エピソード
-
Kas keegi on sulle andnud sisulist tagasisidet selle kohta, kuidas sul konverentsiettekanne või muu avalik esinemine õnnestus? Olid sa mõjus ja suutsid tähelepanu haarata ja seda hoida? Või said tagasisideks mokaotsast poetatud “polnud viga”?
Koolitaja Mihkel Kangur ütleb, et kui juhtimispaketti on avaliku esinemise kohustus suisa sisse kirjutatud, on esinemisoskused vajalikud ka ekspertidele, spetsialistidele ja mistahes elualade esindajatele. Paraku on sageli nii, et heade teadmistega ekspert ei suuda lavahirmu tõttu teadmisi edasi anda või pärsib oskamatu või puudulik ettevalmistus tulemust. Olles väga paljusid avalikke esinejaid kuulanud ja vaadanud, teab Mihkel väga hästi, mis on esinemistel suurimad vead.
Õnneks on praktikaga võimalik esinemisoskusi arendada ning ka hallist slaidiusku hiirekesest TED-kõnelejaks kasvada.
Saates tuleb juttu hea esinemise olulistest komponentidest, karisma kasvatamisest, oskuste lihvimise rätsepaülikonnast ja “ämbriprotsessist”.
Mihkel Kanguri koolituse Äripäeva Akadeemias leiad siit: “Avaliku esinemise praktikum”.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. -
Seekordses „Teabevara tunnis“ keskendume tööõiguse teemadele, mis suve lähenedes ettevõtjate jaoks eriti olulised on. Räägime puhkustest, praktikantidest ja ajutistest töötajatest – valdkondadest, mis tihti tekitavad nii küsimusi kui ka keerulisi olukordi.
Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning sama büroo partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Selgitame, miks on oluline koostada puhkusegraafik ettenähtud ajaks, millised lepingud sõlmida praktikantide ja ajutiste töötajatega ning milliseid reegleid järgida, kui tööle asuvad alaealised. Samuti räägime töö- ja puhkeaja tasakaalust ning sellest, kuidas vältida levinud töövaidlusi.
Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
エピソードを見逃しましたか？
-
Saates Mets ja majandus räägib metsateadlane Reimo Lutter vajadusest tugevdada teaduspõhist lähenemist Eesti metsanduses. Eesti Maaülikooli nooremprofessor ja 2025. aasta noore metsandustegelase tiitli pälvinud Lutter rõhutab, et teadlaste koostöö metsaomanike ja ettevõtetega peab muutuma tavapäraseks, mitte erandlikuks. Ta käsitles kriitiliselt ka looduskaitseliste piirangute mõju eraomanikele ning kutsus üles ühiskondlikule kokkuleppele, mis arvestaks kõiki metsa väärtusi.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Reomo Lutter Metsanduse visioonikonverentsi, pildi autor Silver Tõnisson. -
Eesti riigi eesmärkide ja pikaajaliste plaanide üle arutlevad Oixio Grupi tegevjuht ja 2024. aasta parimaks juhiks valitud Ivo Suursoo ja Hundipea kliimaneutraalse asumi eestvedaja Markus Hääl.
„Me kõik tahame paremat Eestit: turvaline keskkond, puhas loodus, hea koht pere kasvatamiseks. Seda võimaldavad eesmärgid tuleb paika panna, et saaks teekonna kokku leppida. Ettevõtte juhtimises on suhteliselt sarnane, et kel on reaalne eesmärk, sel on lihtsam selleni jõuda,“ ütles Hääl.
