Episodios
-
Turgu kaotanud koolitajad on vaatamata inflatsioonile hindu langetamas. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP".
Ennus lohutab, et kuigi tellimusi on veidi vähem, siis tohutut koolituste eelarvete kokkutõmbamist ei ole toimunud. Uut aastat aga prognoosida ei oska: mõju võivad avaldada maksutõusud ja ka avalik sektor tõmbab kulusid koomale. “Heal juhul tuleb täpselt samasugune vaikne aasta,” leiab ta.
Aeternumi kaasomanik ja koolitaja Kati Tikenberg soovitab uut aastat silmas pidades koolitajatel vaadata välisturgudele. “Eesti koolituste ja koolitajate tase on tegelikult üpriski kõrge ja julgustan seda sammu astuma.”
Saates keskendume koolitusturule ja uurime, kuidas koolitusfirmadel möödunud aastad on läinud, mis iseloomustab käesolevat aastat ja mida prognoosivad koolitajad uueks aastaks. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Saate teemad:
01.00 Pingereas ruulib keeleõpe
03.21 Koolitusturu seis
6.35 Koolituste hinnad
9.37 Muutused koolituste tellijates, sh avalik sektor
15.46 Mida turg tahab?
27.23 Ohud ja võimalused
34.43 Aeternumi edutegurid
42.57 Välisturud pakuvad võimalusi
47.00 Soovitus neile, kes peavad koolitusridu kärpima
Foto: Andras Kralla. -
Ühisrahstus on elanud üle rasked aastad, kuid Moneyzeni juhi Tõnis Männi sõnul paistab tulevik helgem, investor ja Rahafoorumi blogi autor Taavi Pertman tahab näha aga selgeid samme, et investorite usaldus taastuks.
Saates “Investeerimisportfell 2030” arutlesid ühisrahastusportaali Moneyzeni juht Tõnis Mänd ja investor ning Rahafoorumi autor Taavi Pertman ühisrahastusse investeerimise ja seal peituvate riskide üle. Ühisrahastus on läbi käinud rasketest aegadest, kuid Mänd usub, et tulevik on helge ja intresside langemine puhub ka ühisrahastuses investeerimisele elu sisse, kuna tootlus muutub atraktiivsemaks.
Pertmani sõnul on aga senised halvad kogemused statistika näitamisel viinud investorite usalduse kaotuseni, mida nüüd tuleb taastama hakata. Läbipaistvus ja investorsuhtlus on Pertmani sõnul väga olulised teadliku investori vaatest. Lisaks arutlesid nii Mänd kui Pertman, mille järgi hinnata erinevaid ühisrahastuse platvorme, kuhu investeerima minna.
Mänd avaldas, kellel tasub ühisrahastusse investeerida ning kuidas see võiks koguportfelli sobituda. Veel arutlesid eksperdid ühisrahastuse tootluse üle ning rääkisid, mis seis valitseb täna ühisrahastuse turul.
Saadet juhtis Jaan Martin Raik -
Saates tuleb pikemalt juttu Rail Balticu Ülemiste terminalist – mis on hetkeseis, millised hanked on juba töös ja millised plaanis lähiajal välja kuulutada, kuidas muutub linnaruum Ülemistel ning kuidas hakkavad omavahel ühenduma Elroni ja Rail Balticu rongid.
Räägime ka Pärnu, Rapla ja väiksemate peatuste ehitusest ja ajakavast.
Stuudios on Rail Balticu reisijate ja teenindavate rajatiste peaprojektijuht Martin Kaljumäe. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Foto: Andras Kralla. -
Renoveerimine võtab mitteeluhoonete puhul aina enam maad ja toob ka keskkonnasäästlikkuse raames kaasa vajaduse lähtuda erinevate lahenduste puhul aina enam ja teadlikumalt konkreetsest objektist, märgivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Gert Rahn ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Riigi Kinnisvara on uuendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”, mille eesmärk on koondada nõuded ja juhised, et projekteeritud hooned nendele vastaksid. Uuendatud juhend on aluseks uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisele ja ehitusele, hõlmates kõiki olulisi tehnilised aspekte alates kavandamisest kuni üleandmiseni.
