Episodit
-
11. juulil 1995 tungisid Bosnia serblaste väed kindral Ratko Mladići juhtimisel Bosnia idaosas asuvale ÜRO kaitstud alale, Srebrenica linna. Järgnevatel päevadel tappis Mladići relvastatud armee üle 8000 moslemi, peamiselt mehi ja poisslapsi, kes maeti ühishaudadesse. Tuhanded naised, lapsed ja vanurid sunniti oma kodudest lahkuma. Seksuaalvägivalla ohvriks langes ligi 50 000 naist.
ÜRO sõnul on Srebrenica genotsiid üks julmemaid kuritegusid Euroopa pinnal pärast teist maailmasõda.
-
Selles saates räägime ka eestlaste jaoks väga olulisest sündmusest Euroopa Liidu ajaloos. Tänavu möödub ELi suurimast laienemisest 20 aastat. 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga kümme riiki, sealhulgas Eesti. Ametlikke keeli lisandus selle laienemisega üheksa. See oli pidupäev, mil Euroopas valitses kokkuhoidev ja lootusrikas meeleolu.
-
Puuttuva jakso?
-
Need rohkem kui 400 aastat, mil üle Atlandi veeti Uude Maailma orjapõlve enam kui 15 miljonit inimest, on üks süngemaid ja valulisemaid peatükke inimkonna ajaloos. Orjapidamine on nüüdseks juba pikka aega keelatud. Rassism, mille ideid orjakaubanduse õigustamiseks kasutati, püsib aga teatavates ringkondades veel tänapäevalgi elujõulisena ning põhjustab jätkuvalt diskrimineerimist. ÜRO algatatud rahvusvaheline orjapidamise ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite mälestuspäev ning Euroopa Liidu korraldatav rassismivastase võitluse ja mitmekesisuse nädal on vaid mõned näited algatustest, mille eesmärk on sel teemal teadlikkust suurendada, võrdset kohtlemist propageerida ning ühiskonda kaasavamaks muuta.
-
Schengeni alasse kuulub 27 Euroopa riiki. Euroopa Liidu liikmesriike on nende seas 23 ja lisaks nendele veel Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Nende riikide vahel saab piirikontrolli läbimata vabalt liikuda. Piirideta ala sai alguse 1985. aastal, kui viis Euroopa Liidu liikmesriiki otsustasid omavahelised piirid lahti teha.
-
2005. aastal, kui Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest möödus 60 aastat, võttis ÜRO vastu resolutsiooni, millega kuulutati 27. jaanuar rahvusvaheliseks holokausti mälestuspäevaks. Sõna „holokaust“ pärineb kreeka keelest ja tähendab põletusohvrit. Holokausti all mõistetakse kuue miljoni Euroopa juudi tagakiusamist ja mõrvamist natsirežiimi ja nende poolehoidjate käe läbi. 1933. aastast 1945. aastani võtsid natsid ja nende liitlased sihikule ka muud inimrühmad, nagu roma ja slaavi päritolu inimesed, homoseksuaalid, puuetega inimesed ning teatavad usu- ja poliitilised rühmad.
-
Pariisi lähedasse pargirohelusse on peitunud ilus rookatuse ja taevasiniste aknaluukidega maja. Kes suudaks ette kujutada, et just selles õdusas kohas kujundati Euroopa tulevikku ja positsiooni rahvusvahelisel areenil? Ometi oli just see maja tänapäeva Euroopa Liidu ühe ülesehitaja Jean Monnet’ töö- ja kodukoht.
-
Ühtne turg on üks Euroopa integratsiooni olulisemaid saavutusi ja üks selle peamistest tõukejõududest. 1993. aasta 1. jaanuaril loodud ühtne turg võimaldab Euroopa Liidus kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist. Alates selle loomisest on ühtne turg soodustanud kaubavahetust ja suurendanud ELi tähtsust ülemaailmse kaubanduspartnerina. See muudab kodanike elu lihtsamaks ning suurendab majanduskasvu ja konkurentsi, sest loob uusi võimalusi Euroopa ettevõtjatele.
