Episodes
-
Mis mÔttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?
Keerulisel ajal oodatakse vĂ”imuesindajalt selgeid sĂ”numeid, hĂ€id valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vĂ€hesed mĂ”istavad, mida kaalukate otsuste tegemine psĂŒhholoogiliselt tĂ€hendab. Kas me ĂŒldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rÀÀkimine on ĂŒha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sĂ”ltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mĂ”tteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski.
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/
Kuulates saad teada:
Milliste psĂŒhholoogiliste vĂ€ljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?Kuidas jÀÀda iseendaks, kui pead navigeerima kĂŒmnete erinevate rollide vahel?Mis on poliitiku ametis vĂ”luvat ja kas vĂ”imutunne pakub naudingut?Kas missioonitunne vĂ”ib ka poliitikas viia kiire lĂ€bipĂ”lemiseni?Kas poliitikuna oma vaimse tervise vĂ€ljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?Kas ATHâga inimene vĂ”ib saada presidendiks?RÀÀgime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007â2014), kaitseminister (2012â2014) ning vĂ€lisminister (2019â2021).
Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning tĂ€itnud haridus- ja teadusministri (2014â2015) ning tervise- ja tööministri (2015â2018) rolli.
Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina.
Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002â2003 ja 2014â2015) ning vĂ€lisminister (2016â2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
AjamÀrgid
0:00 Treiler
1:00 Sissejuhatus
4:00 Millal teadvustasid kĂŒlalised vaimset tervist?
10:35 Mida on pidanud harjutama, et psĂŒhholoogiliselt vastutusega toime tulla?
19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?
28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?
34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?
37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada?
44:00 Kas poliitiku missioonitunne vÔib viia suurema lÀbipÔlemiseni?
52:45 Kas vÔim on hea tunne?
1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas Àra haavatavust?
1:24:30 Kas riigikogu saal on lĂ€bilĂ”ige ĂŒhiskonnast?
1:27:00 KokkuvÔte
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mĂ”ttes teeb vĂ”im inimese halvemaks? Seekord rÀÀgime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psĂŒhholoogilised vĂ€ljakutsed suure vastutusega kaasas kĂ€ivad. Kuidas selle juures inimlikuks jÀÀda, empaatia sĂ€ilitada ja oma vĂ”imu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas mĂ€rgata oma isiklikku vĂ”imu, mis ei kĂ€i kaasas mitte tĂ€htsa töökohaga vaid on meil kĂ”igil nĂ€iteks partneri, lapsevanema vĂ”i kolleegi rollis.
Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on kĂŒlas psĂŒhholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas vĂ”im isiksust mĂ”jutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui vĂ”imupositsioonile liiga pikalt jÀÀda?
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/
Kuulates saad teada:
Kellel on vĂ”im ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?Milline inimene soovib ĂŒldse tippu jĂ”uda?Millised juhiomadused on kaasasĂŒndinud, millised Ă”pitavad?Kuidas tulla toime vĂ”imuga kaasneva vastutusega?Kui palju empaatiat saab vĂ”imulolija endale lubada, et ise terveks jÀÀda?Kuidas mĂ”jutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?Kui palju autentsust saab vĂ”imul olles endale lubada?Viktoria Saat on psĂŒhholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii ĂŒksikisikute kui sĂŒsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
AjamÀrgid:
0:00 Treiler
0:50 Sissejuhatus
1:40 Kuidas vÔiks mÔelda vÔimust?
5:20 Milline inimene tahab saada tippu?
8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?
12:40 Mis juhiomadustest on kaasasĂŒndinud, mis Ă”pitav?
20:00 Mida annab inimesele vÔimutunne?
30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?
33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?
38:30 Milline on vÔimu mÔju isikule?
47:00 Kriitikast ja mÔjust
52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?
59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?
01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene vÔimupositsioonil lubada?
01:14:00 KuulajakĂŒsimused
01:25:00 KokkuvÔte
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Episodes manquant?
-
Mis mĂ”ttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mĂ”ju? PsĂŒhhedeelikumidega just nii ongi. See, kas vĂ”tad ainet kontrollitud teraapiatingimustes vĂ”i peomelu keskel, vĂ”ib tulemust tĂ€ielikult muuta.
Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kĂ”rval on hakatud psĂŒhhedeelikumides nĂ€gema taas suurt potentsiaali vaimse tervise hĂ€irete ravis. Kuidas aga ĂŒks psĂŒhhedeelse teraapia seanss vĂ€lja nĂ€eb? Millest sĂ”ltub, kui hĂ€sti pĂŒsivad muutused teraapiast tavateadvusesse ĂŒle kanduvad? Ja millised vĂ”ivad olla sellise lĂ€henemise ohud? JĂ€tkame vestlust psĂŒhhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on kĂŒlas psĂŒhhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.
Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/
Kuulates saad teada:
Mis ajus psĂŒhhedeelse seisundi ajal muutub?Millistest etappidest koosneb psĂŒhhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mĂ”ju peol samade ainete tarvitamisest?Miks kestab psĂŒhhedeelse teraapia seanss pikki tunde?Miks peetakse psĂŒhhofarmakoloogiat stagneerunuks? Millist tĂŒhimikku vĂ”ib psĂŒhhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis tĂ€ita? Milleni on jĂ”udnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?RÀÀgime ka psĂŒhhedeelsele teraapiale ligipÀÀsetavusest ning selle vĂ”imalikest riskidest.Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ălikooli teadur. Ta on uurinud psĂŒhhedeelikumide kasutamist nii oma filmides âArcheology of Ayahuascaâ ja âNĂ”ukogude hipidâ kui reisiromaanis âSeitse maailmaâ.
Viljar Veede on psĂŒhhiaater, kes töötab PERHi psĂŒhhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on tĂ€iendanud end post-traumaatilise stressihĂ€ire ja ketamiiniga toetatud psĂŒhhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
AjamÀrgid:
0:00 Treiler
0:50 Sissejuhatus
2:20 Mis ajus psĂŒhhedeelse seisundi ajal muutub?
