Episodios
-
Kas AI teeb parema treeningplaani kui inimene? Ja kas tema nĂ”uandeid - olgu Garmini, Strava, Suunto, Wahoo, Apple Watch'i vĂ”i misiganes Ă€pi kaudu - tasub uskuda? RÀÀgime sellest, kuidas AI tegutseb harrastussportlase elus ĂŒha aktiivsemalt. Ent kas temast on ka kasu, on ta ka piisavalt pĂ€dev, tasub teda uskuda? Vastused on kohati ĂŒllatavad.
-
Kas uue aasta lubaduste andmine on mĂ”istlik? Tuleb vĂ€lja, et enamik uue aasta lubadustest on seotud fĂŒĂŒsilise liikumisega ning ĂŒle poole lubaduste andjatest suudab nendest ka kinni pidada. Ent mĂ”ned eesmĂ€rgid ja lubadused on tulemuslikumad kui teised ja ĂŒllatuslikult ei ole parimad eesmĂ€rgid liiga konkreetsed. RÀÀgime ka sellest, kuidas nn ajastatud verstaposte saavad Ă€ra kasutada need inimesed, kes on juba aastaid harrastusspordiga tegelenud. Ja siis ka sellest, kui kaua ikkagi vĂ”tab aega, et jĂ”uda alustamise vaevadest tajutava eduni.
-
¿Faltan episodios?
-
Kui tahad kaugele jĂ”uda, mine koos, ĂŒtleb ĂŒks Hiina vanasĂ”na. Kas see ikka vastab tĂ”ele ka harrastusspordis? Kas liituda mĂ”ne treeningpundiga vĂ”i pusida ĂŒksi metsa all? Vaatame koos ja eraldi treenimise kasusid ja takistusi nii fĂŒsioloogia kui mentaalse nurga alt.
-
Harjumuste peamine tekke pÔhjus on: nii on lihtsam. Nii on lihtsam ajul ennustada tulevikku, kehal ja peal olukordadega kohaneda. Harjumused pole algselt head vÔi halvad, selle tÀhenduse annab inimene neile tagantjÀrgi.
Mistahes harjumuse tekkimine ja tegemine ei tÀhenda aga kaugeltki seda, et kunagi enam ei pea pingutama selle tegevuse tegema hakkamiseks, lihtsalt enamikel kordades ei pea enam eriti pingutama.
RÀÀgime ka sellest, kas ikka peab ennast eraldi motiveerima trenni minema, kus elab harjumuse motivatsioon ning mis meid ikkagi regulaarselt ja rutiinselt tegutsema paneb.
-
Seekord rÀÀgime meestest. Sellest, kuidas ja miks mehed spordini jĂ”uavad ja missugused muutused ajaga mehe fĂŒĂŒsises ning mentaalses pooles toimuvad. Ja ka sellest, kuidas mehed reageerivad ĂŒleliigsele stressile eelkĂ”ige fĂŒĂŒsiliselt ehk kuidas mehed jÀÀvad kergemini haigeks. Mehed elavad oma peas sageli ĂŒksi ja "panna tuleb" tĂŒĂŒpi trenn vĂ”i vĂ”istlus vĂ”ib olla reaktsioon ĂŒlemÀÀrasele stressile. RÀÀgime ka melatoniini olulisusest meestele, "kĂ”vatamisest " ja une jĂ€rjekindlusest.
-
RÀÀgime sellest, millised on muutused 40+ aastase naise elus, nii fĂŒsioloogilisest kui mentaalsest vaatest. Menopausist, kehakompositsiooni muutusest, meeleolu kĂ”ikumistest, tĂ€henduse muutmusest. Ja kuidas selle kĂ”igega on seotud trenni tegemine. Ehk millist trenni peaks tegema, et hoida elukvaliteeti paratamatult iga naist puudutavates muutustes.
-
Enamik harrastuspordi juttudest rÀÀgivad sellest, kuidas ja kui palju trenni teha. Ja natukene vÀhem on juttu mÔistliku sporditegemise vÔrrandi teisest tegurist ehk taastumisest. Aga just sellest me selles podcasti osas rÀÀgime - mis protsesse meie peades ja kehades taastumine mÔjutab ja kuidas mÔistlikult taastuda. Magamine, söömine, molutamine, puhkus ja teised sarnased mÀrksÔnad, ilma milleta arengut ei toimu.
-
RÀÀgime spordi tegemise tÀhendusest ja eesmÀrkidest.
Mis vahet on saavutussportlasel ja harrastussportlasel? See, kellena inimesed ennast nÀevad, mÔjutab oluliselt muuhulgas tulemust, ent veelgi enam inimese rahulolu tunnet. Seda, kas vÔistlused on pettumuste jada vÔi mÔnikord saab pÀriselt ka vÔistlust ning treeninguid nautida.
RÀÀgime ka sellest, miks inimesed panevad endale ajalisi 0 ja 5ga lÔppevaid eesmÀrke ning miks samas konkreetsed eesmÀrgid pole paljudel juhtudel kaugeltki kÔige mÔistlikum viis enda vÔistluse vÔi ka trenni eesmÀrgistamiseks.
Kuula ja rÀÀgi kaasa teemades, millest vÔiksime jÀrgmises osades rÀÀkida. Kirjuta siia kommentaaridesse vÔi [email protected] vÔi [email protected].
-
Trenni tegemine on mĂ”istlik, ent kĂ”ik trennid pole ĂŒhesugused. Erinevad trennid treenivad erinevad keha ja vaimu osasid. Kas jalutuskĂ€ik on trenn, kuidas mĂ”jutab aeroobne trenn sinu ainevahetust, mida juhtub sinu kehas ja peas, kui ajad pulsi jĂ€rsku ĂŒles ning miks on hea mĂ”te minna jĂ”usaali? Ja veel - kui sa saaksid teha vaid ĂŒhte tĂŒĂŒpi trenni elu lĂ”puni, siis mis trenn see oleks - pidades silmas kasulikkust? Vastus vĂ”ib olla ĂŒllatav.
-
FĂŒĂŒsiline regulaarne liikumine ehk trenn on tĂ€naste teadmiste juures see pikaealisuse "vĂ”lutablett", mida on terve inimkonna ajaloo vĂ€ltel otsitud. Ent mida trenn inimese keha ja vaimuga teeb? Mis teeb trenni tegemise nii mĂ”jusaks, et sellest on saanud number 1 vahend nii vaimu kui fĂŒĂŒsise hoidmisel ja arendamisel? RÀÀgime ka sellest, miks naistele mĂ”jub trenn erinevalt kui meestele ja millised on trenni toredad kĂ”rvalnĂ€hud.
