Episodios
-
Aasta viimases âKriitilises intsidendisâ rÀÀgime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks vĂ€ide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ĂŒhe korra.
Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakĂŒmneid vĂ€itnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on rÀÀgitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ĂŒhekordse esitamise (once only) printsiip.
Reaalsus on aja see, et kuigi inimene vĂ”ib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi nĂ€iteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides kĂŒsitakse ĂŒle, kas andmed on endised. Sama kehtib vĂ€ga paljude muude riiklike e-teenuste kohta.
Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jÔustub seadus, tÀnu millele jÔuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. TÀnases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus.
Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sĂŒndi kirja ning kĂŒsida riigilt toetusi. Vastuse saab kĂŒsimus, miks ei saa vĂ€rsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta.
Arutelu alla tuleb ka kĂŒsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kĂ”ik toetused tulema vaid ĂŒhele kindlale pangakontole.
Neil teemadel rÀÀgivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnĂ”unik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehĂŒvitiste valdkonna juht Pirjo KĂŒnnapuu.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
¿Faltan episodios?
-
Kolmandik Eesti riigieelarvest kĂ€ib ĂŒle erinevate toetust lĂ€bi sotsiaalkaitse infosĂŒsteemist, mida suupĂ€rasemalt tuntakse lĂŒhendi SKAIS2 jĂ€rgi. Tegu on infosĂŒsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad.
Tervise ja heaolu infosĂŒsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris sĂŒsteemiarhitekt Andres KĂŒtt lĂ€hemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti lĂ€inud. TĂ€nases saates rÀÀgib KĂŒtt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Ăunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 tĂ€na on.
KĂŒtt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud.
Eelmise aasta oktoobris kĂ€is meediast lĂ€bi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tĂ”des saates, et kuna SKAIS2 nĂ€ol on tegu sĂŒsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi sĂŒsteeme juurde.
Ronald Liive.
-
Juba aastaid on rÀÀgitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ăhtlasi on rÀÀgitud sĂŒndmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kĂ”ik need uhke kĂ”laga teenused jÀÀnud? Sellele kĂŒsimusele vastab tĂ€nases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm.
Vast kÔige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul vÔib loobuda e- liidesest kuna Tamme sÔnul on Eestis juba kÔik riiklikud teenused niivÔrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde.
TÔsisemalt rÀÀkides tÔi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht vÀlja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille jÀrgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks.
Tamm vĂ€itis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et ĂŒha suurem tĂ”enĂ€osus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba tĂ€na sĂŒndmuspĂ”hised arenevad lĂ€hiaastatel veelgi paremaks.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
TĂ€na, 1. detsembril tĂ€histatakse siseturvalisuse pĂ€eva, millega tĂ€natakse kĂ”iki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. SeetĂ”ttu keskendub ka âKriitiline intsidentâ tĂ€na siseturvalisusele.
Saates on kĂŒlas SMITi Ă€riteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu.
SaatekĂŒlalistega arutleme selle ĂŒle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuvĂ€ljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kĂ”nekaartidest, nĂ€otuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust.
PĂ”gusalt rÀÀgime ka pĂ€evakajalistest sĂŒndmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja pÀÀstjate aega ja maksumaksjate raha sÀÀsta.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Novembri esimesel tĂ€isnĂ€dalal toimus riikliku kĂŒberreservi Ă”ppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik kĂŒberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud kĂ€is tĂ€nases saates rÀÀkimas riigi infosĂŒsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend.
Ăhtlasi avas Vellend tĂ€navuse Ă”ppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek KĂŒnnapuu rÀÀkis nii sellest, kui kaua vĂ”ttis ta endale mĂ”tteaega, kas osaleda Ă”ppusel vĂ”i mitte ning kuidas see nende jaoks möödus.
Saime teada, et Ă”ppuse kĂ€igus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriĂŒhendus on hĂ€iritud korraga tormi ning kĂŒberintsidendi tĂ”ttu. Lisaks Elektrilevile oli ĂŒheks mĂ€ngu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tĂ”statanud kĂŒsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- vĂ”i sidekatkestus.
Nii palju, kui sel teemal on vÔimalik avalikult rÀÀkida avavad tÀnases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nÔunik Erik Janson.
MĂ”lemad saatekĂŒlalised andsid rahustava sĂ”numi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole pĂ”hjust. RITi teenustest rÀÀkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mĂ”eldud ning erinevaid situatsioone on mĂ€ngitud ka lĂ€bi.
Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rÀÀkides Janson. SaatekĂŒlalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd.
Saates sai rÀÀgitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel pĂ”hinevast andmesideĂŒhendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele vĂ”tnud. Ăhtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jÀÀnud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse tÀiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga.
TĂ€nases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ĂŒlevaate kĂ”igist uuendustest ja vĂ”imalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad.
