Episodios
-
Kaasomandi ostmise või pärimise järel võib uut omanikku tabada varjatud puuduse tõttu rahaline nõue teiselt kaasomanikult.
Ehitus- ja riigihanke spetsialist Tuulikki Laesson räägib „Teabevara tunnis“, et kaasomandi puhul on varjatud puuduseks olukord, kui pole teada, kas teine kaasomanik on ehitanud, kui palju on ta selle jooksul teinud ehitise säilimiseks vajalikke kulusid ja kas ta on nõudnud ehitist võõrandavalt kaasomanikult nende kulude kandmist.
„Teabevara tunnis“ räägitakse ka muudatustest, mida planeeritakse teha sellel aastal ehitusvaldkonnas: muuta kavandatakse planeerimis- ja looduskaitseseadust ning ehituskeeluvööndiga seotud asjaolusid, samuti kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
Fotol vasakult: Maria Made Laas ja Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem -
Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest.
Grete Arro rääkis saates "Kestlikul kursil" – mis kandis enne nime "Rohepöörde praktikud" –, et kui inimväärne elu on saavutatud, ei tõsta majanduskasv sugugi inimeste heaolu.
Vastupidi, ulatuslikud uuringud näitavad, et püüdlused materialismi, võimu ja teatud välimuse poole halvendavad vaimset tervist, ütles ta.
Priiskavate soovide ja harjumustega kulutame kordades liiga palju planeedi ressursse – see on fakt. "Planetaarsete piiride ületamine toob kaasa meile sellise kulu, et me võime oma tänase elustiiliga hüvasti jätta. Selline kulu saab tõenäoliselt olema tagasipöördumatu," rääkis Arro.
Seda on aga raske inimestele selgitada, Arro sõnul polegi rääkimisest kasu. "Kõnelema peavad need, kelle teadmised peavad muutuma. Alguses nad kõnelevad võib-olla valesti, jäävad mingid asjad puudu, aga selleks on vaja eksperti appi, kes aitab märgata ja konstrueerida seda uut teadmist."
Saates on juttu vestlustest skeptikute ja vandenõuteoreetikutega. Samuti suurtest süsteemsetest muutustest, näiteks töönädala ja -koormuse vähendamisest, poodide lahtiolekuaja lühendamisest ja keskkonnavaenulike reklaamide keelamisest.
Lisaks selgitab Arro, kuidas kõik sõjad on seotud loodusressurssidega, ent kuidas maailmas eksisteerib praegugi kultuure, kes suudavad elada sõdimata ja loodust austades.
Saadet juhib Karmen Laur.
Fotol Grete Arro, foto autor Katriin Krünberg/ERR/Scanpix. -
¿Faltan episodios?
-
Juhtidel on aeg küsida, mida kestlikkus nende ettevõttele tegelikult tähendab. Muutuv ärikeskkond eeldab, et kestlikkusest saab tööriist, millega tugevdada oma meeskonda, partnereid ja äri vastupanuvõimet.
ESG konskultatsioonifirma Sustinere viimane uuring tõi esile ettevõtjate seisukohad selle kohta, kuidas nende juhtimisstrateegia seostub jätkusuutlikkuse, kerksuse ja pikaajaliste äriplaanidega. Viimaste aastate muutused ESG-maastikul on sundinud ettevõtjaid ümber mõtestama, mida tähendab kestlikkus äris.
"Ettevõtte kerksus ei seisne üksnes võimes kriise üle elada – see peitub võimes suunata, mõjutada ja luua väärtust ka ebamäärasuses,“ ütleb Sustinere asutaja ja partner Marko Siller. ESG ei ole enam „ülemuslik nõue“, vaid konkurentsieelis – võimalus kujundada organisatsiooni seestpoolt ja tugevdada sidemeid väljapoole.