Kuidas uusi tehnosüsteeme vanadesse hoonetesse istutada ja kas uute ehitamine hakkab taanduma? „Rekonstrueeritavatesse hoonetesse uute tehnosüsteemide ehitamine, mis tagaks nõutava sisekliima, on kindlasti väljakutse. Tuleb paindlik olla, võib-olla peame kusagil nõuetes järeleandmisi tegema. Aga kõik on võimalik, tänapäevased seadmed on kompaktsed, energiatõhusad. Tänapäevaste lahendustega on võimalik sisekliima nõudeid täita. Aga see on väljakutse,“ möönis Rahn.
„Teisest küljest ma usun, et renoveerimismahud suurenevad,“ sõnas Kertsmik, „Ühest küljest juba see, et Euroopa Liidu erinevad fondid lihtsalt toetavadki tänapäeval renoveerimist, mitte enam uue ehitamist.“
„Kui me vaatame keskkonna jalajälge või süsiniku jalajälge täpsemalt, siis renoveeritaval hoonel on süsiniku jalajälg märkimisväärselt väiksem, sest eelduslikult säilivad vundamendid, välisseinad, vahelaed. See kõik otse loomulikult toetab seda, et me renoveeriksime rohkem, kui ehitaksime uusi hooneid,“ lisas ta.
Lisaks maastikuarhitektuurile linnaruumi kohta tervikuna, sealhulgas ka esteetilisest aspektist, nende tehniliste nõuete raames märkis Kertsmik, et sda kindlasti võetakse arvesse, aga seda kindlasti teevad juba projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud: siis maastikuarhitektid, arhitektid, erinevate osade insenerid. „Kuna RKAS-il endal ei ole suuri tänavaid ehk siis meie hooned asuvad seal tänavate ääres, aga tänavaid me ei projekteeri, ei halda, ei remondi, siis selles kohas ma ei oska täpsemalt kommenteerida. Aga otse loomulikult kvaliteetsemat ruumi aitavad tagada projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud,“ sedastas Kertsmik.“
Saates tuleb juttu Riigi Kinnisvara uuendanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” raames ka kaasaegsetest projekteerimispraktikatest, tehnoloogia ja seadmete arengust, nõudluspõhisest õhuvahetusest, elektriautode laadimise infrastruktuuri kavandamisest ja varustuskindluse tagamisest, hallveest, veetarbimise optimeerimisest, keskkonnasäästlikkusest, kvaliteetsest väliruumist.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja projektidirektor Gert Rahn. -
Kasvava ligipääsetavuse probleemi lahendamine digitaalses maailmas, kus elanikkond vananeb ja nägemispuudega inimeste hulk kasvab, avab uusi võimalusi, usuvad selle sektori idufirmad.
"Ükssarvikute kasvulava" saates on külas mängufirma AudioCat asutaja ja tegevjuht Anette Parviste ning idufirma 7Sense äriarendusjuht Madis Päev.
Eesti inseneride loodud idufirma 7sense seade tõotab läbimurret nägemispuudega inimeste elukvaliteedis, võimaldades neil iseseisvalt liikuda tänaval.
AudioCat ehitab audiomängude platvormi, millele esimesed mängud luuakse ise, aga tulevikus üritatakse sellele meelitada ka teisi mängustuudioid.