9:50 Mis mÀÀrab, kas psĂŒhhedeelse kogemuse mĂ”ju on pĂŒsiv?
11:40 Millistest etappidest koosneb psĂŒhhedeelne teraapia?
22:10 Kas psĂŒhhedeelikumidega tehtav teraapia tĂ€idab mĂ”nd tĂŒhimikku vaimse tervise abis?
26:10 Kuhu oleme jĂ”udnud teadusuuringutega seoses erinevate psĂŒhhedeelikumidega?
45:55 Kellele on psĂŒhhedeelne teraapia ligipÀÀsetav?
51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip?
53:30 Kas psĂŒhhedeelikumidest saab fĂŒĂŒsilist vĂ”i psĂŒhholoogilist ĂŒledoosi?
1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?
1:09:20 Kus ĂŒhenduvad tĂ”enduspĂ”hine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?
1:30:30 KokkuvÔte
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mÔttes vÔivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?
Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. NĂŒĂŒd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psĂŒhhedeelikumid tegemas renessanssi psĂŒhhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40âdatel nĂ€hti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise hĂ€irete raviks. Hipiliikumisega massidesse jĂ”udnud LSD pĂ”hjustas aga suure ĂŒhiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis pÀÀdis teadusuuringute kĂŒlmutamise ja keelustamisega.
TĂ€na on teadlased alustanud jĂ€rk-jĂ€rgult psĂŒhhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tĂ”esti tuua lahendusi sĂ”ltuvushĂ€iretele vĂ”i ravile allumatule depressioonile? Mida psĂŒhhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? KĂŒlas on psĂŒhhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/
Kuulates saad teada:
Mis on psĂŒhhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?Mis ajast on inimesed psĂŒhhedeelseid aineid ravimina kasutanud?Miks kaasnes USAs psĂŒhhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?Milliste vaimse tervise probleemide puhul nĂ€itavad uuringud nende ainete tĂ”husust? Kuidas saab psĂŒhhedeelikumiravi meeleoluhĂ€ireid leevendada?Kuidas on psĂŒhhedeelikume lubatud tĂ€na vaimse tervise ravis kasutada?Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psĂŒhhedeelset seisundit kogenud?Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ălikooli teadur. Ta on uurinud psĂŒhhedeelikumide kasutamist nii oma filmides âArcheology of Ayahuascaâ ja âNĂ”ukogude hipidâ kui reisiromaanis âSeitse maailmaâ.
Viljar Veede on psĂŒhhiaater, kes töötab PERHi psĂŒhhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on tĂ€iendanud end post-traumaatilise stressihĂ€ire ja ketamiiniga toetatud psĂŒhhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
AjamÀrgid:
0:00 Treiler
0:55 Sissejuhatus
04:00 Kuidas saab psĂŒhhedeelikume defineerida?
8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psĂŒhhedeelikumid?
10:45 Kuidas on psĂŒhhedeelikumide lĂ€bi ajaloo kasutatud?
22:00 Milleni jĂ”uti meditsiiniuuringutega enne psĂŒhhedeelikumide massidesse sattumist?
27:45 Miks peatati ĂŒhel hetkel psĂŒhhedeelikumide meditsiinilised uuringud?
36:30 Kus on tĂ€naseks psĂŒhhedeelikume lubatud kasutada?
42:00 Kus oleme psĂŒhhedeelikumide rakendamise arengutega tĂ€na Eestis?
54:00 Kuidas vĂ”iks kirjeldada psĂŒhhedeelset seisundit ja selle mĂ”ju?
01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psĂŒhhedeelset seisundit kogenud, et mĂ”ista?
01:10:20 KokkuvÔte ja jÀrgmise osa teemad
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mĂ”ttes hĂ€benevad paljud lapsevanemad tĂ€naseni oma lapsega seksuaalsusest rÀÀkida? Eksperdid on ammu ĂŒhel meelel, et hĂ€bi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekĂ”ike hoopis vÀÀrkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel Ă€ra tunda vĂ”i mĂ€rku anda, kui keegi kĂ€itub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub kĂŒlluslikult ja kĂ”igile kĂ€ttesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks Ă”petajaks. Aga mida ja millal siis rÀÀkida? Kuidas Ă”petada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni vĂ”ib viia see kui seksuaalsusest ei rÀÀgitagi? JĂ€tkub vestlus, kus meie kĂŒlalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/
Kuulates saad teada:
Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?Kas seksuaalsusest rÀÀkimine tĂ€hendab alati seksist rÀÀkimist?Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata Ă€ra, et laps ise kĂŒsima hakkaks?Milleni vĂ”ib viia see kui neil teemadel perekonnas ei rÀÀgita?Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?Kuidas jĂ”ustada lapsi oma keha osas piire vĂ€ljendama?RÀÀgime ka vÀÀrkohtleva kĂ€itumise pĂ”hjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last tĂ€iendavalt kahjustamata.Margus Veem on psĂŒhholoog-nĂ”ustaja, kes on pĂŒhendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkĂ€itumise pĂ€rast ning on pĂ€lvinud 2023. aastal vĂ€givallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tĂ€helepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi vĂ”imalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias
Mariana Saksniit on kliiniline psĂŒhholoog ja kliiniline lastepsĂŒhholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pĂ€lvis 2017. aastal vĂ€givallaennetuse auhinna pĂŒhendumise eest seksuaalselt vÀÀrkoheldud ja koduvĂ€givallast mĂ”jutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.
Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud vÀÀrkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud âMuutuste loojaâ tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTĂ RuaCrewâs, kus tegeleb riskikĂ€itumisega noorte ja taastava Ă”iguse teemadega.
Vestlust juhib Marta Pulk.
_______
AjamÀrgid:
0:00 Sissejuhatus
2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma?
13:30 Milleni vÔib viia lastega seksist mitterÀÀkimine?
28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?
40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvÀgivallast taastumisest
41:30 Mis on vÀÀrkohtleva kÀitumise taga peituvad pÔhjused?