Sustinere partner ja ESG strateegianõustaja Els Heile-Sundkvist lisab: „Kui reeglid taanduvad, kerkib esile ettevõtte tegelik võimekus – mõista oma mõju, hinnata riske ja teha valikuid, mis toetavad kestlikku arengut.“
Milline on juhtide uus roll? Kuidas muuta ESG juhtimisvahendiks ja kuidas ehitada vastupidavaid ettevõtteid, mis suudavad suunata ka oma ärivõrgustikku? Sellest lähemalt saatest. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Els Heile-Sundkvist ja Marko Siller.
Foto: erakogu -
Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning plaanita selle ära viimiseks, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku alla toomise väga keeruliseks.
Sisuturundussaate „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet päris, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Kull pakkus, et turuprognooside kaardistamises tehti midagi valesti ja Kiisa lisavõimsuste kasutamine on tunnistus sellest. Samuti ei too leevendust juulis toimuv uute võimsuste hange. „Me desünkroniseerisime Vene võrgust juba veebruaris,“ ütles Kull, mille peale Nõu lisas: „Juulis alles selgub, kas keegi tuleb hankele pakkuma ja kui see osutub edukaks, siis seade ehitatakse alles paari aasta pärast.“
See muudab Alexela energiakaubanduse juhi murelikuks just talve vaadates. „Võrdleme võimsust, mida Baltikumis külma ilmaga vaja on selle osaga, mis võimsusturult sagedusturule läheb ja näeme, et sel on selge mõju päev ette turule ning hindadele.“ Tarbijate jaoks on hinnad seeläbi kallimad.
Üks osa olemasoleva probleemi lahendusest on energia salvestamisel, mis juba praegu aktiivselt sagedusturule sisenevad. „Suhteliselt kindel on, et ühtegi suurt energiaprojekti ei panda enam püsti salvestuseta,“ arvas Kull ja lisas, et turuloogika paneb arendajad ise salvestust tootmisele juurde ehitama. Nõu ei nõustunud, sest praegu on riigil plaan roheenergia tootjate abistamiseks hinnalaed kehtestada. „Arendajat ei huvita, kas toodab hästi tuulisel ajal või saaks mõnel tunnil salvestatud energiat müüa, sest riik maksab nagunii raha. Salvestus mingis mahus oleks tark kohustus, selleta läheb kõik jälle riigile kallimaks.“
Saates on juttu veel eri salvestuslahendustest, ootustest riigile ja sellest, kumb peaks enne tulema: energiat tarbiv tööstus või energia tööstusele tarbimiseks.
Fotol Eveconi juht Karl Kull.
Foto: Andras Kralla -
„Tulevikus on meil kvaliteetsed kodud ja vahetame neid vähem kui täna,“ ütles aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo sisuturunduslikus saates "Juhtides tulevikku".
„Oleme paljud kodud renoveerinud ja need on efektiivsemad ning kasutavad vähem ressursse. Ümmarguses maailmas on oluline, et arenguriigid saaksid meie sel teel tehtud vigu vältida. Piltlikult, et ei tuleks 10 aasta pärast maja renoveerida, sest see ehitati buumi ajal,“ kirjeldab ta enda sektoris ees seisvaid muutusi.
Lasita Aken on võtnud omale eesmärgiks saada süsinikuneutraalseks aastaks 2026 ja süsinikunegatiivseks aastaks 2028.
Mis eesmärkide täitmist soodustab ja takistab, kuidas muutub ehitus- ja ehitusmaterjalide valdkond ning kuidas oma tarnijate seas ning üldsuses suuri muutuseid selgitada ning juhtida, sellest räägib Karl-Martin Rammo saates “Juhtides tulevikku”.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saatesari valmib Rohetiigri ja Kestlikkuseuudised.ee koostöös.
Fotol Karl-Martin Rammo.
Foto: Raul Mee -
Kas sinu ettevõtte kinnistul on vaja aastaringset hooldust, aga tööjõudu napib ja efektiivsus vajab tõstmist? Uues sisuturundussaates räägivad Yarbo brändi ametlik esindaja Tauri Kade ja saatejuht Lauri Toomsalu sellest, kuidas Yarbo, maailma esimene aastaringselt töötav moodulrobot, muudab kinnisvarahalduse mängureegleid.