Kuigi portaal on nĂŒĂŒdseks valmis kinnitasid mĂ”lemad, et arendustööd jĂ€tkuvad ning uusi vĂ”imalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse kĂ€igus mĂ”eldud sellele, et portaali ei peaks kĂŒmne aasta pĂ€rast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada.
SaatekĂŒlaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tĂ”ttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejĂ€rjekordne â nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Seda, et Ăhinenud Rahvaste Organisatsioonis (ĂRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad vĂ”i ei tohi midagi teha teavad meist kĂ”ik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kĂŒbermaailma suhtes?
VĂ€lisministeeriumi digi- ja kĂŒberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp kĂ€is "Kriitilises intsidendis" kĂŒlas ja rÀÀkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest kĂŒberdiplomaatia osas ĂRO-s.
PĂ€evakajalistest sĂ”jalistest konfliktidest rÀÀkides mĂ€rkis Sepp saates Ă€ra, et ĂRO normid nĂ€evad ette piiranguid, mille jĂ€rgijad ei tohi isegi sĂ”ja korral elutĂ€htsat taristut kĂŒberrĂŒnnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rÀÀkis sĂ”jalist poolt puudutavast osast lĂ€hemalt.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
TÀnane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sÀÀraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pÀrjati hiljuti vaimset tervist vÀÀrtustava organisatsiooni kuldtasemega.
SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rÀÀkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised vÔimalused on töötajatele asutuses tagatud.
Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada.
Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui vÀga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tÔi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevÔtele koolitusi, milles seatakse rÔhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Eelmisel nÀdalal jÔudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nÀdalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel.
See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise jÀrelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rÀÀkis kahest pÀevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel vÔimalik on.
Gailan rĂ”hutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rÀÀkis ta sideteenusest ĂŒldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma â sideteenust ka suuremate kriiside ajal.
Ăhtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rĂ€ndlusteenus, mis vĂ”imaldab kĂ”ige mustema stsenaariumi korral nĂ€iteks Telia kliendid kasutada lĂ€hedastele helistamiseks hoopis Tele2 vĂ”rku vĂ”i vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti ÀÀrel kĂ”ikuv Levikom.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Riigi infosĂŒsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis âKriitilises intsidendisâ detailse ĂŒlevaate, kui kaugele on amet jĂ”udnud m-valimiste Ă€pi arendustöödega.
Suuresti on ameti Ă€piga seotud tööd viinud lĂ”pule ning on Ă€raootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja vĂ”tab vastu otsuse, et Ă€pp lĂ€heb jĂ€rgmistel valimistel kasutusele vĂ”i mitte. Senimaani on avalikult pigem rÀÀgitud, et RIA töö on lĂ€inud tĂŒhja ehk m-valimisi ei rakendata veel jĂ€rgmisel aastal.
Einla tÔdes, et tehnilises mÔttes ei looda m-valimiste Àpiga midagi uut vÀga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks.
Suvel tuli vĂ€lja, et Einla kĂ€is koos kolleegidega Londonis kohtumas Appleâi esindaja rÀÀkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste Ă€pist ning vĂ”imalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid vĂ”imalikke riske maandada.
Uudisena tĂ”i ta saates vĂ€lja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Googleâi esindajatega. MĂ”lemi ettevĂ”tte esindajad olevad tema sĂ”nul olnud m-valimiste osas positiivselt hÀÀlestatud ning on nĂ€idanud ĂŒles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
VĂ€lismaalastele e-Eestit tutvustades rÀÀgitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele ĂŒle kontroll ja tĂ€ielik ĂŒlevaade. VĂ€idetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis pĂ”hjusel kĂ€is inimese andmeid vaatamas.
TĂ€nane saade keskendub andmejĂ€lgijale ehk annab koos kĂŒlalistega vastuse kĂŒsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele.
Saates on kĂŒlas tervise ja heaolu infosĂŒsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosĂŒsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosĂŒsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.
Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosĂŒsteemi andmete pĂ€ringute kohta infot talletatakse. Ăhtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejĂ€lgijaks.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Milline nÀeks vÀlja elu, kui e-teenusesse pÀÀsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sÔnul on tÀiesti paroolitu elu vÔimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu.
Vene kĂ€is saates rÀÀkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pÀÀseksid tööarvutisse ilma tĂŒlikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise jĂ€rgi.
Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sÔnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
28.-29. septembril toimub kompleksĂ”ppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse ĂŒleriigilise hĂ€daolukorra lahendamise vĂ”imet ja asutuste toimepidevust. âKriitilise intsidendiâ saates andis Ă”ppusest ĂŒlevaate siseministeeriumi pÀÀste- ja ohutuspoliitika osakonna nĂ”unik Kadi Luht-Kallas.
NĂ”unik tĂ”i vĂ€lja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Ăppusel ajal saavad Muuga sadama ĂŒmbruses olevad inimesed telefoni SMS sĂ”numi, kus teavitatakse neid ohust.
