Episodes
-
"Raamatus "Vaim ja loodus â möödapÀÀsmatu ĂŒhtsus" (1979) esitab Gregory Bateson vĂ€ljakutse LÀÀne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lĂ€htuvale epistemoloogiale. Pakkudes vĂ€lja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, nĂ€itab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ĂŒhendab," vĂ”ib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.TĂ€henduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ĂŒhest kĂ”ige olulisemast mĂ”tlejast kĂ”nealusele raamatule jĂ€relsĂ”nale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ălikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga.Head uudistamist!H.
-
""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi ja hakkasin lugema tema LSD psĂŒhhoteraapia uuringute kirjeldusi,â meenutab Charles Eisenstein suurepĂ€rases podcastâis Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga. âLoetu tagajĂ€rjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. TĂ”siasi, et nii vĂ”imas ravim on ebaseaduslik, mĂ”istis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ĂŒhiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mĂŒrkidest on saanud ravimid?âSeda ĂŒllatavam on uudis, mis tabas meid lĂ€inud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psĂŒhhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psĂŒhhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsĂŒbiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mĂ”istagi terve rea lisatingimustega, millest kĂ”ige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakĂŒmne aasta kĂ”ige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti vĂ€ga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus mĂ€rk sellest, et meid kĂ”iki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mĂ”ra," kirjutasin ma TĂ€henduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "MĂ”ra raudpuuris".TĂ€na rÀÀgime psĂŒhhedeelikumidest ja psĂŒhhedeelsest teraapiast Tartu Ălikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psĂŒhhiaater Viljar Veedega.
-
Episodes manquant?
-
"Tiiu Silves vĂ”ttis arvelaua, klĂ”bistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. LĂ”puks tekkis sinna alla lĂ”ppresultaat: "Hea kĂŒll, Tafenau, saad need pillid, aga ĂŒksteist tuhat rubla ja nelikĂŒmmend tonni rauda." â "Ma ĂŒtlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau ĂŒht vĂ€rvikat episoodi oma muusikuteelt."TĂ€henduse teejuhtide" 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sĂ”bra Ain Aganaga. H.
-
“Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk,” on öelnud Nassim Taleb. “Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine,” lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup. “Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju,” sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.
Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.
Peatse kohtumiseni!
-
Külas Karmo Kroos ja Henn Käärik.
-
“Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame,” ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake. 6. septembril algab EBS-is kursus “Igavene filosoofia”, kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.
“Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit,” kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus “Õhtumaa vaimu passioon” USA kultuuriloolane Richard Tarnas. Kui nii, siis ei ole eesoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.
-
Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga.
-
Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu ja Aleksander Eeri Laupmaaga.
-
Armeenia pĂ€ritolu mĂŒstikust [Georgi GurdĆŸijevist](https://ggurdjieff.com/) oleme seni rÀÀkinud kahes saates: 125. "PĂŒhad hĂŒmnid" ([Robert JĂŒrjendal ja Rainis Toomemaa](https://www.youtube.com/watch?v=BUAXrbPcZeM&t=1s)) ja 206. "Neljas tee" ([Maarja LillemĂ€e ja Alar Tamming](https://www.youtube.com/watch?v=rDaNuSYLVwU&t=1s)). TĂ€na tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jĂ€lle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Mida teha, kui on keha?" kĂŒsis [Albert TrapeeĆŸ](https://www.youtube.com/watch?v=IXWYsoBiJWY&t=1s) juba mitu aastakĂŒmmet tagasi. KuivĂ”rd vastus on jĂ€tkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal [KehapsĂŒhhoteraapia assotsiatsiooni](https://www.kehapsuhhoteraapia.ee/) presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda [Aleksander Eeri Lauprmaa](https://www.youtube.com/watch?v=CMnHd5giQo8&t=24s) kĂ€est, kes on tĂ€nane teine saatekĂŒlaline.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Langus, allakĂ€ik, praak ei vÀÀri iseenesest hukkamĂ”istmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajĂ€rg. DekadentsinĂ€htus on sama vajalik kui elu mistahes tĂ”us ja edasiliikumine: teda minema pĂŒhkida pole vĂ”imalik. Vastupidi mĂ”istlik on talle jĂ€tta tema osa...KĂ”igi sotsialistlike sotsialistlike sĂŒstemaatikute hĂ€biks arvavad nad, et vĂ”ib leiduda tingimusi, ĂŒhiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, hĂ€da... Aga see tĂ€hendab elu hukkamĂ”istmist... Nooreks jÀÀmine ei ole ĂŒhiskonna vĂ”imuses. Juba oma jĂ”ulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaĂ”nn, vÀÀrareng, seda lĂ€hemal on tema allakĂ€ik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mĂ”istest.Dekadentsist ja Nietzschest me [Leo Luksi](https://www.youtube.com/watch?v=PgIsergEth8&t=8s) ja [Jaanus SoovĂ€lja](https://www.youtube.com/watch?v=Huy1y4yjY54&t=1s) salvestatud jutuajamises rÀÀkisimegi.Head uudistamist!H.