Yarbo ei niida lihtsalt muru – ta puhub lehti, lükkab lund, trimmerdab, väetab taimi ja veab isegi haagist. Seda kõike ilma roolita – kontroll käib nutitelefoni kaudu, ükskõik kas oled Dubais puhkusel või kontoris. Üks robot, üks äpp, laialdased kasutusviisid.
Saates uurime, kuidas see tehnoloogia sobib kinnisvarahaldusfirmadele, korteriühistutele ja tootmisparkidele, kelle haldusvajadused on suured ja muutlikud. Selgub, et juba esimese aastaga võib robot end suure kinnistu puhul ära tasuda.
Lisaks räägime saates keskkonnasäästlikkusest, tulevikumoodulitest, targa linna visioonist ja paljust muust.
Kui suur ala suudab Yarbo ööpäevas reaalselt niita või lund lükata? Millistes tingimustes robot ennast kõige paremini tunneb – kas sile muru, jäävihm või konarlik haljasala? Kui palju inimtööjõudu on tegelikult veel vaja? Mis saab siis, kui robot kinni jääb ja sina oled parasjagu teisel pool maakera? Nendele küsimustele saab samuti saatest vastuse.
Foto: erakogu -
Töötajate osalusoptsioonid on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti iduettevõtetes oluliseks motivatsioonivahendiks. Nende populaarsus on märkimisväärselt kasvanud alates 2011. aastast, kui jõustus maksusoodustus, mis võimaldab osalust anda soodustingimustel ilma erisoodustusmaksuta.
PwC Legal Servicesi vandeadvokaat Taavi Kõiv on seisukohal, et optsioonid ei ole pelgalt hüve, vaid läbimõeldud strateegia töötaja sidumiseks ettevõtte tulevikuga. „Töötaja osalusoptsiooni mõte on see, et tekib „skin in the game“ – isiklik rahaline huvi ja vastutus ettevõtte edu eest,“ ütles Kõiv.
Optsioon annab õiguse tulevikus omandada osa ettevõttest – tavaliselt nimiväärtusega, mis on turuhinnast oluliselt madalam. See ei ole kingitus, vaid soodus ostuõigus, mida tuleb vähemalt kolm aastat välja teenida, et vältida maksukohustusi. „Kui töötajale anda niisama osalus, tuleb maksta erisoodustusmaks – optsioon annab võimaluse sellest pääseda,“ rõhutab Kõiv.
Kuula sisuturundussaatest, miks tuleb optsioonide andmise otsus korrektselt dokumenteerida ja kui levinud on viga, et optsioonidest räägitakse protsentides.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Taavi Kõiv.
Foto: PwC -
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et avada Eesti järgmise kümnendi energeetika eesmärke.
Üks olulisemaid väljakutseid on taastuvenergia tootmise hoogustamine ja juhitavate võimsuste arendamine. „Kui me soovime, et oleks rohkem kodumaist elektrit ja vähem hinnakõikumisi, siis on selge, et tootmisvõimsust tuleb juurde ehitada,“ märgib Sutt.
Ta rõhutab, et eesmärk jääda 2030. aastaks elektri aastatarbimise lõikes 100% taastuvenergia juurde on endiselt mõistlik suund, kuid vajab paindlikkust ja tugevat regionaalset koostööd.
Minister rõhutab ka, et elektrihindade arutelu on Eestis sageli liiga kitsas ja keskendub ainult börsihinnale, kuigi tarbija jaoks määrab lõpparve midagi palju enamat. „See meenutab mulle üheksakümnendaid, kui iga päev räägiti, kuidas Tallinna börsil läks. Nüüd on meil samasugune elektrihinna rubriik, aga tegelikult peaksime rääkima kogukulust – seal on sees ka võrgutasud, maksud, aktsiisid,“ sõnab Sutt.
