaanipäeva, ette kodumaise lihatootmise. Saatekülaliseks on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees, Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme, kellelt saame teada, mis seisus on meie kodumaine lihatootmine, kuidas suudetakse püsida konkurentsis importliha pakkujatega ning kuidas kõige selle valguses on tagatud meie riigi toidujulgeolek ja ka rahva tervis.
Eesti seakasvatajate sõnum on selge – meil toodetud liha on kvaliteetne, lühikese tarneahelaga ja parim meie rahva tervisele.
Eelistades kodumaist toetame muidugi kohalikku tootjat, aga samaoluline on mõelda teemale laiemalt – kui me toetame kodumaist toidutootmist, siis see saab areneda ja kasvab ka meie isevarustatuse osa, misläbi kasvab ka meie riigi toidujulgeolek. Ja tegelikult teades, kui kvaliteetne on kodumaine toode, toetame me ka oma tervist, rõhutab saates ühistu juht.
„Oluline on mõelda, kust tuleb importliha ja milline on selle koostis, palju on kasutatud loomi kasvatades antibiootikume. Ehk ma jõuan selleni, et me ei tohiks osta vaid hinda,“ sõnas Anu Hellenurme. „Me tegelikult ei tohiks osta hinda, vaid me peame ostma tervist ja tervis ongi kallis.“
Saates saab sõna ka Kõpsta Seafarmi juhatuse esimees Timo Vunder, kes kommenteerib sektori üldist olukorda. „Eesti seakasvataja hetkeseis on oluliselt parem kui kaks aastat tagasi. Kui toona olime sügavas kriisis, kus teravilja hind oli äärmiselt kõrge ja sealiha kokkuostuhind peaaegu olematu, siis täna on seakasvataja seis parem, sest turupositsioon on paremaks läinud. Nimelt on nõudlus kasvanud, kuna vahepeal on Euroopas vähendatud kõvasti sealiha tootmist ja ka teraviljaturu madalamad hinnad toetavad tootmist,“ kirjeldas olukorda sektoris Vunder.
Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Foto: Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme. Autor: Meelika Sander-Sõrmus -
Elektritarbimise juhtimislahendusi pakkuva Fuseboxi tegevjuhi Tarvo Õnge veendumusel pakub parima majandusliku võidu püüd tarbida elektrienergiat nii vähe kui võimalik.
Õng selgitas elektritarbimise juhtimisest kõnelevas saates, et lihtne kodutarbijana on üldjuhul laisk, kellele äpid ei meeldi, ent kes soovib siiski elektriarvetelt säästa. Säärasel juhul tuleks Õnge sõnul tarbida elektrit nii vähe kui võimalik ning seda saab teha, valides koju kaasaegseid ja säästlikke seadmeid ja lahendusi. „Kui sul on LED-lambid, ei pea kärkima kui lapsed vetsus tule põlema unustavad,“ toob ta näite.
Andmeteaduse-ettevõtte STACCi andmeteadlane Arko Kesküla toob välja, et üldjuhul hakkab hommikul kella viiest tarbimine kasvama, saavutades tipu kella kaheksa ajal ning see tähendab üldjuhul ka kõrget börsihinda. Tema sõnul ka manuaalselt targalt tarbides võimalik elektriarvet vähendada ning selleks tuleb justnimelt jälgida tuntud soovitusi, muu hulgas seda, et kodumasinaid neil tundidel võimaluse korral mitte sisse lülitada.
Saates räägime elektritarbimise juhtimisega saavutatavast võimalikult kokkuhoiust pikemalt ning lisaks ka sellest, kas ja kuidas see aitab tagada ka võrgu stabiilsust. Samuti selgitame, milline on sellise tegevuse potentsiaal Eesti turul ning samuti ka millised on rahvusvahelised võimalused. Küsime, kas tarbimise juhtimise vajadusest saab rääkida ka fikseeritud hinnaga lepingute puhul.