Kuigi napilt 300 miljoni nägemispuudega inimese sihtturg on ükssarvikutest unistavatele investoritele vahest liiga väike, ületavad edukad tehnoloogilised lahendused tihti kahe maailma vahelise barjääri. Näitena rääkisid külalised mängust Blind Drive (pimesõit), mis on võitnud populaarsust ka nägijate hulgas ja võitnud mitu auhinda.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad:
00.00 AudioCati ja 7Sense tutvustus
04.11 Audiomängude ja raadio sarnasustest
07.33 7Sense tehnoloogia ja sombreero seostest
10.45 Eestis süvatehnoloogia/meditsiini idufirma ehitamisest
16.28 Turu suurusest (väiksusest)
19.37 Pimeda autojuhi mängust
23.30 Idee kirjanike liidule konkursi korraldamiseks
25.50 Audio tulistamismängudest
27.05 Turuolukorrast nägemispuudega nišis
31.02 2025. aasta väljakutsetest
40.09 Veebilehtede ligipääsetavusest
Fotol: Anette Parviste ja Madis Päev. Autor: Tarmo Virki -
Saates „Finantsuudised fookuses“ keskendume kahele võtmeteemale, mis on juhtide ja ettevõtjate jaoks olulisemad kui kunagi varem: kuidas kujundada tööandja väärtuspakkumine, mis suudaks ligi meelitada ja hoida parimaid talente, ning kuidas kasutada personalianalüütikat, et langetada juhtimisotsuseid teadlikumalt ja tõhusamalt.
Tänapäeva tööjõuturul, kus konkurents talentide pärast on tihe, on neid kahte aspekti keeruline alahinnata. Tööandja väärtuspakkumine ei tähenda ainult palganumbrit või hüvesid, vaid on seotud ka töötajate motivatsiooni, rahulolu ja pühendumusega. Samal ajal pakub personalianalüütika juhile väärtuslikku teavet, mis aitab paremini mõista ja prognoosida töötajate käitumist ning organisatsioonilisi vajadusi.
Ja mis võiks olla parem hetk nende teemade arutamiseks kui eelarvete koostamise aeg, mis on paljudel ettevõtetel praegu käimas. Tööandja väärtuspakkumine ja personalianalüütika pole kaugeltki ainult personaliosakonna teema – need mõjutavad otseselt ettevõtte finantstulemust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Saates arutame, kuidas juhid ja finantsistid saavad nutikalt planeerida investeeringuid eelseisvateks perioodideks, et toetada töötajate rahulolu ja tõsta tööviljakust.
Saatekülalised on Forus Eesti personalijuht ja õppejõud Merje Kärner ning õppejõud, Bolti tasustamise valdkonna juht ja personalikonsultatsioonide firma Cohorts kaasasutaja Evert Kraav. Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol: Merje Kärner, Evert Kraav ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
"Investeerimisideede universumi" sisuturunduslikus saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?
Räägime ka erilistest ja huvipakkuvatest markidest ja mudelitest, automuuseumidest, mida tasub külastada ja uurime, millised on autokollektsionääri mured ja rõõmud.
Nendel teemadel arutlevad Joel Zernask ja Hanno Lindpere KPMG Estoniast ja vandeadvokaat ja autokollektsionäär Randu Riiberg. Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: Dpa/Scanpix. -
Helsingi vanalinn on Tallinnas, rääkis Eestis elav Soome suunamudija Henna Mikkilä.
Äsja valisid soomlased Eesti parimaks välismaiseks reisisihtkohaks. Mikkilä sõnul tekib soomlastel Eestit külastades kodune tunne, aga samas on laevaga üle lahe sõitmine siiski puhkusereis välismaale. Pole üllatus, et põhjanaabritele meeldib väga ka meie vanalinn.
Soomlased naudivad meie vanalinna sellel lihtsalt põhjusel, et Helsingis selline rajoon lihtsalt puudub. "Eesti on tuttav koht ja keel on tuttav, aga ometi on see välismaa. Helsingis vanalinna ei ole ehk Helsingi vanalinn ongi Tallinn," rääkis ta.
Soomlased on väga võlutud ka Eesti spaakultuurist ja mitmekülgsest saunavalikust. Mustamäe Elamus Spa elamuste juht Margit Kurn tõdeb, et soomlased külastavad üha rohkem Eesti saunu ja sapaasid, kuid uue aasta maksutõusud võivad põhjanaabreid rohkem mõtlema ja valima panna.
Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad:
00.00 Eesti populaarsuse põhjused
3.34 Soomlane armastab Eesti spaasid ja saunakultuuri
12.20 Kuidas soomlasele veel puhata meeldib?
14.35 Tallinna fenomen
17.36 Soome keele vajalikkus Eesti turismisektoris
23.12 Soomlaste majanduslik olukord
27.50 Tallinna liivarannad ja soome suvitajad
34.32 Soomlased ootavad Tallinna jõuluturgu
36.10 Vanalinna võlu ja ohtlikkus
42.10 Uue aasta maksupoliitika
44.14 Kuhu reisib soomlane tulevikus?
Saatejuht on Joonas-Hendrik Mägi
Foto autor: Andras Kralla -
"Tööstusuudised eetris" saade keskendub ESG-le ja pakub kuulamiseks kahte ettekannet tänavuselt ostujuhtimise aastakonverentsilt.
Metallitööstuse Leden Estonia ostujuht Kristina Peramets räägib praktilistest sammudest, kuidas on ettevõte ESG-põhimõtteid meeskonnatööga ja kommunikatsiooniga integreerinud.
Katusematerjalide tootja Ruukki Productsi ostu- ja logistikajuht Erkki Jaanhold selgitab, millised on ostujuhi võimalused ja roll ESG-eesmärkide täitmiseks.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotodel: Erkki Jaanhold ja Kristina Peramets. Autor: Raul Mee -
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.
“Kui vaadata korterite hindu, siis need ei ole langenud, pigem on mindud madalamasse varaklassi,” tõdes Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tehingute hinnaklassi kommenteerides. Uusarenduste taga on tema sõnul hästi kapitaliseeritud firmad, kellel on aega oodata ja hinnalangust ei ole põhjust prognoosida.
See aeg, kus kortereid osteti investeeringute tarbeks, on minevik. „Kinnisvara investeeringuteks soetamisel tuleb vaadata, mida teeb euribor, kui ta on üle 3,1%, siis ilmselgelt ei ole see majanduslikult mõttekas, sest isegi kui üürist saad laenu teenindatud, siis kasumlik see ei ole,“ selgitas Eamets.
Seevastu ärikinnisvaras on populaarsed stock-office-pinnad, kus Roosalu sõnul on isegi kerge ületootmine.
Kuula saatest, kas kodu tasub osta või pigem üürida, millised on üürituru tulevikutrendid ning milliseid soovitusi antakse B-klassi äripindade omanikele. Saates räägivad Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu ja peaökonomist Raul Eamets. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Aimar Roosalu.
Foto: Raul Mee. -
Vastutustundlik ettevõtlus, kestlikkuse eesmärgid ja jätkusuutlik tegevus on teemad, mida kuuleme igapäevaselt üha rohkem. Räägitakse regulatsioonidega kaasnevast aruandekohustuse ja andmekogumise mahu kasvust, rohepöördest tulenevatest kulude tõusust ja investeeringuvajadusest, aga ka kestliku tegevusega loodavast konkurentsieelisest ettevõttele või kui ainuvõimalikust tulevikusuundumusest.
"Õppetunni" saates räägime, kuidas vastutustundlikku ettevõtlust edendada, töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata ja nende oskusi arendada ning kuidas haridussüsteemi kaasabil aidata kaasa kestliku mõtteviisi levikule. Saatekülalisteks on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht, Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ning Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, kes on värskelt auhinnatud Baltikumi parima kestlikkuse juhi tiitliga.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol: Katrin Bats, Piret Vacht ja Evelin Heiberg. Autor: Andres Laanem -
Saates "Digitark äri" räägime tehisarust, õppimisest ja haridustehnoloogiast, kas ja kuidas tehisaru muudab haridussüsteemi, õppimist, õppijat ja õpetajat. Juttu tuleb väljakutsetest ja ohtudest, aga ka ennenägematutest võimalustest näiteks õpetaja jaoks ja ka personaalseks õppeks.
