Episodios
-
Arutleme Eestis levinud digitaalse identiteedi vastavuse üle Euroopa õigusruumiga. Näiteks kas ja kus saab kasutada meie digiallkirja, millised on ülepiirilise äri võimalused Euroopas, mida toob kaasa peagi euroliidus rakenduv digikukkur? Stuudios avavad neid küsimusi SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl ja Proud Engineersi juht Laura Kask. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Piret Sinimets -
Eestis eeldatakse, et maksustamine on võrdlemisi lihtne. Välisturgudele laienedes eeldatakse sama, mistõttu on maksud alles kolmas, neljas või viies prioriteet, millega tegeleda. Küll aga on küllalt riike, kus haldurid on agressiivsed, kontrollivad rohkem ja ka trahvivad ulatuslikumalt, rääkis saates PwC maksude osakonna juht Hannes Lentsius.
Uue sisuturundusliku saatesarja “PwC juhtimistase” esimene saade keskendub maksuteemadele rahvusvahelises ettevõtluses.
Hannes Lentsius räägib saates, milliste juhtudel välisriigis äri ajades rakendub käibemaks, kuidas tööjõukuludelt makse arvestada ja millises riigis neid deklareerida.
Samuti räägime lahti püsiva tegevuskoha ja sellega seonduvate maksude mõiste ning selgitame, mida võib endaga kaasa tuua maksukontroll Saksamaal või Prantsusmaal.
Toome palju praktilisi näiteid ja analüüsime erijuhtumeid. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Hannes Lentsius.
Foto autor: Eiko Kink. -
¿Faltan episodios?
-
Hetkel on kinnisvarainvestori jaoks kõige kasumlikum anda arendajatele laenu, mitte üritada paari üksiku kinnisvaraobjektiga ise pusida, leiab Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Ta tõdeb, et paljud ongi varem kinnisvaras olnud rahad suunanud pigem laenudesse. “See on lihtsam tegevus ja seega number on konkreetsem,” räägib Muttik. Laenude puhul vastab tootlikkus ka investorite ootustele. Kui üürikorteri pealt kahekohalise tootluse saamine on praegu pigem unenägu, siis laenudes on see endiselt reaalsus.
Eristada tuleb muidugi ka laenutüüpe. Kui tagatud laenude puhul antakse laenu mingi vara, enamasti kinnisvara tagatisel, siis tagamata laenude puhul on garantiiks arendaja maine ja usaldusväärsus. Tagamata laenude intressimäär jääb umbes 12% kanti. “Allapoole tegelikult on näha, et investoril kaob huvi,” sõnab Muttik. Tagatud laenude puhul on risk väiksem ja seetõttu jääb ka tootlus 8-10% vahele.
Saates tuleb juttu nii investeerimiseks sobiva maatüki valimisest, usaldusväärse arendaja leidmisest, stock office’ite ja miniladude üleküllusest kui paarismajadega äri ajamise tasuvusest. Saadet juhib Simo Sepp.
Pildil Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Foto: Simo Sepp. -
Silmaarst dr Rait Parmann tegi neli aastat teadustööd Columbia Ülikooli Silmakliinikus New Yorgis ning on nüüd tagasi Turman Silmakliinikus, kus keskendub silmapõhjahaiguste diagnoosimisele ja ravile. Saates saame teada, millised on enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid, milliste haiguste algus on hiiliv, millised nõuavad aga kiiret sekkumist ning miks teatud vanusest alates ei piisa töötervishoiuarsti või optometristi nägemiskontrollist, vaid tuleb käia silmaarsti juures. Lisaks selgub, mis on Eestis tööealiste seas TOP 1 silmapõhjahaigus ning kuidas oma silmi ja nägemist ise korrektselt kontrollida.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik, fotol dr Rait Parmann -
Saates „Soraineni sagedus“ võetakse luubi alla olulisemad maksualgatused Euroopa Liidu õiguses, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha.
Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. Arutelu tekitab eelkõige käibemaksu kogumine.
HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis ja nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu, selgitab saates rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.