Teemat avame nii era- kui äritarbija vaates ning uurime ka täpselt, milliste elektriseadmete osas on võimalik tarbimist juhtida ja edasi lükata ning mida teha siis on tarbimist edasi lükata pole võimalik.
Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Tarvo Õng 2022. aastal konverentsil esinedes, foto autor Raul Mee. -
Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.
Juttu tuleb sellest, kuidas peavad Eesti ettevõtted NIS2 ja DORA regulatsioonide tulekuks valmistuma, millised reeglid juba täna kehtivad ning millistele ettevõtetele need kohalduvad. Samuti räägime järelevalvest, trahvidest ja ettevõtte partnerite riskide maandamisest. Saatekülalised illustreerivad ka küberrünnakute statistikat, räägivad isiklikest kokkupuudetest küberintsidentidega ja avaldavad arvamust, kas neist tuleks alati avalikult rääkida.
Külas on Telia riskijuht Andreas Meister (vasakul), Grant Thornton Balticu IT juht Artti Aston (paremal) ja infoturbeettevõtte Focus IT tegevjuht ja SALVe infoturbejuht Doris Matteus (keskel). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto. Gregor Alaküla. -
Kui tavapärane hambaravi ei anna soovitud esteetilist tulemust, on kauni naeratuse taastamiseks või saavutamiseks erinevaid võimalusi. Saates selgitab Maxilla suukirurgiale ja esteetikale spetsialiseerunud hambaarst dr Mõkola Kondrin, mida kujutavad endast laminaadid ja kroonid, milliste probleemide puhul millist lahendust kasutada ning mida peaks patsient protsessist teadma. Saame teada, kuidas proteetiliste lahenduste eest hoolitseda ning millega peaks arvestama need inimesed, kes näiteks kipuvad öösiti hambaid kiristama.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Maxilla, fotol vasakul dr Mõkola Kondrin, paremal hambaraviassistent Anastassia Djomina -
"Eetris on turundusuudised" saates uurime, kuidas teha oma brändile auditit ning mida võib kaasa tuua brändikeele uuendamine.
Saatekülalisteks on disaini- ja digiagentuuri Hable tegevjuht Otto Jaansoo ning Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja ja COO Anneli Pajumaa. Jaansoo selgitab, kuidas teadlikult valida ja kombineerida brändi värve ning fonte, et need toetaksid ettevõtte identiteeti, ning toob välja suurimad vead, mida ettevõtted brändingu puhul teevad. Lisaks käsitletakse saates samm-sammult brändikeele auditi protsessi, mis aitab kuulajal hinnata, kas praegune brändikeel vastab ettevõtte väärtustele ja turupositsioonile.
"Brändikeele regulaarne uuendamine näitab ettevõtte uuendusmeelsust ja ajaga kaasaskäimist," selgitas Jaansoo. "Uus brändikeel toob kaasa uut energiat ning kinnitab nii sise- kui välistasandil ettevõtte kvaliteeti ja professionaalsust."
Anneli Pajumaa ja Tatjana Kosminskaja jagasid Interstudio kogemusi visuaalse identiteedi arendamisel ning räägivad, kuidas nende käive on brändiuuenduste toel kahekordistunud. "Õigesti tehtud bränding loob emotsionaalse sideme klientidega ja tõstab sind konkurentidest esile. See on ettevõtte suurim vara," rääkis Kosminskaja.
Saadet juhib Keit Ausner.
Pildil: saatejuht Keit Ausner, Interstudio COO Anneli Pajumaa, Hable tegevjuht Otto Jaansoo ja Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja. Allikas: Äripäev -
Stockmanni personalijuht Jane Pannel ja restoraniärimees Kristjan Peäske jagavad saates "Teeninduse teejuht" kogemust hooajaliste töötajatega. Saates tuleb jutuks, kas hooajaliste töötajate motiveerimine ja hoidmine on keeruline.