Suursoo tõi esile, et keskkonnas, kus määramatust on palju – olgu see seoses maksude või majandusega –, on tulevikuvisioon kõige parem ja vajalikum asi, mis olla saab, sest see on midagi, millele saab toetuda. „Veel 25 aastat tagasi polnud sotsiaalmeediat, nutitelefoni, tehisaru, aga inimestena olime ikkagi samad. Nüüd on kõik lihtsalt palju efektiivsemaks muutunud. Siinkohal panebki mõtlema: kas järgmise 25 aastaga toimub sama suur hüpe?“
Nii Hääl kui ka Suursoo nõustuvad, et energia mängib edasises arengus suurt rolli, eriti tehnoloogiast rääkides. „Suured keelemudelid nõuavad väga suurt arvutusvõimet ja palju energiat ning seda viimast laiemalt ei teadvustada. Praegu me selliseks tarbimiseks valmis ei ole,“ ütles Suursoo. Hääl tõi seejuures esile, kuidas suurte keelemudelite tegijad teevad lepinguid tuumajaamadega, et illustreerida selle tehnoloogia energiamahukust.
Saatekülalised arvavad, et sellised tehnoloogiad võiksid olla võimalused väikeriikidele, sest nende rakendamine pakub võimalust ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ ütles Suursoo ja viitas sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta.
„Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet.
Fotol Ivo Suursoo.
Foto: Liis Treimann. -
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) kehtib nii avalikule kui erasektorile, ent trahve peavad maksma eeskätt ettevõtjad.
Advokaadi Kristena Kutti sõnul ei ole avalik ja erasektor seaduse ees võrdsed. "Eestis saab andmekaitse rikkumiste eest määrata trahve väärteo menetluse alusel, aga väärteo menetluse alusel ei saa trahvida riiki, kohalikku omavalitsust ja avalikku õiguslikku juriidilist isikut," rääkis ta.
Ettevõtjaid saab aga Kutti sõnul trahvida, mis loob ebavõrdse olukorra ja tekitab hirmu.
Saates tuli juttu veel ka bürokraatia peletamisest ja sellest, kuidas suured tehnoloogiafirmad uuenduslikule andmekaitsele vastu töötavad.
Saates osalesid advokaat Kristena Kutti ja andmekaitseekspert Mehis Lõhmus.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Tööstussümbioos ehk toorainete väärindamine on Eestis muu maailmaga võrreldes alles lapsekingades. Selle areng on vaevaline kindlatel põhjustel, selgitavad külalised Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates “Cleantech”.
Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust tõi välja, et Eesti on hetkel toorainete väärindamises pigem maha jäänud. "Me oleme jõudnud olukorda, kus me ei ole enam odava allhanke maa, aga samas meie väärtusloome ei ole ka veel väga kõrge. Euroopa riigid väärindavad keskmiselt statistika järgi 2,7 korda efektiivsemalt tooraineid," sõnastas Aas probleemi.
Ragn-Sellsi tütarfirma R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste leiab, et kõigepealt on meil vaja ühiskondlikku diskussiooni selle üle, kas me tahame oma tööstust kahekordistada. Kui me seda ei taha, siis tuleb mõelda, kus kohast me saame raha, et osta miine, droone ja rakette, mis tagavad meie enda kaitse.
"Tööstuse rajamine on kahe teraga mõõk – iga uue asja rajamisel on alati mõju ja sellega peab arvestama, selle hindamine on väga keeruline. See tähendab, et me peame alustama kaardistamisest – kes mida toodab, kes mida vajab ja siis sealt edasi vaadata, mida meil on mõtet toota. Lõpuks on tööstuse taga töökohad, majandus ja kindlustunne," selgitab Saluste.
Saates "Cleantech" tuleb seekord juttu tööstussümbioosist. Mis see on, kuhu me peaksime tööstusparke ehitama ja miks torud on paremad kui teed, räägivad Ragn-Sellsi gruppi kuuluva R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste ja Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust.
Kuidas me oma tooraineid paremini väärindada saame ning kuhu teha tööstusparke, saab pikemalt kuulata juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Fotol: Alar Saluste ja Carolin Aas. Autor: Andres Laanem
Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit -
Me ei ole enam odava tööjõuga riik, aga me oleme naabritest paremini digitaliseeritud, meil on selge maksukeskkond ja madal bürokraatia tase. Küll aga peame kindlasti parandama oma menetluskiirust, et tööstusettevõtted saaksid kiiremini oma tehased püsti, ütles EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto.