52:00 Kuidas saab lĂ€bi seksuaalhariduse ennetada piiride ĂŒletamist?
1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks tÀiendavat traumat?
1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?
1:10:22 KokkuvÔte
_______
Abikontaktid:
Lasteabi 116111, [email protected]
Lastemaja [email protected]
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006
SeksuaalvÀgivalla kriisiabikeskuste kontaktid
HÀdaabi korral pöördu 112
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mÔttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset vÀÀrkohtlemist?
Ć okeeriv statistika nĂ€itab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tĂ€htsam on vÀÀrkohtlemisest rÀÀkida, et teod ei jÀÀks peitu ega vajalik psĂŒhholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega rÀÀgime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised vĂ”ivad olla vÀÀrkohtlemise psĂŒhholoogilised tagajĂ€rjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mĂ”tlevad vÀÀrkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tĂ€htis nimetada kehaosi Ă”igete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pĂŒhkimiseks luba kĂŒsima?
Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/
Kuulates saad teada:
Mis on seksuaalne vÀÀrkohtlemine ja kuhu saab tĂ”mmata selle piirid?Milline on sooline erinevus seksuaalses vÀÀrkohtlemises ja mis seda selgitab?Kuidas mĂ”jutab seksuaalne vÀÀrkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?Miks peaks lastega kehaosadest Ă”igete nimedega rÀÀkima?Millised on seksuaalse vÀÀrkohtlemise mĂ€rgid ja mĂ”ju vaimsele tervisele?Kes ja kuidas peaks sekkuma? Milliseid abivĂ”imalusi Eestis seksuaalvĂ€givalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?Margus Veem on psĂŒhholoog-nĂ”ustaja, kes on pĂŒhendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkĂ€itumise pĂ€rast ning on pĂ€lvinud 2023. aastal vĂ€givallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tĂ€helepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi vĂ”imalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias
Mariana Saksniit on kliiniline psĂŒhholoog ja kliiniline lastepsĂŒhholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pĂ€lvis 2017. aastal vĂ€givallaennetuse auhinna pĂŒhendumise eest seksuaalselt vÀÀrkoheldud ja koduvĂ€givallast mĂ”jutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.
Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud vÀÀrkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud âMuutuste loojaâ tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTĂ RuaCrewâs, kus tegeleb riskikĂ€itumisega noorte ja taastava Ă”iguse teemadega.
Saadet juhib Marta Pulk.
_______
Abikontaktid:
Lasteabi 116111, [email protected]
Lastemaja [email protected]
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006
SeksuaalvÀgivalla kriisiabikeskuste kontaktid
HÀdaabi korral pöördu 112
_______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mĂ”ttes vĂ”ib teisi abistav terapeut töö kĂ€igus hoopis ise kahju saada? VĂ”iks ju arvata, et psĂŒhholoog on ĂŒks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psĂŒhholoog ja psĂŒhhoterapeut Marika Paaver rÀÀgib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tĂ€hendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psĂŒhholoog ise abi saamiseks pöörduda?
Kuulates saad teada:
Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?Mida on ĂŒhist psĂŒhholoogi ja kunstniku tööl?Millest tekib kaastundevĂ€simus ja kuidas vĂ”ib kliendi trauma ka terapeuti mĂ”jutada?Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist.
Marika Paaver on kliiniline psĂŒhholoog, psĂŒhhoterapeut ja Ă”ppejĂ”ud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ălikooli Kliinikumi psĂŒhhiaatriakliinikus, tegeledes eelkĂ”ige Ă€revus- ja meeleoluhĂ€iretega, söömishĂ€iretega ja sĂ”ltuvushĂ€iretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-kĂ€itumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR vĂ€ljaĂ”pe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja Ă”petamine.
Saadet juhib Marta Pulk.
____
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Mis mĂ”ttes vĂ”ib teraapia hoopis kahju teha? TĂ€na keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija vĂ”iks teadlik olla. Miks on tĂ€htis teha psĂŒhholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas kĂ€ituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psĂŒhholoog ja psĂŒhhoterapeut Marika Paaver.
Kuula vestlust ja saad teada:
Kuidas vĂ”ib terapeut patsienti kahjustada? Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sĂ”prus- vĂ”i armusuhet?Mis on âtaluvusakenâ ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia kĂ€igus kahju?RÀÀgime ka sellest, miks psĂŒhholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient vĂ”ib terapeudist sĂ”ltuvusse sattuda, kas psĂŒhholoog vĂ”ib nĂ”u anda ja paljust muust.
Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/
Marika Paaver on kliiniline psĂŒhholoog, psĂŒhhoterapeut ja Ă”ppejĂ”ud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ălikooli Kliinikumi psĂŒhhiaatriakliinikus, tegeledes eelkĂ”ige Ă€revus- ja meeleoluhĂ€iretega, söömishĂ€iretega ja sĂ”ltuvushĂ€iretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-kĂ€itumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR vĂ€ljaĂ”pe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja Ă”petamine.
Saadet juhib Marta Pulk.
______
JÀlgi Stories For Impact'i ja "Mis mÔttes?" podcasti
sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn
otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube
-
Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti kĂ€ima lĂŒkanud projekt lĂ”ppenud. Aga see ei tĂ€henda, et "Mis mĂ”ttes?" peaks lĂ”petama. Vastupidi! VĂ”tame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida jĂ€rgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mĂ”tteid, kĂŒsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhÀÀlingu jĂ€rgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/
Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime vÀlja pÀÀsme Baltikumi suurimale jÀtkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)
Taaskuulmiseni juba Ôige pea!
-
Mis mÔttes tekib podcaste juurde nagu seeni pÀrast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?
IgaĂŒks vĂ”ib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga Ă”nnestub ainult vĂ€hestel luua sisu, mis tĂ”epoolest omaks mĂ€rkimisvÀÀrset mĂ”ju ennast ĂŒmbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jĂ”uda ĂŒhiselt selgusele, mida tĂ€hendab ĂŒhe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhÀÀlingu loomine? Ja kuidas veenduda, et vÀÀrt vestlused jĂ”uaksid Ă”igete kĂ”rvadeni?