Stockmanni personalijuht räägib oma kogemusest, kuidas nemad värbavad töötajaid näiteks Hullude päevade kampaania raames. Kuidas värvata suveks parimad ja kuidas hoida suhteid tugevatena nii töötajate kui ka klientidega?
„Ma väga siiralt kutsun kõiki noori teenindusse tööle lihtsalt sellel põhjusel, et ehitada endale üles selline tore teadmiste pagas, mida tähendab teise inimese teenindamine, heas mõttes teenimine. Mida tähendab, et ma panen teise inimese huvid mõneks ajaks enda huvidest kõrgemale,“ räägib Peäske.
Saatekülalised panevad inimestele südamele, et suvel võib tõesti hooajalisi töötajaid teeninduses kohata ning kutsuvad üles heatahtlikult nendesse suhtuma.
Saadet juhib Alyona Stadnik.
Fotol: Stockmanni personalijuht Jane Pannel, restoraniärimees Kristjan Peäske ja saatejuht Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev -
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.
Mida ettevõtjad languse kasvule pööramiseks esimesena ette võtaks, mis on Eesti pikaajalised eelised rahvusvahelises konkurentsis, mis sammud peavad tegema ettevõtted oma konkurentsivõime kasvatamiseks ja kuidas bürokraatia ettevõtlust lämmatab, sellest räägivad saates Nortal Eesti juht ja Eesti Infotehnoloogiaettevõtete Liidu president Ats Albre, Masinatööstuse MDC Max Daetwyler Eesti juht Kaili Vohnje ja Masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Nad rõhutavad ka, et Tööandjate keskliidu ja teiste ettevõtlusliitude eest veetud üleskutse kasvatada ambitsiooni vajab järgimist lisaks ettevõtlusele ka poliitikas.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Foto: Andri Haran. Autor: Liis Treimann -
Tänapäeva ühiskonnas, kus edu ja läbilöömise vajadus on valdav, on lihtne langeda perfektsionismi lõksu. Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole?
Ideaal nihkub ju kogu aeg eest ära ja nii võib tekkida ebapiisavuse tunne. Miks meilt kiputakse nõudma 110 protsenti, kuigi me teame, et üle 100 protsendi saavutada pole üldse võimalik? Miks piisav pole piisav?
Raamatu „Täiuslikkuse lõks. Kuidas leppida piisavaga“ põhjal arutavad raamatu tõlkija, ajakirjanik Aet Süvari ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere selle üle, kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Aet Süvari ja Raimo Ülavere. -
Harvikhaigusi iseloomustab ühtpidi väga väike esinemissagedus; samas on erinevaid harvikhaigusi koos vaadatuna palju ning neid avastatakse üha juurde. Veel mõni aeg tagasi oli teekond harvikhaiguse diagnoosini Eestis väga pikk ja konarlik, ent tänu teadlaste ja arstide pingutustele on siin tehtud olulisi edusamme. Saates selgitab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika professor ja meditsiinigeneetika ülemarst dr Katrin Õunap, millised on Eestis enamlevinud harvik- ja pärilikud haigused, miks on anamneesi kogumisel oluline koostada sugupuu, kas kõik harvikhaigused on pärilikud ning millised on diagnoosimise ja ravi võimalused. Samuti tuleb juttu Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusest ning sellest, kuidas ja millal meditsiinigeneetiku poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: TÜK, A. Tennus, fotol dr Õunap -
Kui pangad tavapäraselt riskantsetele idu- ja kasvuettevõtetele laenu ei ole valmis andma, siis SEB on toonud turule uue toote nimega venture debt – iduettevõtete riskilaenu.
Sisuturunduse saates räägime, miks on SEB otsustanud kasvuettevõtteid toetama hakata, mis on venture debt ja kuidas see erineb venture capitalist.
Samuti teeme juttu sellest, millised on peamised valdkonnad, mille start-up’id on SEB poole pöördunud ning millistel geograafilistel turgudel nad peamiselt tegutsevad.