Joonas Vänto rääkis saates, et välisinvesteeringud on kui majanduse katalüsaator ja Eesti on tänu avatud majandusele Nõukogude Liidu riikidest kõige edukamalt hakkama saanud.
"Uuringute järgi on väliskapitalil põhinevate tööstusettevõtete lisandväärtus suurem ning palgatase kõrgem. Tänu sellele konkurentsile on Eesti palgad, majandus ja maksubaas ka kiiremini kasvanud," toob Vänto välja. Ta rõhutab, et meil on vaja siia ettevõtteid, mis on võimalikult suure lisandväärtusega ning mis toovad Eestisse ka kompetentsi ja teadmisi.
Kuidas tarka tööstust Eestisse saada ning kui palju siin kaasa aitavad ka erinevad konverentsid, saab kuulata juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
Fotol EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Autor: Andres Laanem
Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. -
Tarkvaraarendajate suhtumine low-code ja no-code platvormidesse on mitmetahuline – tunnistatakse nende kasulikkust teatud juhtudel, ent ka piiratust võrreldes traditsioonilise arendusega. Samas selgus raadios, et uute platvormide levik muudab aegamööda tarkvaraarendust ning avardab töövõimalusi ka neile, kel puuduvad traditsioonilised programmeerimisoskused.
Nimelt käsitleti värskes saates kergprogrammeerimist ehk võimalusi tavakasutajail luua ise rakendusi. Arutleti, mis olukordades need platvormid sobivad, kuidas neid tarkvaraarenduses kasutada ja milliseid riske tuleb silmas pidada. Arvamusi jagasid IT-ettevõtte Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero ja riigi infosüsteemi ameti AI ja innovatsiooni talituse juht, TalTechi õppejõud Markko Liutkevičius.
Saadet juhib Indrek Kald. -
Sel aastal on meil saates uus sari "Tervisesuunajad", kus tutvustame Eesti tervishoiu tippjuhte ja arutame nendega tervishoiu arenguid ning tulevikuväljakutseid. Seekord on meil külas Kadri Mägi-Lehtsi, kes on ravimifirma Roche Eesti juht, coach ja koolitaja.
Räägime temaga juhtimisest, tervishoiu arengutest ning isiklikest kogemustest. Samuti vastab ta eelmise saate külalise PERHi juhi Agris Peedu küsimusele ja esitab küsimuse järgmisele külalisele bariaatrilise kirurgia Eestisse toojale dr Ilmar Kaurile.
Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saate toimetab Violetta Riidas
Fotol Kadri Mägi-Lehtsi
Foto autor Anni Õnneleid -
Jaemüügis on olulisel kohal tehnoloogia areng, kus QR-koodid, tehisintellekt ja robootikalahendused aitavad kaupmeestel kulusid vähendada ja efektiivsust suurendada.
Äripäeva raadio sisuturundussaates selgitab StrongPointi suurkliendihaldur Anton Martšenko, miks QR-koodid võivad lähitulevikus asendada vöötkoode ja kuidas tehisaru aitab ostja vanust kontrollida, hindu kujundada ja parandada turvalisust.
Saates keskendume ka digitaliseerimisega kaasnevatele väljakutsetele ja robootikalahenduste rollile ladude haldamises. Kuula, kuidas innovaatilised lahendused kiirendavad kassaprotsessi ja aitavad täita e-kaubanduse tellimusi tõhusamalt.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol StrongPointi suurkliendihaldur Anton Martšenko.
Foto: Juuli Nemvalts -
Parem ja läbipaistvam suhtlus aitavad linnaametnikel ja arendajatel muuta planeeringud kiiremaks ja tõhusamaks, tõdesid Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund.