Kas tehisaju toob kaasa seninägematu revolutsiooni, mis muudab juure pealt ja totaalselt kogu meie senist haridussüsteemi, õppimist ja osapooli selles? Kas tehisaru teeb õppija targemaks või jääme hoopis lollimaks? Kas koos tehisaruga on kasvamas üles mõtlemisvõimetud põlvkonnad, kes usuvad vaid masinat ja kelle mõttetegevus kärbub?
Kujuta ette homset päeva klassiruumi. Õpetaja abiline pole lihtsalt tahvel või arvuti, vaid tark tehnoloogiline süsteem, mis tunneb ära iga õpilase tugevused ja nõrkused, juhendab neid isiklikult ja motiveerib õppima nende vajadustest lähtudes. Kas see on vaid ilus unistus või on tegelik lähituleviku reaalsus, mida juba täna loome? Või kas me üldse midagi sellist haridusse soovime. Saates uurimegi neid põnevaid küsimusi ja teemasid koos koolijuhi, ajuteadlase ja andmeteadlasega.
Saates on külas füüsikaõpetaja, koolijuht ja haridustehnoloogia investor Oleg Shvaikovsky, Tartu Ülikooli tehisaru uurija ja ajuteadlane Jaan Aru ning Hannes Rõõs, kes on Nortalis vanem andmeteadlane. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Fotol: Oleg Shvaikovsky, Jaan Aru, Hannes Rõõs ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem -
Järgmisel aastal ootab ettevõtjaid terve rida maksumuudatusi. Kuna maksudega seoses on olnud palju infomüra, toome teemasse selgust koos eksperdiga. Hando Sinisalu maksualastele küsimustele vastab Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja asutaja Enno Lepvalts.
Räägime detailsemalt tulumaksust, dividendide maksustamisest, käibemaksust, julgeolekumaksust ja ka automaksust. Arutame läbi erinevad stsenaariumid ja uurime, kas mõni maks oleks kasulik juba sel aastal ära maksta.
Foto: Liis Treimann -
SaaS ehk tarkvara kui teenus võimaldab kasutajatel ligipääsu pilvepõhisele tarkvarale interneti kaudu, ilma et oleks vaja seda oma seadmetesse installeerida või hooldada. Peamised eelised on paindlikkus, lihtne ligipääs ja automaatsed uuendused, kuid sellega kaasnevad ka riskid andmete turvalisuse ja vastutuse osas.
SaaS-lepingud määratlevad tihti andmekaitse, intellektuaalomandi, teenuse kvaliteedi (SLA), hinnastamise ning vastutuse jaotuse tingimused. Ettevõtted, kes soovivad SaaS-ile üle minna, peavad arvestama õiguslike, tehniliste ja äriliste aspektidega. Tulevikutrendid, nagu tehisintellekt, kujundavad SaaS-i arengut ja toovad uusi võimalusi ning riske.
Novembrikuu esimeses „Teabevara tunnis“ räägimegi SaaS-i olemusest ja toimimisest. Stuudios on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ken Kaarel Gross ja Timo Kullerkupp. Saadet juhib teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Timo Kullerkupp ja Ken Kaarel Gross. Autor: RASK -
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda.
Esialgne Eleringi plaan hakata tasu nõudma kohe veebruarist ning jagada vajalik elektrivõrgu sageduse hoidmise kulu 5,31 eurot MWh eest võrdselt elektritootja ja tarbija vahel, ei läinud läbi.
Kalvo Nõu ei eita, et sagedusreservi hoidmine tekitab kulu. “Fakt on see, et need kulud peavad saama kuidagi kompenseeritud ja tõenäoliselt tarbijad on üks see grupp, kes selle kulu endale kindlalt saavad,” sõnastab Nõu.