Nendel teemadel räägib saatejuht Hando Sinisaluga SEB suurkliendihaldur Aleks Korolenko.
Foto autor: Andras Kralla -
Üle kolmandiku maailma rahvastikust kasutab e-ostlemise võimalusi. Sellest trendist tahavad võita ka Eesti kaupmehed, kes püüavad järjest enam välisturgude klientide.
“Iga e-kaupleja eesmärk võiks olla rahvusvahelistumine ning välisturgudel edu saavutamine. Peale tarneahela paika sättimise on oluline tunda kohaliku riigi seadusandlust, trende kodulehtede ülesehituses, tekstide sihtturule sättimist, turunduse planeerimist.”
Nii ütles Packeta võtmekliendihaldur Rainer Põld Äripäeva raadios juba 2023. aasta sügisel, kuid see on aktuaalne praegugi. Sel korral on Rainer stuudiosse kutsunud koostööpartneri, külas on Logistika Pluss müügidirektor Andri Piik.
Koos arutatakse ja antakse nõu, kuidas ja millal planeerida e-poe pidamise ülesannete edasi andmine kas osade kaupa või täielikult teenusepakkujale.
On juba e-poode, kelle omanikud kasutavad täisteenust. E-poe omanik võib olla palmi all ja teenusena sisse osta kogu tarneahela tegevused täies mahus, alates laos hoidmisest, sorteerimisest, etikettimisest, pakkimisest, kauba välja saatmisest kuni kohale toimetamise, vahetuse, pretentsioonidega tegelemise jmt vajalikuga, mis e-poe klienditeekonnal ette võib tulla.
Tiibklaver või kõrvarõngad – kõik saab liigutatud müüjalt kliendini nii Eestis kui ka põnevates sihtriikides, mis jäävad Baltikumi piiridest kaugemale.
Räägime ka 14.06 toimuvast seminarist ja sügisestest plaanidest.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Fotol Rainer Põld ja Andri Piik.
Foto: Tõnu Einasto -
Kinnisvaraanalüütiku Risto Vähi sõnul on praegu üheks parimaks korteriks kinnisvarainvestori portfellis Tallinna lähistel asuv uus korter.
Vähi räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et vaba raha olemasolu korral vaatavad investorid praegusel hetkel tootlikkusest oluliselt rohkem seda, kas korter pakub üldse rahavoogu. „Aga seda saavad lubada vaid need, kel võimalik korter osta oma raha eest,“ lisab Vähi.
Saates räägime ka sellest, kellel tasub praegusel hetkel korteritega flippida, kuidas seda kasumlikult teha ning ka seda, milline flippija saab selle jaoks laenu.
Peamiselt korterite ostu-müügiturust, sellel tegutsevatest väikeinvestoritest ning nende krediidivõimalustest rääkivas saates on muu hulgas kõne all laenuturul toimuv võitlus laenuandjate vahel, laenumarginaalid ning ka koduostjate võimalused.
Külalisteks Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ning kinnisvaraanalüütik ja ekspert Risto Vähi. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol korteriomanik raskel hetkel investeeringute tulemusel tunneli lõpus valgust ootamas, foto autor Andras Kralla. -
Paide külje all asub enda arendatud tehnoloogia abil plastjäätmetest ehitusmaterjale valmistava Neulari tehas, kus töötab kaheksa täisautomaatset tootmisliini, mida juhivad 10 inimest.
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas ettevõtte juht ja omanik Ilo Rannu, kes avab ettevõtte arengulugu ja jagab ka üht väärtuslikku õppetundi, mis pani tootmise käivitumise paariks aastaks pausile.