âMis mĂ”ttes?â podcasti avalikul salvestusel kutsusime mĂ”tteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurvĂ€e/mĂ”jukaimad mĂ€ngijad, kelle loodud saated on omanud mĂ€rkimisvÀÀrset mĂ”ju eesti ĂŒhiskonnale. Levila, ĂĂ¶ĂŒlikooli, Sekspositiivi ja Mis mĂ”ttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sĂ”ltub teadlikult positiivset mĂ”ju taotleva taskuhÀÀlingu edu, vĂ”rreldes lihtsalt veel ĂŒhe populaarse podcastiga?
Kuulates saad teada:
Kuidas ja miks said alguse ĂĂ¶ĂŒlikool, Levila, Sekspositiiv ja âMis mĂ”ttes?â?Kui palju ja kuidas mĂ”tlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ĂŒhiskonnas mĂ€ngib? Kelle kĂ”rvu peaks oma podcastiga jĂ”udma ja kuidas saate levikule hoog sisse lĂŒkata?Millised on erinevad taskuhÀÀlingute formaatid ja miks neid kĂ”iki vaja on?Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kĂ”nelejad ise?Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmĂ€rk on kĂ€sitleda olulisi teemasid vĂ”imalikult erinevatele sihtrĂŒhmadele, sĂ”ltumata nende taustast.
Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljĂ”ustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhÀÀlingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud kĂŒsimuste osas.
Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning âĂĂ¶ĂŒlikooliâ looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on âĂĂ¶ĂŒlikoolâ jÀÀdvustanud enneolematul hulgal Eesti mĂ”ttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud ĂĂ¶ĂŒlikoolist ootamatult iseseisev podcast.
Marta Pulk on âMis mĂ”ttes?â podcasti juht, loojutustaja, filmireĆŸissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ĂŒhendavad, vĂ”imestavad ja loovad vÀÀrtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta tĂ€is draamat" ja "RÀÀgi Ă€ra" uurivad inimolemise ja kĂ€itumise teemasid. Pikaajalise psĂŒhholoogiahuvi tĂ”ttu on ka tema filmid esitanud kĂŒsimusi just inimese kohta â kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?
Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhÀÀlingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala vĂ€lja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" ĂŒks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lĂ€hisuhtevĂ€givallast.
Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tĂ”mbas joone alla âMis mĂ”ttes?â podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile âPodcasting-based social impact learning environmentâ, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mĂ”ttes kannatame enim vĂ€givalda just neis suhetes, mis peaksid olema kĂ”ige turvalisemad? Eesti lĂ€hisuhtevĂ€givalla statistika on raputav: vĂ€hemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes fĂŒĂŒsilist vĂ”i vaimset vĂ€givalda. Ăle poolte vĂ€givalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on jĂ€rjepidevas vĂ€givallaringis ka lapsed. Mida peaks lĂ€hisuhtevĂ€givalla mĂ”istmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle mĂ€rke nĂ€hes ette vĂ”tta? KĂ€tlin Konstabel, psĂŒhholoog ja koolitaja ning Liis AllmĂ€e, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lĂ€hisuhtevĂ€givalla varjatud kĂŒlgede ĂŒle.
Saa teada:
Millised on lĂ€hisuhtevĂ€givalla liigid ja peidetud vormid?Kust jooksevad piirid niisama intensiivse suhtlemise ja vĂ€givalla vahel? Kuidas mĂ€rgata emotsionaalset, seksuaalset vĂ”i majanduslikku vĂ€givalda?Miks peaksime eriti tĂ”siselt suhtuma pĂŒĂŒdlustesse partnerit isoleerimida ja kontrollimida?Kellel ja kuidas on Ă”igus spetsialistidena lĂ€hisuhtevĂ€givalla korral sekkuda?Kuidas abistajana lĂ€hisuhtevĂ€givalla mĂ€rke nĂ€ha ja mil moel leppida kokku konfidentsiaalsuse teemades?Kuidas saab aidata inimest tĂ€navalt vĂ”i oma lĂ€hikonnast, kelle puhul kahtlustad lĂ€hisuhtevĂ€givalda?Milliseid ennetavaid ja abistavaid teenuseid pakutakse Eestis vĂ€givalla ohvritele ja toimepanijatele?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/28-kes-kontrollib-see-armastab-lahisuhtevagivalla-varjukuljed-katlin-konstabel-liis-allmae/
KĂ€tlin Konstabel on psĂŒhholoog ja koolitaja. Ta on oma psĂŒhholoogikarjÀÀri jooksul töötanud nii Tartu Ălikooli psĂŒhhiaatriakliinikus, politseiametis kui Tartu Ălikooli Teaduskoolis. KĂ€tlini erihuviks on erinevad suhteprobleemid ning lĂ€hisuhtevĂ€givalla ennetamine, millega pĂ€lvis ta 2020. aastal Eesti NaisteĂŒhenduste Ămarlaualt Valge Lindi auhinna.
Liis AllmĂ€e tegeleb naiste tugikeskuse teenuse koordineerimise ja soolise vĂ€givalla teemadega Sotsiaalkindlustusametis. Koos Keiu Virroga on nad loonud podcasti-sarja âJagatud ruumâ, mille esimeses hooajas rÀÀgitakse erineva nurga alt lĂ€hisuhtevĂ€givallast.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Abi saamise vÔimalused:
112 âą hĂ€daabinumber116 006 âą sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, vĂ€lismaalt helistades vali +372 614 7393116 111 âą sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnaspalunabi.ee âą sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nĂ”u ka tekstivestluseslasteabi.ee âą sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nĂ”u ka tekstivestluses116 123 âą emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga pĂ€ev kell 10.00â24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00â24.00)660 6077 âą sotsiaalkindlustusameti vĂ€givallast loobumise tugiliin (tööpĂ€eviti kell 10.00â16.00). NĂ”ustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mĂ”ttes jĂ€tame sĂ”ltuvustest rÀÀkides mainimata oma igaĂ”htuse veiniklaasi vĂ”i panuse netikasiinos ning teeme juttu âkuskil mujalâ sĂŒstivatest narkomaanidest?
Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid vĂ”i mĂ€ngurlus â sĂ”ltuvused saavad alguse ja vĂ”tavad vĂ”imust ĂŒhtemoodi. Vajame ĂŒha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.
Millest sĂ”ltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vÀÀritimĂ”istmised sĂ”ltuvushĂ€irete osas jĂ€tkuvalt valitsevad? Ja kuhu vĂ”iks viia sĂ”ltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsĂ”ltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psĂŒhhiaatri dr Kaiti Redlichiga.
Saa teada:
Kuidas sĂ”ltuvused ĂŒksteisest erinevad? Kas mĂ”ni sĂ”ltuvus vĂ”ib olla teisest âparemâ?Millised muutused sĂ”ltuvuste puhul ajus aset leiavad?Millal saab lihtsalt mĂ”nusast tarbimisest kahjulik sĂ”ltuvushĂ€ire? Mis soodustab sĂ”ltuvuse tekkimist? Milliseid teisi probleeme vĂ”idakse sĂ”ltuvustega kompenseerida?Miks on Eestis nii palju sĂ”ltuvuskĂ€itumist? Millised on meie ĂŒhiskonnas levinumad stigmad sĂ”ltuvuste suhtes?Mis on kaassĂ”ltuvus ja kuidas sĂ”ltuvuses inimest pĂ€riselt aidata?Millised on levinumad ravivĂ”tted ja kuidas vĂ”iks toimida ravimeeskonna koostöö?Miks jĂ€tavad inimesed sĂ”ltuvusest tihti rÀÀkimata vĂ”i saavad vale ravi?Milliste ravipraktikate puhul tuleks olla ettevaatlik?Mida tĂ€hendab mĂ”iste âkahjude vĂ€hendamineâ? Kuidas leida tasakaal abi ja normaliseerimise vahel?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/27-mis-toidab-soltuvust-ja-kuidas-seda-ravida-dr-kaiti-redlich/
Kaiti Redlich on psĂŒhhiaater, kel on pikk töökogemus nii Eestis kui Soomes. Ta on peamiselt keskendunud opioidsĂ”ltuvuse asendusravile ning hindab ka ravile sobivust.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mÔttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui tÀiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kÔrval avada lastega hoopis suhtekonto?
Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja ĂŒllatab ĂŒksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt vĂ”imendatud peegeldus sellest, kuidas tĂ€iskasvanutel lĂ€heb. SĂŒĂŒdistada vĂ”ib kriise, töökoormust vĂ”i alarahastatud haridussĂŒsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaĂŒks. Uurime vĂ€lja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. KĂŒlas on psĂŒhholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.
Saa teada:
Miks on meil laste ja noorte vaimse tervise kriis?Miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud? Millised on suurimad vanemlusega seotud seotud raskused? Mida vĂ”ib saavutada 15 minuti ĂŒhise tegevusega pĂ€evas? Miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil?Millise Ă”ppe peaks tunniplaani lisama, et kujundada vaimse tervise hoidmise oskusi juba lapseeast?Miks on nii, et Eesti koolides on psĂŒhholoogiteenus seadusega tagatud, aga tegelikkuses töötab psĂŒhholoog vaid pisut ĂŒle pooltes haridusasutustes? Kuidas tullakse koolides toime individuaalse toe vajadusega?Millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, âImelised Aastadâ ja teised riiklikult rakendatud programmid?Milline vĂ”iks olla koolipsĂŒhholoogide tulevik?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/26-miks-investeerida-suhtesse-lastega-karmen-maikalu/
Karmen Maikalu on psĂŒhholoog, pereterapeut ja Eesti KoolipsĂŒhholoogide Ăhingu juht. Koolitab spetsialistde ja lapsevanemaid. 2023. aastal sai Karmen Valge TĂ€he neljanda klassi teenetemĂ€rgi. Ta on olnud 24 aastat PĂ”ltsamaa ĂhisgĂŒmnaasiumis koolipsĂŒhholoog.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Mis mÔttes arvavad osad treenerid jÀtkuvalt, et sportlased on lihtsalt instrumendid nende eneseteostuseks?
Treeneril on sportlase ĂŒle palju vĂ”imu ja kus on vĂ”im, vĂ”ib esineda ka selle kuritarvitamist. Miks talutakse kuldmedali suunas sprintides vahel treeneri karmi kĂ€tt, samas kui tavaelus paneks selline kĂ€itumine kohe hĂ€irekellad tööle? Milline vĂ”iks olla treeneri ja sportlase koostöö ja missugune psĂŒhholoogiline seisund toetab tegelikult tippsooritust? Milliseid vastuseid annab spordipsĂŒhholoogia ning kui palju vĂ”iks treener selles orienteeruda? Stuudios on spordipsĂŒhholoog ja coach Jorgen Matsi.
Saa teada:
Kuidas erinevad spordi- ja soorituspsĂŒhholoogia ning milline on nende roll sportlaste arengus?Kuidas mĂ”jutab treeneri ja sportlase suhe sooritust ning milliseid paralleele vĂ”ib leida teiste valdkondadega?Kuidas mĂ”jutavad huumor, sarkasm ja fĂŒĂŒsiline puudutus treeneritööd ning kust lĂ€heb positiivne mĂ”ju ĂŒle negatiivseks?Millised on tĂ€napĂ€evased arusaamad spordipsĂŒhholoogiast ja kuidas need mĂ”jutavad treenerite lĂ€henemist?Kuidas saab spordipsĂŒhholoogiat kasutada treenerite koolitamisel ja tippsportlaste ettevalmistamisel?Millised psĂŒhholoogilised tingimused on vajalikud tippsoorituse saavutamiseks ja millal vĂ”ib suur surve muutuda kahjulikuks?Kes vastutab sportlaste vaimse tervise eest ning millist tuge vajavad treenerid, et vastata kĂ”rgetele ootustele? Kuidas vĂ€ltida sportlase sattumist treeneri tulemuste saavutamise instrumendiks?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-25-kes-kardab-spordipsuhholoogi-jorgen-matsi/
Jorgen Matsi on spordipsĂŒhholoog, coach PipedriveÂŽs, tegeleb vabavĂ”itluse ehk MMA ja Brasiilia jiu-jitsuga ning on spordiklubi VĂ”imla asutaja.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
KogemusnĂ”ustamist on Eestis pakutud juba 10 aastat, aga sellegipoolest teavad vĂ€hesed, mis see tegelikult on. Millistest kogemustest on ĂŒldse jutt ja kuidas nendega tegeletakse? Millal vĂ”ib kogemusnĂ”ustamisel olla varjatud ohtusid?