FASTER on aga ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamist kiirendada.
ELi maksualgatustele keskenduvat sisuturunduslikku saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.
Fotol Verner Silm, Mario Sõrm, Helery Maidlas ja Helen Pahapill.
Foto autor: Andres Laanem. -
Eesti pikima kogemusega börsikaupleja Marek Kallin avaldas saates "Investeerimisportfell 2030", millist strateegiat tema kasutab, et aastas keskmiselt 30–40% tootlust teenida.
Päevakauplejana peab pidevalt arenema ning uusi asju leidma ega tohi ühte kohta kinni jääda. Kallin tõi esile, et kui jääda ühte kohta kinnis, siis on see nagu surm. Kaupleja sõnul on asjad kiiremaks läinud ning kõik võib muutuda hästi kiiresti, samas 2000ndatel oli see kõvasti aeglasem. Kauplemisturgudel mängib Kallini sõnul rolli ka see, kui on mõni tähtis juudipüha, kuna siis on tuntavalt vaiksem turgudel.
Pikaajaliselt kauplemisega tegelenud Kallin tõdes, et aeg-ajalt on perioode, kus on tunne, et lööd käega, aga see ei kesta kuigi kaua. Peamiselt tuleb masendus, kui tuleb suurem kaotus sisse, aga neid ikka aeg-ajalt juhtub.
Päevakaupleja Marek Kallin alustas kauplemisega paarkümmend aastat tagasi ning algkapitaliks oli tal siis börsil tegutsemiseks 10 000 USA dollarit. Kallin lisas, et tänaseks on ta rahul, kui tuleb aastas 30–40% tootlust. Oma ühe suurima kaotusena tõi Kallin välja, et võttis liiga suure riski ja sai kiiresti 400 000 dollarit kaotust sisse, kui mängis nafta hinnale.
Kallin ise kasutab uudiskauplemise strateegiat, millega jälgib pidevalt uudiseid ning tegutseb uudise peale mõnekümne sekundi või paari minuti jooksul. Tavapäraselt ta pikalt positsioone ei hoia ning kolm tundi on tema jaoks juba pikk periood. Samuti eelistab Kallin kaubelda USA eelturul ja järelturul ning mängib tihtipeale ka tulemuste uudiste peale järelturul. Samas kuulujuttude peale kaupleja ei mängi, kuna seal võib mõne jama otsa sattuda.
Päevakaupleja rääkis, et tehnoloogiasektoris on mega eufooria, mida ta on näinud ka korduvalt varem ning need asjad ei ole kunagi hästi lõppenud. „Millegipärast ma kardan, et see ei lõpe ka praegu,“ rääkis Kallin. Ta lisas, et ilmselt näeme kõiki neid AI-aktsiaid, nagu Nvidia ja Super Micro Computer, oluliselt madalamal tasemel kui praegu. Kaupleja ise nendes aktsiates ilma stop-loss-orderiteta sees ei istuks.
Lisaks rääkis Kallin saates riskihaldusest oma strateegiast põhjalikumalt ning sellest, millised on olnud suurimad õppetunnid ja kogemuslood kauplemisel. Samuti rääkis päevakaupleja tänasest aktsiaturust ning sellest, millised trendid on tema viimaste tehingute järgi head kauplemiskohad täna.
Saadet juhtis Jaan Martin Raik.
Foto Marek kallin
Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals. -
Saates “Investeerimisideede universum” võtame sel korral ette küsimuse, kas tehisaruga tegelevatesse ettevõtetesse tasub raha paigutada.
Saates on külas professor Eduard Petlenkov, Kristjan Jansons MindTitanist, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere KPMGst ning saatejuht Hando Sinisalu.
Arutame, kas Euroopa mahajäämus Hiinast ja USAst on paratamatu, millisele turunišile võiksid AI valdkonnas keskenduda Eesti ettevõtted, kas tehisintellekti kasutavate ettevõtete turuväärtus on suurem ja millistesse firmadesse tasuks AI arengut silmas pidades investeerida.