Juttu on ka investeeringute tagamaadest ja sellest, miks kaks tootmisliini endiselt laos „oma aega“ ootavad. „Meie automatiseerimise võimalused on piiritud,“ ütleb Rannu, „ja meile on tehtud ettepanek arendada oma tootmine välja näiteks Hollandis või Itaalias. Aga meie tehnoloogia areneb kiiresti ja see ei ole veel valmis. Usun, et meil on võimalus teha pimetehas.“
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Ilo Rannu. Autor: Harro Puusild -
Ehkki täna Riigikogus kolmandale lugemisele mineva liiklusseaduse muudatuste algne idee on õilis, toob see kaasa probleemidepuntra, millele hakati lahendust otsima alles täna, ehk ajal mil seadus riigikogus läbi surutakse. „Seda seadust pole võimalik sellisel kujul isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
„Samal ajal kui pikemate veoste teele lubamist veeretatakse kümneid aastaid kui kuuma kartulit ühest riigiasutusest teise, viiakse mõni seadusemuudatusi läbi suisa turbomenetlusel, ilma peamisi mõjugruppe kaasamata,“ tunnistas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhataja Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris.
Nii on jõutud suhteliselt absurdse olukorrani, kus alles täna, 12. juunil, saab esimest korda kokku ümarlaud transpordi- ja kaubandusettevõtjatest, kohalikest omavalitsustest, erinevatest katusorganisatsioonidest ja teistes, keda kõige otsesemalt puudutab liiklusseaduse muudatus, mis keelab kõnniteedel peatumise kaubalaadimise ajaks. Samal ajal on see seadus aga juba riigikogus kolmandal lugemisel ja suure tõenäosusega võetakse see ka vastu.
„On täiesti arusaamatu, kuhu sellega nii kiire on? Meie jaoks on põhiküsimus, et kui kohalikele omavalitsuste õlule pannakse sisuliselt koguv astutus kaubavedude korraldamise eest, siis kes selle kõik kinni maksab,“ imestas teine saatekülaline, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet.
Tema sõnul on see rong küll läinud, kuid probleem vajab lahendamist sellegi poolest ning täna kogunev ümarlaud hakkabki otsima lahendusi, kuidas saaksid kaubaveod linnades ilma seadust rikkumata jätkuda. „Eks siis tuleb hakata jälle seda seadust muutma. Kõik saavad ju aru, et täna vastu võetavat seadusemuudatust pole võimalik isegi mitte teoreetiliselt täita,“ tõdeti saates.
Vestlust juhib logistikauudiswed.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Fotol: Herkki Kitsing ja Kalle Toomet Foto: Tõnu Tramm -
Coop Eesti Keskühistu finantsdirektor Veiko Haavapuu usub, et nad suutsid andmetele tuginedes teha üsna häid otsuseid, kui umbes aasta tagasi marginaal langema hakkas. KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul oli küllalt andmeid, et saanuks prognoosida praegust langust nii ettevõtete kui ka valitsuse tasemel: „Üks osa andmetargast juhtimisest on ka see, et sa usud, mida andmed sulle näitavad.“
Veiko Haavapuu räägib, kuidas nad märkasid marginaal langust ning analüüs näitaski muutust klientide käitumises. „Kui kampaaniapakkumiste osakaal oluliselt suureneb, siis see tähendab kaotust marginaalis,“ selgitab ta. Kliendid otsisid odavamaid pakkumisi, osteti nn kollast hinda. Ettevõte järeldas, et see ongi kaup, mida tuleb hankida ja pakkuda. Marginaali täielikult taastada küll ei õnnestunud, kuid kahju õnnestus siiski vältida.
Viimased kaks aastat on jaemüügis olnud langus, kuigi avalikult räägitakse sellest alles viimased kuus kuud. Haavapuu arvates sai kliendi rahakott korraliku põntsu kolmveerand aastat tagasi ning nad nägid seda pikalt ette. Nõudluse taastumist on aga palju keerulisem prognoosida. „Ent kui analüütiline võimekus on olemas, siis sa näed trende ja suudad reageerida. Jah, sa võid mingil hetkel oma varudega veidi hädas olla, aga pikemas perspektiivis saab kõik selgeks,“ selgitab ta.