Minister lisab, et kõige kindlam viis hinnasurvet vähendada on kodumaise tootmisvõimsuse kasvatamine, mis vähendaks sõltuvust impordist ja turu kõikumistest. Selle jaoks on eriti maismaa tuul täna odavaim tootmisviis ning selle arendamist tuleb poliitiliselt toetada.
Milline on tuumaenergia potentsiaal Eestis, kui palju ootame puhast tulevikutööstust ja mis saab Ida-Virumaast peale põlevkivitööstuse lõppu saab kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Foto: Andres Laanem -
Sel talvel sai senine Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse ettevõtte tegevjuhiks, samasuguse karjäärihüppe tegi Omnivas Martti Kuldma. Varem mitut IT-ettevõtet juhtinud Triin Agan asus aga sügisel Eesti Loto juhiks. Mai keskel rääkisid nad IT-juhtimise aastakonverentsil tehnoloogiaga seotud otsustest ja väljakutsetest eri rollides.
Vestlust juhtis Indrek Kald ITuudistest.
Foto: Raul Mee -
Seekordses Tervisetarga saates tuleb juttu laste allergiatest – teemast, millega puutuvad üha sagedamini kokku nii vanemad kui ka lasteasutused. Tallinna Lastehaigla allergoloog Karin Puks räägib, kuidas allergiaid ära tunda, millal tasub kindlasti arsti poole pöörduda ja kuidas toimub ravimine.
Saate teises pooles keskendume sellele, millega peaks allergilise lapse puhul arvestama enne suvist laagrit. Kuidas valmistuda, millist infot jagada ja millal anda lapsele kaasa ravimeid. Allergiatest ja nende olemusest on aga hea teada kõigil, kes nendega kokku võivad puutuda. Saadet juhib Violetta Riidas
Pildil Allergoloog Karin Puks
Pildi autor Violetta Riidas -
Tanki lipukirjaks on rumalusega võitlemine. "See on meile hästi palju kaikaid kodaratesse visanud, sest maailm on ju erinevaid inimesi täis," tõdeb loovagentuuri Tank partner ja loovjuht Joel Volkov.
Tänavu möödub Tanki tegevusest 30 aastat, mille sisse mahuvad pöörased üheksakümnendad, 118 kuldmuna ja teisi turundusauhindu ning sel aastal ka esmakordselt Gaselli TOPi pääsemine.
Tank loodi üheksakümnendatel ehk ajal, mil värskelt taasiseseisvunud Eestis valitses teatav kaos. Seevastu reklaamimaailm õitses täies vabaduses ja hulljulgete ning teisitimõtlevate noorte looming sellega ühes. Disainiga hakkas Joel Volkov tollal tegelema ülikooli teisel kursusel, kuna noore arhitektuuritudengina puudus tal ühel hetkel raha isegi toidu ostmiseks. "Käisin koolis, töötasin kolmes kohas, magasin ööpäevas neli tundi maksimaalselt kuniks ühel hetkel hakkasin mõtlema, et kellele ma seda teen," meenutab Volkov. Seepeale asutatigi koos teiste noorte ja üliõpilastega Tank, mida Volkov iseloomustab kui indie-ettevõtet, kus rumalust ei sallita.
Ettevõtte algusperioodi nimetab Volkov puhtaks juhuseks ja katseeksitusmeetodiks. "Mingi hetk tuli minul ja äripartneril Jaanus Tammel kaval plaan minna Aafrikasse seiklema ja maju ehitama. Põgenesime lausa ära ja sattusime illegaalse piiri ületamise eest vangi, kuna meil ei olnud viisat, misjärel saadeti meid Eestisse tagasi," jagab Volkov värvikat mälestust ja lisab, et võib-olla oligi see üks põhjus, miks Tank oma tegevust edasi jätkas ja pikapeale edu saavutas.