Räägime ka, kas AI on targem kui kolm kassi ja kuidas kurjategijad tehisaru ära kasutavad.
Fotol Nvidia, tuntud oma graafikaprotsessorite (GPU) poolest, mis on olulised tehisintellekti (AI) mudelite treenimisel.
Foto: Zumapress/Scanpix. -
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Saates ekspert selgitas ja analüüsis jätkusuutlikkust ning ESG-d ja kestlikkusteabe aruandlust - nende olulisust, tähendust majandusele edaspidi. Samuti tuli saates juttu, mida pangad edaspidi ettevõtjatelt küsivad, mis ootab ees järgnevatel aastatel.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm. -
Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.
Saates räägime, kuidas kiirenditesse pääseda ja sealt ettevõtte ehitamise juures kõige rohkem kasu saada. Uurime, mis seob Prototroni värskeimat ja esimest võitjat ning m iks on vaja eraldi fondi prototüüpide loomise toetamiseks.
Prototroni juht Brait Pilvik paljastab saates teised võitjad. Prototroni sügisvooru saab kandideerida läbi suve. Uurime ka selle kohta, milliseid meeskondi ja naiskondi oodatakse kandideerima.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Foto: Rico Jaanipere Ilusbike’st ja Brait Pilvik Prototronist. Autor: Tarmo Virki -
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Change Partnersi CEO, konsultant ja koolitaja Ekke Sööt selgitab, miks on muudatuste teadlik ja süsteemne juhtimine edukate projektide elluviimise võtmekohaks. Juttu tuleb ka ADKAR mudelist, mis keskendub viiele vahetulemusele, mida iga töötaja muudatuste käigus kogeb. ADKAR mudeli kasutamine võib eesmärkide saavutamise tõenäosust tõsta kuni 7 korda!
Süsteemsuse ja teadlikuse tõstmine muudatuste juhtimises aitab tagaistmelt liikuda esiistmele, kus sul on korraga parem vaade sellest, mis sind muudatuste juurutamise teekonnal ees ootab ja sul on rohkem kontrolli seda hallata.
Ära jäta kasutamata võimalust õppida eksperdilt, kuidas oma organisatsioonis muudatusi tõhusalt juhtida!
Raadiosaadet juhtis Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari.
Foto autor on Meelika Riiberg. -
Uute investeeringute meelitamiseks rajavad Lääne-Virumaa omavalitsused maakonda kolm uut tööstusala, rääkisid saates "Virupärane ettevõtlus" Lääne-Virumaa ärivõimalusi analüüsinud Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Lisaks tööstusaladele räägitakse saates veel Lääne-Virumaa võimalustest rikka Tallinna ja suuri Euroopa Liidu abirahasid saava Ida-Virumaa vahel, maakonna tööjõuturu eripäradest ja väljavaadetest, koostööst ettevõtjate ja maakonna koolide vahel, ettevõtlusõppest, maakonnas puhkenud tuuleparkide rajamise buumist ning mitmel teisel teemal.
Saade „Virupärane ettevõtlus“ avab ukse Lääne-Virumaal tegutsevate ettevõtjate maailma, tutvustades nende lugusid, väljakutseid ja piirkonna ärivõimalusi. Saadet juhib Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Saate valmimist toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Fotol: Geomedia juht Rivo Noorkõiv (vasakul) ning Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Foto autor on Andras Kralla. -
"Finantsuudised fookuses" saade toob kuulajateni põneva vestluse iduettevõtte Veriff kommunikatsioonijuhi Karita Salli ja kommunikatsioonibüroo Corpore juhi Janno Tootsiga. Arutame, kuidas tõhusalt ettevõtte majandustulemusi kommunikeerida ning jagame nii edulugusid kui ka õppetunde.
Saatejuht Paavo Siimann uurib ka, kuidas numbrid lugu rääkima panna, millised finantsteemad meediat enim huvitavad, kuidas meediasuhtlust ajastada ja milliseid võtteid kasutada sisekommunikatsiooni tõhustamiseks. Arutame ka erinevusi positiivse ja negatiivse alatooniga uudiste kommunikeerimisel. Kuna majandusaasta aruannete tähtaeg on lähenemas, jagame soovitusi ka selle suhtluskanali tõhusaks ärakasutamiseks.