-
"Lavastuse âLĂ”ppâ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pĂŒhakirja ja rahvapĂ€rimuse tundjatega. Soovisime leida vastust kĂŒsimusele: âKuidas oleks kĂ”ige Ă”igem Ă€ra minna?â vĂ”i pedagoogiliselt öeldes: âKuidas Ă”ppida surema?âMillised vĂ”iksid olla tĂ€napĂ€evased ĂŒleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga vĂ”i saab suremises nĂ€ha ka suurt ja surematut â ĂŒlemlaulu elule?"Seisab lugeda [Vanemuise veebilehel](https://www.vanemuine.ee/repertuaar/lopp/).TĂ€nases saates rÀÀgime "LĂ”pu" lavastaja [Marta Aliide Jakovski](https://www.youtube.com/watch?v=4J94kKVnMtg&t=114s) ja surmateadlase [Karl KĂ€snapuuga](https://www.youtube.com/watch?v=9PID2xL8WDs&t=13s) sellest, kuidas oleks kĂ”ige Ă”igem lĂ”pp-peatusesse sammuda.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Kolm kĂ”ige rohkem sĂ”ltuvust tekitavat ainet [vĂ€hem ohtlikumast kĂ”ige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, sĂŒsivesikud ja kuupalk," on öelnud [Nassim Taleb](https://www.apollo.ee/prokrustese-sang.html). "NĂŒĂŒdisaegse lÀÀnemaailma kĂ”ige iseloomulikum tunnusjoon on kĂ”ikvĂ”imalike sĂ”ltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof [Bernardo Kastrup](https://teejuhid.postimees.ee/7940791/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-bernardo-kastrupiga-jungi-kroonijuveel). "Ma nimetan sĂ”ltuvust rumalaks sĂ”braks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast lĂ€bi, kuid kes ei suuda Ă”ppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.Need kolm mĂ”tet ongi meie tĂ€nase jutuajamise tĂ”ukelaud. Juttu tuleb sĂ”ltuvusest, depressioonist, pĂ€evauudistest ja kuupalgast.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Aldous Huxley on vĂ”tmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast tĂ€na leiame," ĂŒtles TĂ€henduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me pĂŒĂŒame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal kĂ€imasoleva epistemoloogilise kriisi pĂ”hjuseid. Minu ja Kaie kĂ”rval astuvad sellel kursusel ĂŒles ka Andreas ja Sven."Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetĂ”ttu peame vĂ€ljapÀÀsu otsima just siit," kirjutab oma Ă€sja eesti keeles ilmunud suurepĂ€rases raamatus "Ăhtumaa vaimu passioon" USA kultuuriloolane Richard Tarnas. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipĂ€evase vestluse teema kindlasti pliiatsist vĂ€lja imetud.Peatse kohtumiseni!H.
-
TÀnase saate lÀhtekohaks on ƥveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.Peatse kohtumiseni!H.
-
Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest Ă€rapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma jĂ€relsĂ”nas Ă€sja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatĂŒkile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner". TĂ€henduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trĂŒkise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted. Peatse kohtumiseni! H.
-
VĂ”ib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris vĂ€ga teravalt dogmaatilist kristlust, iseĂ€ranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche vĂ€ga paradoksaalne mĂ”tleja. Ta ei uskunud nĂ€iteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, tĂ€psemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vĂ€ltel olid eurooplased harjunud nĂ€gema ja tajuma ĂŒmbritsevat maailma kĂ”ikehĂ”lmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mĂ”tteraamistikus," rÀÀgib Jordan Peterson. Temast ja Friedrich Nietzschest sellest saates juttu tulebki.
-
Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes.
- Montre plus