Kutsusime stuudiosse kaks kogemusnĂ”ustajat, et saada selgemaks, mida kogemusnĂ”ustaja teeb ja kuhu tĂ€nases vaimse tervise sĂŒsteemis asetub. TĂ”sistest (ja ka naljakatest) asjadest rÀÀgivad Heli Luik ja Silver Kleimann-Leimann.
Saa teada:
Mis on kogemusnĂ”ustamine ja millal vĂ”ib sellest kasu olla?Kuidas kogemusnĂ”ustajaks saab?Kuidas nĂ”ustamisprotsess toimub ja millised piirid seab nĂ”ustajale eetikakoodeks?Mis vahe on individuaalsel ja grupis toimuval nĂ”ustamisel? Millise rolli vĂ”tab selles protsessis nĂ”ustaja ise oma kogemusega?Kas kogemusnĂ”ustaja suunab teiste spetsialistide juurde vĂ”i teeb kĂ”ike ise? Mida vĂ”iks kogemusnĂ”ustamises ja Eesti vaimse tervise sĂŒsteemis laiemalt muuta?Kuidas tuua rohkem mehi vaimse tervise abi juurde â kas nimi âTurbo 3000 depressioonigrupp meesteleâ julgustaks osalema?Kuidas kogemusnĂ”ustamise mĂ”ju mÔÔta?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-24-mida-teeb-kogemusnoustaja-heli-luik-silver-kleimann-leimann/
Heli Luik tegeleb kogemusnÔustajana peamiselt leina ja lÀbipÔlemise temaatikaga, Silver Kleimann-Leimann on keskendunud Àrevuse ja depressiooni teemadele. MÔlemad on Eesti KogemusnÔustajate Koja liikmed.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhÀÀlingu kuulajate kogukonnaga SIIN.
ï»ż
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Kas oled krimkat vĂ”i sarimĂ”rvari dokkseriaali vaadates mĂ”elnud, mis kĂŒll inimest selliselt kĂ€ituma paneb? Oletuste ja kĂ”hutunde usaldamise asemel kĂŒsime selles vestluses, mida ĂŒtleb kuritegevuse tagamaade kohta teadus. Millised aju toimimise eripĂ€rad suurendavad riski Ă”igusrikkumisele? Kas vĂ€givaldset kĂ€itumist on vĂ”imalik ennustada? Millistel alustel tehakse tĂ€na sĂŒĂŒdistuse ja vabastamise otsuseid meie kohtu- ja vanglasĂŒsteemis? Ning millised arengud vĂ”iksid meile kasuks tulla? Intrigeerivaid kĂŒsimusi aitab lahata kohtu- ja kriminaalpsĂŒhholoog Mari-Liis MĂ€gi.
Saa teada:
Mis tĂ”mbas Mari-Liisi kohtu- ja kriminaalpsĂŒhholoogia poole ja millise meemiga sarnaneb tema igapĂ€evatöö?Kus saaks kohtupsĂŒhholoogiat rakendada ja mil mÀÀral seda tĂ€na Eestis tehakse?Kas vĂ€givaldset kĂ€itumist saab ennustada? Millised on selle kujunemise kolm pĂ”hilist riskifaktorit?Missugune on kuritegevuse sooline jaotuvus ja mis teeb sellest statistiliselt âmeeste alaâ?Millistest inimestest vĂ”ivad kujuneda seksuaalkirjategijad? Kas see erineb kuidagi nĂ€iteks majanduskurjategijatest?RÀÀgime ka karistussĂŒsteemis olijate vaimse tervise hĂ€irete simuleerimisest, sĂŒĂŒdivuse komponentidest ja tuvastamisest, rehabiliteerimise moraalsetest kĂŒsimustest ja paljust muust.Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-23-millised-on-kuritegevuse-varjatud-tegurid-mari-liis-magi/
Mari-Liis on lĂ”petanud Taru Ălikooli psĂŒhholoogia magistriĂ”ppe ja on atesteeritud kliiniline psĂŒhholoog ning kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsĂŒhholoog. Ta juhib Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise keskust, tegutseb Ă”ppejĂ”una Tartu Ălikooli psĂŒhholoogia instituudis ning töötab kliinilise psĂŒhholoogina ka Ida-Viru Keskhaiglas ja Viljandi Haiglas. Ta on spetsialiseerunud tĂ€iskasvanute psĂŒhhoteraapiale, neuropsĂŒhholoogilisele hindamisele, psĂŒĂŒhikahĂ€irete hindamisele ja diferentsiaaldiagnostikale. Samuti huvitub ta agressiivse kĂ€itumise ja seksuaalsuunitlushĂ€irete psĂŒhhoteraapiast.
Vestlust juhib Marta Pulk.