Fotol: Karita Sall ja Janno Toots. Autor: Mai Kroonmäe -
Räägime sellest, kuidas suvised suurüritused mõjutavad turismiettevõtjaid.
Kahe suurürituse näitel uurime, kuidas korraldajad mitmepoolselt kasulikke koostöid loovad. Muusikaürituse näitel räägib kaasa Eesti Kontserdi juht ja Saaremaa ooperipäevade peakorraldaja Kertu Orro. Spordiürituse eripäradest räägib spordiürituste korraldaja ning Tallinna Maratoni korraldaja Mati Lilliallik.
Uurime korraldajatelt, kui palju väliskülalisi kummalgi üritustel käib, milline on sündmuste majanduslik mõju ja kuidas turismiettevõtjad ise suurüritustesse paremini panustada saaks. Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Gregor Alaküla. -
Rahapuuduses teedeehitussektor on leidmas lahendusi, kuidas tööprotsesse kiirendada ja digitaliseerida. Keerukas aeg sunnib optimeerima.
Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates räägime digilahendustest üldisemalt, kuid peamiselt e-veoselehtede käekäigust teedeehituses. Kuidas on e-veoselehed sektorit mõjutanud? Milliseid protsesse on mõistlik digitaliseerida ja millised on riskikohad? Nendele küsimustele saab saatest vastuse.
Stuudios on külas TREV-2 esindaja Priit Kuldsaar, transpordiametist Taavi Tõnts ja tehnoloogiaettevõttest Waybiller Kert Kaspar Tammaru. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Foto: Erik Prozes. -
Viimaste aastakümnete uneuuringud on toonud nii uusi teadmisi une tähtsuse kohta kui ka võimalusi seltsimees unetute aitamiseks. Saates selgitab erakliiniku Fertilitas unearst dr Heisl Vaher, kuidas uni mõjutab südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi tööd ning ainevahetust. Lisaks saab saatest teada kosutava une parameetrid, kiire värskendava uinaku retsepti ning näidustused, millega kindlasti unearsti poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Fertilitas, fotol dr Heisl Vaher. -
Swedbank avaldas maikuus järjekordse tööstusettevõtete uuringu tulemused, kus paistab silma asjaolu, et ettevõtted tegelevad endiselt liiga vähe küberriskidega. Olulise uue riskina nähakse küll ka geopoliitikat, kuid suurimaks mureks, millele plaanitakse edaspidi enim tähelepanu pöörata, peetakse siiski tootele konkurentsivõimelise omahinna tagamist.
"Tööstusuudised eetris" saates anname põhjalikuma ülevaate uuringu tulemustest, ettevõtete plaanidest ja tööstussektori olukorrast. Tulemusi kommenteerib Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Raul Kirsimäe. Autor: Harro Puusild -
Saate „Digitark äri” fookuses on mobiiliäpid, nende ärilised võimalused ja piirangud. Saatekülalised selgitavad, millised teemad peab ettevõtja enne läbi mõtlema, kui mobiiliäppi looma hakatakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mobiiliäpp aitab ettevõttel äri kasvatada ning millal see pole mõistlik valik.
Saatekülalised − Mooncascade’i tegevjuht Romet Rahuoja ning XYB tehnoloogiajuht Jonas Kiiver − räägivad veel sellest, milliseid olulisi vigu tehakse mobiiliäppidega. Loomulikult võtame jutuks ka üliolulise teema nagu andmete turvalisus, millega mobiiliäpi omanik ja kasutaja peab kindlasti arvestama. Lisaks tuleb juttu äppide hooldamisest.
Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Saadet toetab tarkvarafirma Mooncascade.