Mis konkreetselt on viimase pooleteise aastaga Tallinna planeeringutes paremaks läinud ja miks varem ei saadud sellega hakkama, mis olid põhjused ning millega ja kuidas linn tagab planeeringute kiirema, ent ka kvaliteesema menetlemise, sellest kuulete saates lähemalt. Randmets kommenteerib arendaja vaatest, mis tegelikult toimub ning milliste kändude taga kogu protsess ikka veel takerdub. Lippus ütleb, mida ja kuidas siis teha, ent viskab ka kivi arendajate kapsaaeda. Samas jõuavad nad saate lõpuks tõdemeusele, kuidas peaks koos edasi minema.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol (Siim Sultson) on Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets. -
Eestis visatakse ära 51% katkistest töörõivastest, millest 30% jõuab prügilatesse, paljastab Norstati uuring. Lindström aga parandab ja digitaliseerib töörõivaid, vähendades jäätmete hulka ja suurendades tööstuste efektiivsust.
Tekstiilijäätmeteta majandus ei ole enam pelgalt visioon, vaid samm-sammult realiseeruv reaalsus. Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud ja operatsioonide juht Hardi Tammis jagavad raadiosaates, kuidas jätkusuutlikkus ja digitaliseerimine kujundavad tööriiete tulevikku.
Ettevõte suunab vanad tööriided ringlusse, tehes koostööd partneritega nagu Rester, Klopman ja Aalto Ülikool, et hoida tekstiilijäätmeid ringmajanduses. Samal ajal lahendavad RFID-märgistused töörõivaste jälgitavuse ja hoolduse küsimusi, tagades ohutuse ja vastavuse rangetele standarditele.
Samuti laieneb ettevõte rahvusvaheliselt, avades uue tehase Poolas ja laiendades tegevust Vietnamis. Eestis opereerib Lindström kolme teenindusüksust, mille jätkusuutlikkusse ja efektiivsusse investeerib pidevalt.
Kuula sisuturundussaatest “Jätkusuutlik ja roheline”, kuidas Lindström sillutab teed tekstiilijäätmevaba tuleviku suunas ja miks kasutada rohelist biodiislit.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: tööriiete elutsükli digitaalse jälgimise üks etapp.
Foto: Lindström -
Hoolimata Balti startup sektorina paistmisest kaugel asuvate investorite jaoks konkureerivad riigid omavahel aktiivselt, ja kui Eesti on toibumas edulugudest, siis lõunanaabrid on neid aktiivselt ehitama asunud. Saates "Ükssarvikute kasvulava" sukelduvad investorid Tim Vaino ja Martin Goroško Baltikumi startup-maastiku hetkeseisu.
Saates kõlanud elava võrdluse kohaselt on Balti riikide startup-maastikud justkui erinevates faasides peojärgses olekus. Tim Vaino sõnul on Eesti praegu kerges "pohmellis" – suured edulood on olnud, aga praegu on tunda teatavat investeeringute ja hoo raugemist. Leedu on "väga joobes olekus", olles praegu tugevas kasvuhoos ja meelitades aktiivselt kapitali.
Läti, mis on pikalt olnud kolmest riigist tagasihoidlikum, on investorite hinnangul just nüüd ärkamas. Riik on teinud õigeid strateegilisi otsuseid, panustades kindlatele sektoritele ja toetades ingelinvestoreid. Tim Vaino näeb Lätis praegu suurt "nälga" ja motivatsiooni tõestada, et ka nemad suudavad ehitada häid startupe ja kaasata välisinvesteeringuid. Lätis on turule tulnud uusi fonde, mis toovad värsket kapitali, mis võib Vaino hinnangul lähiaastatel investeeringute mahtu oluliselt kasvatada.
Investorid rõhutavad, et hoolimata kohalikust konkurentsist teevad investorid ja fondid aktiivselt koostööd üle riigipiiride. Kapital liigub sinna, kus nähakse parimaid võimalusi. Martin Goroško esitleb Latitude59 raames jagatavaid investeeringuid, mille panevad esmakordselt kokku kolme riigi ingelinvestorid ühiselt.
