Episodios
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "Eesti Asutava Kogu valimistulemusi 1919. aastal on ju ka põhjendatud niimoodi, et sotsiaaldemokraadid tõusid esikohale ennekõike tänu sellele, et varem enamlaste poolt hääletanud andsid nüüd oma hääled sotsiaaldemokraatidele."
-
Teoloogiadoktor Priit Rohtmets: " Johan Kõpp kasvas üles tundlikus, areneva rahvusluse keskkonnas. Ta kuulub generatsiooni, mis laob vundamendi meie ühiskonna iseseisvumisele, meie riiklikule iseseisvumisele ja 1920. ja 1930. aastatel ehitab üles Eesti riigi, nii nagu me seda tunneme."
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "Meil on kuidagi Nõukogude ajast jäänud mällu, et viienda aasta revolutsioon oli tööliste revolutsioon, aga tegelikult oli see ikka kogu rahva revolutsioon ja maal ei tegutsetud sugugi mitte väiksema innuga kui linnades."
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "Olukord oli segane ja loodeti muidugi parimat, et Venemaast saabki demokraatlik riik, et parlament tuleb kokku ja võtab vastu põhiseaduse, et muudetakse senist riigikorda ja kaotatakse kõik rahvuslikud ja seisulikud! Aga kindel selles olla ei saanud!"
-
Ajaloodoktor Janet Laidla: "Vasakpoolsuse ja rahvuslikkuse skaalal ei julge ma midagi kindlamat öelda, aga ma julgen väita, et Marta Lepp oli kindlasti naisõiguslane."
-
Kaasprofessor Ago Pajur mõisate põletamise kohta revolutsiooni käigus: "Türi kant oli kahtlemata üks aktiivsemaid, vähemasti Järvamaal kõige aktiivsem, ja tegelikult täiesti silmapaistval tasemel ka kogu Eesti ulatuses."
-
Ajaloolane Triin Kröönström: "Õpetaja Jakob Niemannist võiks tegelikult alustada rahvuslikku ärkamisaega – tema nimi kuulub kindlasti eelärkamisaega! "
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "Türi aleviks ja linnaks saamise lugu oli huvitav sellepoolest, et siin said kokku kolm põhjust: Türi kui ajalooline kihelkonnakeskus, Türi kui alustav raudteelinn ja Türi kui alustav tööstuslinn."
-
Emeriitprofessor Tiit Rosenberg: "Tänu 1905. a sündmustele hakkas muu maailm teadvustama Balti provintside olemasolu - kes need eestlased ja lätlased on, mis on nende probleemid ja mille eest nad mässavad."
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "Mentaliteedi muutus on minu meelest Eesti Vabariigis pärast 1. detsembri mässu 1924. a täiesti tajutav ja see oli ehk veelgi olulisem kui see, et kommunistliku partei liikmeskond mitmekordselt vähenes."
-
Kaasprofessor Ago Pajur: "19. ja 20. sajandi vahetusel peeti Eestis vasakmeelsuse ja vasakpoolsuse all silmas ennekõike kõikvõimalikke sotsialistlikke liikumisi ja sotsialistlikke ideoloogiat ja töölisliikumist, ametiühinguliikumist, nii palju kui seda tollal olemas sai olla."
-
Militaarpärandi uurija Jüri Pärn: "Mina mõtlesin ajaloole, mul ei olnud huvi neid kellegi vastu kasutada." Nii võtab Jüri Pärn kokku oma hobi koguda "pabereid" Nõukogude sõjaväebaaside traataedade tagant.
-
Kaarel Vanamölder: "Me räägime argikontaktidest, aga tuleb meeles pidada, et ühel pool oli ikkagi relvastatud struktuur."
-
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "Hinnanguliselt ebasobivas kohas olevaid Nõukogude sõjahaudu on üle Eesti loetud kokku 150. Geograafiliselt on neid rohkem seal, kus käisid teise maailmasõja ajal ägedamad lahingud, aga põhimõtteliselt on neid üle terve Eesti."
-
Arheoloog Ragnar Nurk: "Kui Peeter Esimene laskis ehitada Peterburi Peeter-Pauli kindluse värava, siis ta käskis selle ehitada Narva värava sarnase!"
-
Ragnar Nurk: "Pärnus tehti 1660. aastast alates suur linnalaiendus, ehitati väga kõrgetasemelised bastionaalkindlustused ja sellega seoses tekkis ka vajadus ehitada uuele kaitseliinile uued väravad. Kuninga tänava ühes otsas on säilinud Tallinna värav, aga tänava teises otsas oli Riia värav."
-
Professor Mati Laur: "18. sajandil me kõneleme viiest juhtivast riigist: Prantsusmaa, Inglismaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa. Ei kujuta ette, et keegi oleks enne Põhjasõda Venemaa esimese viie hulka arvanud!"
-
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"
-
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Rootsi reisi eesmärk ei olnud kindlasti vajadus tõestada talupoegade õppimisvõimet, nagu mitmel pool korratakse."
-
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Bengt Adamson ja Jõesuu Toomas olid arvatavasti esimesed eestlastest õpetajad, kes said oma töö eest korralikku palka ja kes õpetasid Tartus Forseliuse kõrval lugemist ka neile tulevastele koolmeistritele ja köstritele, kes panid aluse laiemale talurahva koolide võrgule mujal Eesti kihelkondades."
- Mostrar más