Fotol vasakult: Jonas Kiiver, Mare Timian ja Romet Rahuoja. Foto autor: Kai Koks -
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Kuigi põllumajandusettevõtetele võib tunduda, et toetuste summad ajas aina vähenevad, siis Margus Noormaa sõnul ei saa selle väitega kuidagi nõustuda. Pigem on viimase kahekümne aastaga toetuste struktuur pidevalt muutunud. Programmiperioodi 2023-2027 toetuste portfell on juba 1,6 miljardit eurot. Toetused jõuavad nii põllumajandusse, ettevõtlusesse kui kalandusse.
Kontrolli paremaks sujumiseks on tööetappe viidud üle veebipõhisele aruandlusele. Näiteks kuu aega töös olnud e-põlluraamat, mida pikalt ette valmistati. Kuigi kõigi uuendustega ei pruugi algus ladusalt sujuda, on Noormaa arvamusel, et paljud nö lastehaigused on seljatatud ja töö sujub juba kenasti.
Üheks näiteks saab tuua äpi Iva, mis tekitas põllumeestele alguses peavalu, sest andmete üleslaadimine tihti takerdus. Nüüd aga ollakse lahendusega rahul. Igal juhul hoitakse nii ametnike ja põllumeeste aega kokku.
Kuula saatest, miks soovib PRIA lähitulevikus rohkem nõustaja rollis olla ja kuidas vältida toetusrahade tagasi maksmist. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.
Fotol Margus Noormaa.
Foto autor: Liis Treimann. -
Viimane aasta on olnud märgiline ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonide kiire arengu tõttu. Nõuded puudutavad äritegevust alates juhtimisest kuni jätkusuutlikkuse aruandluse koostamise ja tarneahelate juhtimiseni.
CSRD direktiiv ja ESRS standardid eeldavad väärtusahela põhist lähenemist, sest see tagab, et ettevõtted saavad täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust.
"Juhtimisauditi" saates keskendumegi just sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva.
Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda.
Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.
Pildil: Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Pildi autor: Rain Jüristo -
Ehitusettevõtte RAMM toetab kultuuri ja sporti, et raske juhitöö kõrvale jätkuks ka toredaid emotsioone.
Teiste seas toetab RAMM Viljandis sügiseti toimuvat Kitarrifestivali. Selle peakorraldaja Ain Agana teatel on eratoetajate leidmine festivali vaatest äärmiselt oluline.
Eelarvest moodustavadki suurima sissetuleku eratoetused.
„Seejärel riigitoetused ja kohaliku omavalitsuse toetused. Eratoetajate panus eelarvesse on suurim panus,“ sõnas Agan saates „Kultuur veab majandust“.
RAMMi juhatuse liige Priit Raud ütleb, et väikelinnas toimuvat festivali toetatakse ühelt poolt seepärast, et ühiskonnale tagasi anda, teisalt hoitakse ka pöialt kitarrimuusika levimisele.
Koostöö ehitusfirma ja festivali vahel sai kolm aastat tagasi alguse autopesulast, kui Priit Raud enda Volvot ja Ain Agan festivalilogodega Subarut läks pesema.
„Jäin järjekorda ootama ning eesolevast autost tuli noorhärra välja ning ütles, et sa mind ilmselt ei tea, aga ma sind tean ning mul tuli mõte, et tahaksin toetada Kitarrifestivali,“ meenutab Agan esmakohtumist toetajaga.
Sealtmaalt läkski koostöö käima. Küsimusele, missugust võimendust on ehitusettevõte RAMM festivalile andnud sõnas Agan, et eratoetajate koondtoel on olnud võimalik tuua programmi järjest kaugemaid ja suuremaid nimesid.
Agan täiendab, et kitarrimuusika suurnimed on esinema saadud ilma hilisema miinuseta.
„Mul on hästi läinud ja ma pole pidanud oma pilliparki maha müüma,“ ütles Agan.
Saates räägib Priit Raud, mistõttu otsustati ettevõttes toetusi jagada ning Raud annab ka soovituse toetuste küsijatele.
Agan räägib suhtluse hoidmisest olulisest enda toetajatega.
Saatejuht on Eget Velleste.
Pildil on vasakult Ain Agan ja Priit Raud. - Mostrar más