Tarmo Toigeri hinnangul oli nii ettevõtete kui ka valitsuse tasandil prognoositav, et selline langus tuleb. See on üks osa andmetargast juhtimisest, kui andmed midagi näitavad, siis seda ka usutakse. „Kogud andmed kokku, mõni tark inimene aitab nendele otsa vaadata ja siis hakkad juhtimisotsuseid tegema,“ kirjeldab Toiger andmetarka juhtimist. Ta soovitab ettevõtte andmed nähtavaks ja loetavaks teha nii, et neid mõistaks tegevjuhist ja raamatupidajast oluliselt suurem ring töötajaid.
Ja veel – ainult oma näitajate põrnitsemisest on vähe abi. Eestis on kvartaalselt kättesaadavad ka konkurentide andmed, neidki tuleb halbade üllatuste vältimiseks silmas pidada.
Saatejuht on Sigrid Kõiv, foto autor on Kristjan Nõulik. -
Kui suur kaal võib olla ühel valel sõnal või mõtte vildakal sõnastusel? Kui palju võib see viga maksma minna aga siis, kui see seisab töölepingus mustvalgel?
Sageli kasutatakse töölepinguks ettevõttes tüüppõhja, mis pärit ehk viie või kümne aasta tagant. Tegelikult oleks siiski mõistlik töölepingud aeg-ajalt üle vaadata ja neid ajakohastada, korjata välja kõik, mis ei puutu konkreetsesse ametikohta, mis on vastuolus vahepeal uuenenud seadusega, hoolitseda, et iga punkt oleks hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt ja üheseltmõistetavalt sõnastatud.
Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka apsakatele töölepingus. Missugune apsakas missugused kahjud kaasa toob, selgitas kuulajaile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
Foto: Gaabriel Tavits. Autor: Gregory Kõrgesaar
Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Tööõigus on tänavugi erilise tähelepanu all ning otsa vaadatakse paindlikele lepingutele ja puhkeajale. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini. -
Lihtne öelda, et panusta tööandja brändingusse, aga … mis see kõik mulle maksma läheb?
Ilmselt on nii mõnigi personalijuht pidanud oma juhi samasisulisele küsimusele vastama ja selgitama, miks on vaja panustada tööandja brändingusse ning mil moel panustatud rahaline või ajaline ressurss ettevõttesse tagasi tuleb.
Konverentsil Palga Päev 2023 alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge muuhulgas ka tööandja brändingule ja Instari projektijuht ja tööandja brändingu spetsialist Andrea Maidla andis ülevaate ka värsketest uuringutulemustest.
Juttu tuli tööandja brändi olulisusest organisatsioonis ja töökoha valikukriteeriumite TOP 10-st aastal 2023 vastavalt värsketele tööootuste uuringu tulemustele. Arutleti, mis need tegevused potentsiaalselt maksta võiks, millised neist on tasuta ja millised võivad olla tagajärjed, kui need tegemata jätta.
Fotol: Andrea Maidla. Autor: Gregory Kõrgesaar
Ettekanne on salvestatud konverentsil Palga Päev 2023 möödunud aasta septembris. Need, kes oma igapäevatöös palga teemadega tegelevad, võivad nüüd aga rõõmustada, sest Personaliuudised on värskelt välja tulnud juba uue Palga Päeva konverentsi kavaga, mille keskne teema on seekord, mis see kõik mulle sisse toob. Otsa vaadatakse nii brändisaadikutele, läbipaistvale palgasüsteemile, töökoormuse mõõtmisele, õiglasele põhitasule kui paljudele muudele teemadele. Erilise tähelepanu all on tänavu tööõigus, täpsemalt paindlikud lepingud ja puhkeaeg. Ning muidugi ei puudu konverentsilt ka tavapärane Eesti Panga tulevikuprognoos. Varajase märkaja piletid on Äripäeva e-poes saadaval kuni 8. juulini. - Mostrar más