Saates "Kiired ja vihased" kuuleme, milline on olnud Tanki areng 30 tegevusaasta jooksul. Lisaks arutleme reklaamide tegemisega seotud vabaduse üle, muu hulgas jagab Volkov oma mõtteid, kuidas valitsus saaks hetkeolukorda loomeinimeste jaoks paremaks teha. Samuti tuleb juttu väärtuspõhise juhtimise olulisusest ja talentide hoidmisest.
Kuidas Tank aga oma kiire kasvu saavutas, millisena näeb Volkov ettevõtte tulevikku ja miks ei tohi loometegevus olla kunagi "puhang"? Sellest räägime saates!
Saadet juhib Julia Laidvee.
Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted ja Finora Bank. -
Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest. Samuti tuleb juttu ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest.
Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson.
Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta.
Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele.
Fotol Oliver Ämarik, Karin Madisson, Erik Sakkov ja Helery Maidlas.
Foto: Andres Laanem -
See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund".
”Iga arendaja õudusunenägu on, et sul on mingisugune paralleelstruktuur, mis esitab oma nõudeid ja arusaama, mida siis üks omanik oma maal ehitada ja teha võib,” sõnas Laur, viidates kaude 9. juunist käivituva riigiarhitekti ametikoha peale. “Olen Anderoga 100% nõus. Kõik, mis ette ladusid, ongi üks problem meie ruumiloomes täna,“ kostis arendaja pika kriitikalaviini peale Arjus. Arendaja ühelt poolt esitas järjest kehvasid näiteid – üks neist juba tragikoomiline – ametnikega kemplemisest ja riigiarhitekt teiselt poolt selgitas olukorda ning näitas, kuidas kehv asjaajamine tuleb edaspidi ümber teha. Laur ja Arjus jõudsid elava diskussiooni kaudu ühiste koostööpunktideni ja panid paika parema tuleviku nägemuse. Ühtlasi esitas Laur arendajapoolse ühe soovi riigiarhitektile ja Arjus riigiarhitektipoolse ühe soovi arendajale.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (Siim Sultson) on riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur. -
Hinnavaatlus.ee portaali asutaja Tanel Raua sõnul on nende platvormil kuvatud toodete ja hindade hulk pea kolmekümne aastaga tohutult kasvanud – praegu on portaali kaudu võimalik näha kolme miljonit toodet ja rohkem kui kuut miljonit hinda.
Tanel Raud rääkis, et ostjate huvi ei raugenud ka vahepealsete majanduskriiside ajal – pigem tehti hinnavõrdlusi toona odavamate tootegruppide seas. Samas II pensionisamba raha kasutamise ajal toimus ostjate hulgas tugev elavnemine ning otsiti kallimaid tootegruppe, nagu suure ekraaniga televiisorid ja eksklusiivne helitehnika.
Kuula saatest, mida räägitakse hinnavõrdlusfoorumites ja miks soovib seal oma mõtteid avaldada kümme tuhat inimest. Uurime, kuidas portaal tagab hindade õigsuse ja kui turvaline on sealtkaudu järelturult tooteid osta.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Tanel Raud.
Foto: Äripäev -
Audentese juhatuse esimees ja Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimees Ahto Orav avab, kuidas Audentes ühendab akadeemilise ja spordihariduse üheks tervikuks. Saates räägime haridusest kui juhtimiskunstist ja arengustrateegiast.
Arutame, miks kool ei tohiks keskenduda ainult testide tulemustele, vaid peab kasvatama inimesi, kes suudavad elus vastutada ja tegutseda. Orav selgitab saates, miks personaliseeritud õpe ja individuaalne lähenemine on tulevikuhariduse keskmes. Juttu tuleb ka e-õppe ja tehnoloogia mõtestatud kasutamisest koolikeskkonnas.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Andres Raudjalg -
Eesti idufirmad MarkeDroid ja Spiral Hydrogen näitavad, kuidas energiaturu probleemide lahendamisest nutikaid ärisid ehitada. Kui MarkeDroid tasakaalustab elektritootmist ja -tarbimist peagi 20 riigis, siis Spiral Hydrogen arendab murrangulist seadet rohelise vesiniku tootmiseks, mis lubab revolutsiooni energiasalvestuses.