TĂ€helepanu! TaskuhÀÀlingu âMis mĂ”ttes?â vestlused vĂ”ivad sisaldada teemapĂŒstitusi, vaatenurki vĂ”i termineid, mis vĂ”ivad mĂ”juda hĂ€irivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
ï»ż
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Kas vĂ”ib tĂ”esti olla, et mĂ”ni ĂŒldlevinud teadmine vaimsest tervisest on teaduse kiire arengu tĂ”ttu asetunud tĂ€naseks hoopis uude valgusse, ent suurem osa inimestest pole sellest kuulnudki? Jutuajamises selgub, et just sedasi on ĂŒhe suurima vaimse tervise hĂ€irete liigiga - isiksusehĂ€irega. Uurime koos, mida on varasemalt sĂ”na âisiksusehĂ€ireâ all tĂ€histatud ja saame kĂ”ige muu hulgas teada ka seda, miks paljud valdkonna eksperdid tahaksid tĂ€naseks selle nime koos kaasnevate stigmadega ajalukku saata. Stuudios on kliinilised psĂŒhholoogid Maarja-Liisa Oitsalu ja Kaia-KastepĂ”ld-TĂ”rs.
Saa teada:
Mis on isiksusehÀire ja kuidas seda Àra tunda?Miks tÀhistati veel hiljaaegu isiksusehÀireid 10 eri kategoorias (paranoiline, skisoidne, nartsissistlik jt) ning kuhu ollakse isiksuse teema mÔtestamisel jÔutud tÀna?Millist aspekte rÔhutavat terminit pakuvad isiksusehÀireid uurivad eksperdid selle uueks nimeks?Kuidas vÔib traumakogemuse mÔju olla seotud isiksusehÀire kujunemise vÔi Àgenemisega? Millised teraapiad on nÀidanud hÀid tulemusi isiksusehÀire ravis ja kui intensiivset tööd see tÀhendab?RÀÀgime ka diagnoosidesse kinni jÀÀmisest, sildistamise mÔjust ning sellest, mida vÔtaksid Maarja-Liisa ja Kaia ette, kui oleksid vaimse tervise ministrid.Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-22-uued-labimurded-isiksusehaire-moistmises-kaia-kastepold-tors-maarja-liisa-oitsalu/
Kaia KastepĂ”ld-TĂ”rs on eesti tuntuim psĂŒhholoogilise trauma ekspert ja eestkĂ”neleja, kliiniline psĂŒhholoog-psĂŒhhoterapeut, koolitaja ja Tartu Ălikooli Ă”ppejĂ”ud. Tal on vĂ€ljaĂ”pe nii kognitiiv-kĂ€itumisteraapias kui skeemiteraapias ning praktikuna ligi 30-aastane kogemus töös patsientidega. Kaia kuulub Eesti PsĂŒhholoogide Liitu ning psĂŒhholoog-nĂ”ustaja kutsekomisjoni.
Maarja-Liisa Oitsalu on kliiniline psĂŒhholoog. Lisaks oma igapĂ€evatööle PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla psĂŒhhiaatriakliinikus, tegeleb ta nii kolleegide kui psĂŒhholoogiatudengite koolitamisega isiksushĂ€ire diagnoosimise ning ravi osas, on ĂŒks hindamismaterjalide eestindajaid. Ta on Euroopa isiksusehĂ€irete uurimise assotsiatsiooni nooremliige ning ĂŒks Eesti Dialektilise KĂ€itumisteraapia Assotsiatsiooni asutajatest.
Vestlust juhib Marta Pulk.
TĂ€helepanu! TaskuhÀÀlingu âMis mĂ”ttes?â vestlused vĂ”ivad sisaldada teemapĂŒstitusi, vaatenurki vĂ”i termineid, mis vĂ”ivad mĂ”juda hĂ€irivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Kas oled kunagi mĂ”elnud, kuidas riik tegeleb vaimse tervise kĂŒsimustega? VĂ”ib-olla arvad, et see on olnud pikka aega prioriteet, kuid ĂŒllatus-ĂŒllatus, Sotsiaalministeeriumis loodi selleks eraldi osakond vaid 2 aastat tagasi! Mis on riigi roll vaimse tervise toetamisel? Mida on senine tegevus Ă”petanud ja kuhu liigume edasi? Nendele ja mitmele teisele seotud kĂŒsimustele heidab valgust vaimse tervise osakonna endine juht ning vĂ€rske terviseala asekantsler Anniki Lai.
https://storiesforimpact.com/podcast/osa-21-mida-saab-riik-teha-vaimse-tervise-heaks-anniki-lai/
Saa teada:
Kuidas sai vaimsest tervisest ĂŒhiskondlikult kuum teema ja milliseid arenguid see riiklikul tasandil kĂ€ivitas?Mis on Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna prioriteedid ja millest need tekkisid?Kuidas said kohalikest omavalitsustest ĂŒhtĂ€kki vaimse tervise teenuste koordineerijad ja mismoodi sellega lĂ€inud on?Kuidas jĂ”ustada mitte vastandada vaimse tervise valdkonnas tegutsevaid praktikuid?Miks peaks rohkem rÀÀkima laste heaolu toetamisest ja vĂ€hem suitsiididest?Mida oleme teiste riikide praktikatest Ă”ppinud ja milline vĂ”iks olla ideaalne klienditeekond vaimse tervise valdkonnas?Millest Anniki vaimse tervise abi kĂ€ttesaadavusega seoses unistab?Lisaks arutame perearstide rolli vaimse tervise sĂŒsteemis, digilahenduste arendusplaane ning paljusid muid teemasid.Anniki Lai on Ă€sja ametisse asunud terviseala asekantslerina. Ta on seni töötanud Sotsiaalministeeriumis vaimse tervise osakonna juhatajana ning laste ja perede osakonna juhatajana. Ta on olnud aktiivne kolmandas sektoris, juhtides MTĂ Ennetustegevuse Keskust ning SA Lapse Heaolu Arengukeskust. Tal on magistrikraad Tallinna Ălikoolist, sotsiaaltöö erialal.