Ka Armen Kasparovi sõnul on seda kas järgmise aasta teisest poolest lisandub tarbijale elektriarvele uus kulurida või on bilansihoidmise kulu marginaalisesse ära peidetud, hetkel võimatu öelda.
Samas selgitasid Kasparov ning Nõu ka saates, mida tuleks eelkõige jälgida, et elektri börsihindade liikumisi ette näha.
Saates prognoosisid Armen Kasparov ja Kalvi Nõu talvehooaja elektrihinda ja selgitavad lahti elektribörsi toimimise vähemräägitud nüansid. Samuti peatuti põgusalt ka võrgutasude tõusul.
Keskmine börsihind ühe kuu lõikes jääb saateosaliste sõnul tuleval talvel vahemikku 100 – 130 eurot MWh eest. Saatejuht on Lauri Leet.
Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix -
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatuspidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
"Mujal maailmas, kus kehtib kasumi maksustamise süsteem, ei võeta üldreeglina arvesse realiseerimata, ümberhindlustest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid," rääkis Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve.
Arvestuslik kasum võib tekkida kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil. "Inflatsioonilses keskkonnas mingi intervalliga, üldiselt 1-3 aastaga toimub kinnisvara üleshindlus. See otseselt mõjutab perioodikasumit, millelt tuleb maksu maksta," rääkis Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. "On motivatsioon nüüd ilmselt see hindamine lükata tulevikku või pessimistlikum olla." Kui väärtust ei korrigeerita ei ole ka perioodikasumile mõju, lisas ta.
Sellised probleemid on veel finantsinvesteeringute, põhivara, omanikulaenu diskonteerimise, osalusoptsioonide ja palju muuga. Samuti võivad maksud erineda kohaliku (EFS) ja rahvusvahelise (IFRS) standardi vahel.
Tõenäoliselt polnud poliitilise tellimuse ja ajapuuduse tõttu ministeeriumil aega erisusi läbi analüüsida ja arvesse võtta, ütles Järve. Siiski loodab ta, et seaduseandja ise annab veel lisaks paremaid juhiseid ja raamistiku.
Kuula saatest pikemalt, millele peaks ettevõtja või ettevõtte juhina eriliselt tähelepanu pöörama, et maksude maksmisel mitte hätta jääda.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Fotodel on vasakul Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve ja paremal Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. Fotode autor: Egert Kamenik. -
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
“Tegeleme (maksumuudatustega – toim) kiirabimeetodil kellegi elustamisega, teadmata, mis tal viga on,” lisas ta.
Kriitiline, ehkki turismivaldkonna plaanide seadmise osas koostöös riigiga on lootusrikkam Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ning hotellide Radisson ja Palace juht Ain Käpp. „Loomult olen üdini positiivne igapäevaselt, aga viimase nalja aasta jooksul oleme pidevalt pidanud otsima, kust seda optimismi leida,“ märkis ta. „Ettevõtluskeskkond muutub ja kunagi ei tea, mis ülehomme juhtub. Seda ei saagi virinata pealt vaadata."
Kaubanduse ja toitlustuse-majutuse väljavaade järgmisteks aastateks on kasin – tarbijate kindlustunne on madal ja maksutõusud võimendavad niigi kiiresti kasvanud kulusid. Saates tulebki juttu sellest, millised takistused seisavad ettevõtete arengu teel ja kuidas neid eemaldada, mida saavad teha ettevõtjad ise ja mida peaks tegema riik ning kuidas vaenuliku naabri kõrval end investoritele atraktiivsena kujundada ja kuidas leida ambitsiooni ettevõtteid ning majandusruumi ümber kujundamiseks.
Saates kõnelevad Erkki Laugus ja Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Fotol Erkki Laugus ja Ain Käpp.
Fotod: Raul Mee/Andras Kralla. -
Saates „Eetris on turundusuudised“ heidame pilgu tehisintellekti rakendamisvõimalustele turunduses ja ettevõtluses. Saatekülalised Marju Sokman ja Priit Ilomets – mõlemad kogenud koolitajad ja AI entusiastid – jagavad oma teadmisi selle kohta, kuidas tehisintellekti igapäevastesse tööülesannetesse integreerida.