Möödunud nädalal võitis MarkeDroid Latitude59 liftikõnekonkursil 175 000 euro suuruse investeerimispakkumise Eesti äriinglite võrgustiku liikmetelt, samas kui Spiral Hydrogen võitis peaauhinna, 35 000 eurot, Prototroni kevadkonkursil.
MarkeDroid, mis on kahe aastaga kasvanud 16liikmeliseks tiimiks, aitab kodu- ja firmaomanikel elektri tootmisest maksimaalset tulu saada ja energiat vastavalt börsihinnale juhtida. "Meie süsteem arvutab välja parima lahenduse kliendi jaoks. Kuigi olen ise näinud tuhandeid 24tunniseid plaane, on tehisintellekti loodud tulemused hoopis teisel tasemel," selgitab kaasasutaja Toomas Teesaar.
Ettevõtte edulugu sai alguse garaažist, kus üks kaasasutajatest, Toomas Kärner, katsetas energiasäästu lahendusi oma kodu tarbeks. Partnerite ja suusõnalise soovituse kaudu on MarkeDroid jõudnud kiiresti rahvusvahelisele turule.
Spiral Hydrogeni asutaja Juri Volodin selgitab, et nende lahendus ühendab elektri genereerimise ja vesiniku tootmise ühte süsteemi, tehes selle oluliselt efektiivsemaks ja lihtsamaks.
Spiral Hydrogeni "jubinad" on skaleeritavad, alustades väikestest labori-prototüüpidest kuni suurte seadmeteni, mis mahuksid otse tuulikute sisse, võimaldades nii tuulikute abil otse vesinikku toota.
Võidukate idufirmade asutajad külastasid Äripäeva “Ükssarvikute kasvulava” saadet, kus saatejuhiks on Tarmo Virki.
Fotol Spiral Hydrogeni asutaja Juri Volodin ja saatejuht Tarmo Virki. Foto: Juri Volodin -
Keevitaja suudab õppida programmeerima ja ajakirjanik andmeid skriptides analüüsima. Digiteadlikkus ei ole enam lisaväärtus – see on juhtimiskompetentsi keskne osa. Tehnoloogia ei kuulu ainult IT‑osakonda, vaid strateegilisse tuppa, kus langetatakse otsuseid.
Saates arutlevad EBSi prorektor Maarja Murumägi ja Kood/Jõhvi kaasasutaja Rainer Sternfeld, miks juhtide roll tehnoloogilise mõtteviisi edendamisel on määrava tähtsusega, millised oskused aitavad tulevikus ellu jääda ning kuidas päriselt alustada, kui digimaailm tundub hirmutavalt kauge.
Innovatsioon ei komista Eestis teadmiste puudumise taha, vaid valmisoleku taha neid rakendada. Juhtide oskus näha tehnoloogiat kui strateegilist tööriista, mitte lihtsalt kulureana IT eelarves, on saanud kriitiliseks konkurentsieeliseks.
Saates tuuakse näiteid, kus ümberõppijad muudavad karjääri kardinaalselt – semiootikust finantsjuhiks või mesiniku elutee viib tarkvarainseneriks.
Aga mis saab edasi? Mis on need oskused, mida AI ei asenda ka 2030. aastaks? Avame tulevikukindla juhi profiili.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Zuma/Scanpix -
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
Stuudios on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo, ettevõtja ja digitaalriigi arendamise eestkõneleja Taavi Kotka ning Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk. Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka. Autor: Andres Laanem -
Ehitusmaterjalide tootjatele suunatud Swedbanki tööstusuuring näitab mõõdukat optimismi: kuigi sektor on olnud tugevas languses, ootab enamus ettevõtteid sel aastal müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemist, samas kui töötajaid on koondatud eeldatust vähem.