Vestlust juhib Marta Pulk.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Eesti noorte vaimse tervise olukord on murettekitav. Osade jaoks kujuneb murest aga vĂ€lja soov ise lahenduste loomisse panustada. Kuid millised riskid vĂ”ivad ilmneda algatuses, kus aktiivsed noored vĂ”tavad ohjad hea vaimse tervise eest seismisel? Kuidas vĂ”ib liikmeskonna toetamine hakata kahjustama eestvedajate endi heaolu? Milliseid vĂ”ite suudeti vaimse tervise valdkonnas raskustest hoolimata saavutada? Seekordsed stuudiokĂŒlalised on MTĂ Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise endised eestvedajad Birgit Malken ja Matilde Sigijane, kes jagavad ausalt ja ilustamata seda, kuidas jĂ”udis organisatsioon kohta, kus tegevuse lĂ”petamine osutus juhatuse jaoks kĂ”ige vastutustundlikumaks otsuseks.
https://storiesforimpact.com/podcast/osa-20-miks-noored-vaimse-tervise-aktivistid-tegevuse-lopetavad-birgit-malken-ja-matilde-sigijane/
Saa teada:
Kuidas sai alguse Birgiti ja Matilde teekond aktivistidena vaimse tervise valdkonnas?Mida öelda inimesele, kes vĂ€idab, et vanasti olid noortel samasugused mured, kuid hakkama saadi paremini?Millise sihi saavutamiseks loodi Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine ja milliseks kujunes selle tegevus tegelikult?Millise lumepalli pani veerema tĂ”hus huvikaitse ja teavitustöö ning kuidas mĂ”jus see liikumise eestvedajatele?Mis pĂ”hjustel otsustati tegevus lĂ”petada ja milline juhtum andis selleks viimase tĂ”uke?Millised on peamised Ă”ppetunnid ja nĂ”uanded sarnase liikumise loomiseks ja eestvedamiseks?Mis olid liikumise suurimad Ă”nnestumised ja mida vĂ”tavad eestvedajad sellest kogemusest edasiseks kaasa?RÀÀgime ka internetist leitava vaimse tervise info kvaliteedist, mĂ”iste âkogukondâ hĂ€gususest, strateegilisest planeerimisest ja paljust muust.Birgit Malken ja Matilde Sigijane kuulusid ENVTLi eestvedajate hulka ja juhatusse, sealhulgas oli Birgit huvikaitse ja vĂ€lisasjade aseesimees ning Matilde 2021. aastast juhatuse esimees.
Vestlust juhib Jaan Aps.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
ââ
Lasteabi: 116111 (24h)
Hingehoiu telefon: 116123 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapÀevaselt kl 19-07)
ââ
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
PsĂŒhhiaatriaosakonna valvetuba PĂ€rnus: 516 0379 (24h)
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
ââ
Kiirabi: 112 (24h)
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
-
Miks tasub vaimse tervise toetamise kĂ”rval pöörata tĂ€helepanu ka hinge hoidmisele? Mil viisil end sĂŒdame- ja hingevaluks ette valmistada, et hing pĂŒsiks terve ka eluraskuste kĂ€igus? Millele peab tĂ€helepanu pöörama inimene, kes on teistele nende elu raskeimatel hetkedel hingehoidjana toeks? Mida saavad kogukondliku vaimse tervise ennetuse eestvedajad Ă”ppida kristlikelt kogudustelt?
Aasta lĂ”pp on endasse vaatamise aeg. OIuliste teemade ĂŒle jĂ€rele mĂ”tlemiseks annab stuudios inspiratsiooni vaimulik ja hingehoidja Annika Laats, kelle vĂ”tame teejuhiks sisukale ja humoorikale rĂ€nnakule hingede hoidmise ja karjatamise maailma.
https://storiesforimpact.com/podcast/osa-19-kuidas-hoida-hinge-tervist-annika-laats/
Saa teada:
Mis pĂ”hjusel ei piisa haiglates inimeste vaimse tervise toetamiseks psĂŒhholoogidest, vaid vaja on ka hingehoidja tuge?Mida on erinevat ja sarnase kutsestandardiga hingehoidja ning kirikuĂ”petaja rollides?Mis on nii meditsiinisĂŒsteemi kui kiriku tugevused vaimse tervise toetamisel ning kuidas saavad need kaks sĂŒsteemi omavahel edukalt meeskonnatööd teha?Miks peaks Ă”petaja koguduse kui kogukonna eestvedajana olema pigem teeviit kui majakas?Mille jĂ€rgi saab mÔÔta hingehoiu kvaliteeti?Millal on kĂ”ige Ă”igem oma hinge eest hoolt kanda?RÀÀgime ka mĂ€rkamisest, ennetusest, vaimse tervise esmaabist, halastusest, hingepidest ja paljust muust.Annika Laats on vaimulik ja hingehoidja. Ta on Risti Koguduse Ă”petaja ja töötab hingehoidjana Tallinna Lastehaiglas. Tema esmane haridustee oli meditsiinis (Tartu Ălikooli arstiteaduskonnas ning Tartu Meditsiinikoolis), seejĂ€rel usuteadustes (EELK Usuteaduste instituudis ning Tartu Ălikooli usuteaduskonnas). Ta on tĂ€iendanud ennast pĂ”hiliselt hingehoiu ja leinatöö vallas ning Ă”ppinud Helsingi Ălikoolis doktorantuuris sĂŒstemaatilise teoloogia alal. Annika on MTĂ Pallium, MTĂ Vaikuse lapsed ning SA Tallinna Lastehaigla eetikakomitee liige.
Vestlust juhib Jaan Aps.
TĂ€helepanu! Vestlus vĂ”ib sisaldada teemapĂŒstitusi, vaatenurki vĂ”i termineid, mis vĂ”ivad mĂ”juda hĂ€irivalt inimestele, kes on vaimse tervise temaatika osas tundlikud.
Veel kuulamiskanaleid
Spotify
Apple Podcast
Vaata lisa
âMis mĂ”ttes?â podcasti kodulehel
Facebookis Stories For Impacti lehel
Instagramis @mismottes.podcast
LinkedInis Stories For Impacti lehel
Jaga meiega, kuidas episood Sind kÔnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]
Rahvusvahelist projekti âPodcasting-based social impact learning environmentâ kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.
- Montre plus