Sokman ja Ilomets tutvustavad erinevaid tehisintellekti tööriistu, mida nad igapäevaselt kasutavad, sealhulgas NotebookLM, ChatGPT, Claude, Perplexity ja Kapwing. Nad selgitavad, kuidas neid tööriistu kasutada sisu loomiseks, videotele subtiitrite lisamiseks, uuringute läbiviimiseks ja klientide tagasiside analüüsimiseks. Sokman räägib, kuidas tal õnnestus ilma programmeerimiskogemuseta täiesti toimiv mäng luua ja milliseid uusi võimalusi see „supervõime“ avab.
Lisaks kuuleme, kuidas Sokman ja Ilomets end tehisintellekti arengutega kursis hoiavad ning keda ja milliseid kanaleid nemad jälgida soovitavad, et ka sina saaksid valdkonnaga sammu pidada. Boonusena jagavad nad praktilisi näpunäiteid ja häid käsklusi, mida oma promptides kohe kasutusele võtta.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: Koolitaja ja AI entusiast Priit Ilomets, saatejuht Keit Alev ning AI mentor ja konsultant Marju Sokman. Allikas: Äripäev -
Klientidega kohtumas käies on näha kiireid aegu ja ka natuke „mugavustsoonis“ aegu, kus öeldakse kindlalt – eesmärk on täidetud või tehakse viimaseid pingutusi selle täitmise suunas.
Seekordses saates "Nimed müügitahvlil" käsitlevad Dominate Sales'i projektijuhid Sander Kahu ja Mardo Kase teemasid, mida ka aasta lõpus juhid, müügijuhid ega ka müügiinimesed unustada ei tohiks. Olenemata sellest, kas eesmärgid on juba täis või tehakse viimaseid pingutusi, siis ei tohiks kliente ja ideaalset protsessi unustada.
Fotol: Dominate Sales'i projektijuhid Mardo Kase ja Sander Kahu. Allikas: Äripäev -
Saates “Kasvupinnas” on sel korral teemaks väetiseturg. Ülevaate nii maailmas kui Eestis toimuvast teevad maailma ühe suurima väetisetootja Yara esindajad. Saame teada, kuidas Covid-pandeemia ja Ukrainas toimuv, on seda turgu mõjutanud, kus ollakse nüüd ja milline paistab tulevik tootja vaates.
Saatekülalisteks on Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
Yara Eesti juhi Marek Linnutaja sõnul on väetiseturg tasapisi taastunud ja sektor toimuvaga kohanenud. „Algselt Ukraina-Vene konfliktiga kaasnenud ebakindluse järel, kui põlluväetiste hinnad kerkisid mitmekordseks, küündides 1000 euroni tonnist, on nüüdseks väetisehinnad taas langenud ja jäänud 300 euro kanti. Väikese hinnatõusu taga, võrreldes sõjaeelse ajaga, on kõrgenenud kulud logistikale,“ rääkis Linnutaja ja lisas, et süsteem toimib ühinenud anumate printsiibil ehk korrigeerib end aja jooksul ise vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. „Ent väetise saadavus ei ole ainus murekoht – poliitilised otsused ja tarneahelate muutused on toonud kaasa uusi väljakutseid. Erinevalt Lääne-Euroopa osadest maadest hoiavad Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad endiselt kindlat joont, vältides sanktsioneeritud riikidest pärit väetiste importi. Eestis on nelja suurema edasimüüja hoiak eriti range, kontrollides tooteid põhjalikult, et tagada sanktsioonidest kinni pidamine.“
Saatest saame teada, mis mõjutab väetiste hindasid, kas tarbimine on langenud ja kui teadlikud põllumehed on uutest digitaalsetest lahendustest, mis aitavad neil efektiivsemalt toota.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Fotol: Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte. Autor: Meelika Sander-Sõrmus - Mostrar más