Vaatamata tootmise langusele on ettevõtted hoidnud töötajaid ja koondanud vähem, kui analüütikud eeldasid. „Hoolimata tellimuste ja käibe langusest eelmisel aastal, hoidsid paljud ettevõtted oma töötajaid palgal. See näitab tööandjate pikaajalist vaadet ja teadlikkust, et spetsiifiliste oskustega tööjõu leidmine on keeruline,“ selgitas Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild. Swedbanki uuringu järgi on töötajate arvu vähendatud vähem kui tootmismahud on langenud.
Samas ei plaanita lähiajal ka töötajate arvu oluliselt suurendada ja sektorile võib kujuneda väljakutseks efektiivsus. Uuring näitas, et kui müügitulu oodatakse kasvamas 5%, siis töötajate arvu planeeritakse suurendada vaid 1% võrra. See viitab selgele suunale teha rohkem tööd olemasolevate töötajatega, tuginedes tootmisprotsesside efektiivistamisele.
Suurimad väljakutsed on toodete konkurentsivõimelise omahinna ja kasumilikkuse tagamine, uute eksporditurgude leidmine, töötajate hoidmine ja vähene koondamine. Saates analüüsivad uuringut Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild ja Tammeri tegevjuht Liis Kokk.
Fotol: Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Gerli Puusild ja Tammeri tegevjuht Liis Kokk
Saatejuht ja foto autor: Teeli Remmelg. -
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kellega räägime ekspordist ja värskelt valminud ekspordistrateegiast, aga ka bürokraatia vähendamisest ja konkurentsivõimest ning kaitsetööstusest. Juttu on ka mai keskel toimunud Euroopa Liidu väliskaubandusministrite kohtumisest. „Kolleegide meeleolu väga must ei olnud, aga samas pole keegi ka õnnelik sellise potentsiaalse kaubanduspinge või ‑sõja üle,“ kirjeldas Keldo kohtumist.
Erkki Keldo tutvustab saates värskelt valminud ekspordistrateegiat, mis on saadetud ettepanekute kogumiseks ka kooskõlastusringile. „Meie eksport on taastumas, märtsis olid väga head numbrid ja kasv võrreldes eelmise aasta märtsiga oli 17%,“ märkis minister ja lisas, et majanduskasvus on ekspordil suur roll ja sestap on ka uues strateegias sõnastatud neli väga selget fookussuunda.
„Olin hiljuti Hannoveri messil, kus eestlaste maine on väga hea. Nähakse võimalusi, et eestlased võiksid olla abiks Saksa tööstuse digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, aga selleks on vaja, et avalik sektor teeks oma tööd ja aitaks uksi avada, aga ka ettevõtjad peavad olema kohapeal,“ rääkis ta.
Bürokraatia vähendamise kohta ütleb Keldo, et me oleme rääkinud, kuidas ühe regulatsiooni lisandumine peaks kaks vana regulatsiooni kustutama, kuid samas on valitsus alustanud veelgi praktilisemalt. „Praegu vaadatakse üle kõikide ministrite määrusi, neid on tuhandetes, mis on 90ndatest alates tulnud. Me ei pea ootama, et vanade kustutamiseks peaks tulema uus asemele,“ rääkis minister.
Keldo peab samuti oluliseks, et tööstusinvesteeringute realiseerumine oleks kiirem ja selleks tutvustati mõned nädalad tagasi valitsuses ka erinevate planeeringute tõhustamise valikuid, et lubade menetlemine oleks kiirem. „MKM sai sealt ka ülesande luua keskne kontaktpunkt ehk n‑ö kliendihaldur, et strateegiliselt olulised investeringud liiguks kiiremini,“ rääkis Keldo.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetab Radius Machining.
Foto: Raul Mee - Mostrar más