Ăhtlasi kasutatakse Ă”ppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Ăppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste ĂŒle andis saates ĂŒlevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan.
Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti Ôppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna vÔimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sel aastal tĂ€itub ĂŒheksa aastat ajast, mil kĂ€ivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetĂ€his vĂ€lja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pĂ€rast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot.
TĂ€nase saate kĂŒlalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja Ă”igusjuht Oscar Ăun andsid pĂ”hjaliku ja detailse ĂŒlevaate programmi tegemistest ja taustast.
Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit vÔi KAPO-t.
Lahti sai rÀÀgitud seegi, mis asi on e-residentsuse nÔukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lÀhitulevikust ehk programmi muudatustest.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tÀnane on hoopis magus kuulamine kÔigile, kellele pakub arhiivindus huvi.
Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet rÀÀgib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kÔike muud arhiveerivad. NÀiteks selgub, et info vÔimalikult pikaaegse kestmise nimel sÀilitatakse andmeid lintkassetidel.
Rahvusraamatukogurahvusteavikute sÀilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rÀÀkis lÀhemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jÔudnud paljud Eesti veebilehed. NÀiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud.
Saates tuli veel teemaks, kuidas mÔlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille pÔhjal valitakse vÀlja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud vÔi ettevÔtted ise rahvusarhiivile vÔi rahvusraamatukogule nÀiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
TĂ€naseks on veidi ĂŒle ĂŒhe aasta olnud riigi kĂŒberturvalisuse poliitika juhiks Liisa Past, kelle juhtida on riigi kurss keerulisel kĂŒberteel. MĂ€rkimaks olulist verstaposti kĂ€is Past âKriitilise intsidendiâ saates rÀÀkimas, millega riigi kĂŒberturvalisuse poliitika juht ning tema juhitud osakond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ĂŒldse tegeleb ja kui palju seal inimesi tööl on.
Kui Pasti eelkÀija ajal seadis riik 5G sidevÔrkudes Huawei keelu, siis vÀhemalt praeguseks ei ole teada, et midagi analoogset oleks veel lÀhiajal tulemas.
KĂŒsimuse peale, kas Eesti riik hakkab ĂŒhel hetkel mĂ”ne konkreetse ettevĂ”tte riist- vĂ”i tarkvara veelgi suuremalt keelustama ĂŒtles Past, et teoorias ei ole see vĂ€listatud.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
âKriitiline intsidentâ sĂŒĂŒbis sel korral pĂ”hjalikult Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu telgitagustesse avades kuulajatele liidu tagamaid. Tegevjuht Doris PĂ”ld tutvustas ITL-i ajalugu ning tema isiklikku pikaaegset kokkupuudet ITL-iga ning miks ja kelle jaoks on liit vajalik.
PĂ”ld tutvustas sedagi, miks on liidu 2030. aasta visioonis kirjas, et eestlased on laulev tehnoloogiarahvas. Ăhtlasi sai saates puudutatud aastaid tĂ”sist kĂ”neainet pakkunud 5G temaatikat. PĂ”ld rÀÀkis ka sellest, mida liit arvab pikalt töös olnud pilvemÀÀrusest, mis on hiljuti mitmelt osapoolelt tulist kriitikat saanud.
Tegevjuht andis detailse ĂŒlevaate, kuidas ITL viib lĂ€bi lobitööd, millised ettevĂ”tted on liitu oodatud ja mida nad liikmeks olemisest saavad vĂ”ita.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sel nĂ€dalal on âKriitiline intsidentâ vĂ”tnud ette vĂ€ga pĂ€evakajalise teema lahkamise. Saates on kĂŒlas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, kellega tuleb saates juttu kĂ”mulisest naistetute laste uuringust, kuid veel paljust muust, mis puudutab rahvastikuregistrit.
Saatest saab teada, et kuigi rahvastikuregistris on olemas vÔimalus piiramaks ligipÀÀsu oma andmetele uuringu vÔi reklaami eesmÀrgil, siis Pungase sÔnul ei muuda see teadusuuringute puhul midagi ehk skandaalse Pere Sihtkapitali uuringu jaoks ei saa inimene kuidagi piirata oma andmetele ligipÀÀsu.
Saime teada sedagi, et riigiportaalis olev andmejÀlgija ei ole samuti pÀris selline nagu on inimestele mulje jÀÀnud kuna see kuvab rahvastikuregistri puhul vaid viimase poole aasta pÀringuid. Lisaks ei sisalda see teadusuuringuid ega masspÀringuid ehk taaskord Pere Sihtkapitali oma ei jÔua andmejÀlgijasse.
Ăhtlasi rÀÀkis Pungas, miks on ministeerium hoidnud sĂŒnni registreerimise e-teenusel alles vĂ”imaluse, et tĂ€iesti vÔÔras meesterahvas saab nĂ€ha lĂ€bi lapse isikukoodi ema nime.
Saatejuht on Ronald Liive.
- Mostrar más