Saate lõpus kõlab selge üleskutse riskikapitalifondidele. Vaatamata keerulisele turuolukorrale ja investorite konservatiivsusele, leidis Vaino, et fondid peaksid olema aktiivsemad. "Mida pikemalt oodatakse, seda kehvem on lõppkokkuvõttes olukord," hoiatab ta, rõhutades, et kapital peab liikuma, et valdkond saaks edasi areneda.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Tarmo Virki, Martin Goroško ja Tim Vaino. Autor: Andres Laanem -
Tänapäeva finantsjuhi roll on kiiresti muutumas – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist. “Finantsuudised fookuses” erisaates arutame finantsjuhtimise aktuaalsetel teemadel selle aasta mõjukaima finantsjuhi nominentidega.
Saates osalevad Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm, Eften Capitali finantsjuht Marilin Hein ning Verston Groupi finantsjuht Jarmo Liiver, kelle professionaalsust ja mõju ettevõtte arengule on tunnustatud mõjukaima finantsjuhi tiitli nominatsiooniga. Lisaks jagab oma kogemusi kolleegipreemia pälvinud Randar Lohu, kes juhib Saku vallavalitsuse finantsteenistust.
Vestlus on salvestatud Pärnu Finantskonverentsil ning puudutab muu hulgas seda, kuidas finantsjuhi töö sisu ja mõõdikud on ajas muutunud ning milliste põhimõtete järgi luuakse ja juhitakse tugevaid finantsmeeskondi. Vestlusringi modereerib Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Paavo Siimann, Marlen Tamm, Jarmo Liiver, Marilin Hein ja Randar Lohu. Autor: Raul Mee -
Kuigi ehitusturg on tugevalt langenud, siis sügise poole vaadates tundub, et uusi algavaid projekte on piisavalt palju, aga kuidagi tuleb sinna sügiseni jõuda ja see praegune aeg üle elada, rääkis Maru Betoonitööde juht Taavi Varb saates "Eetris on ehitusuudised".
Kuna tellimusi on ehitussektoris võrreldes paari aasta taguse ajaga tunduvalt vähem, siis on ka konkurents igale projektile väga tihe. "Täna on ehitusturul selline olukord, et kui kellelgi on ehitusluba ja valmis projekt, siis oleme kõik valmis kohe pakkumise tegema," kirjeldab Varb, rõhutades tellimuste ebaregulaarsust. "See tähendab, et pakkumishinnad on väga tihedad ja iga lisanduv kulukomponent tuleb hoolikalt läbi mõelda."
Kui peatöövõtjatel on mingisugune oma unikaalne eelis, mida suudetakse tellijale pakkuda, siis tasub selle nimel tegutseda. „Aga kui kõik teevad ühte ja sama asja ühtemoodi, siis ühel hetkel lõpeb kellegi tegevus küll ära, sest siis me kõik konkureeriksime ei teagi mille nimel – kes vähem palka maksab või kes midagi maksmata jätab – ja see ei ole kindlasti jätkusuutlik.“
Lisaks räägime saates Maru Betoonitööde plaanidest Eestis ja Soomes, miks suured maamärgid pole kuhugi kadumas, milliseid väljakutseid toob noorte tööle kaasamine ja koostöö maksu- ja tolliametiga.
Saadet juhib Teeli Remmelg.
Foto autor: Andres Laanem -
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.
Ühelt poolt aitab digivärav vähendada bürokraatiat ja muuta suhtlemine riigiga mugavamaks. Teisalt koondab see ettevõtjatele suunatud teenused ja info ühte keskkonda. PwC ärikonsultatsioonide juhtiv konsultant Elis Raudkett ütles, et PwC toetab MKMi analüüsipartnerina, et lahendus vastaks ettevõtjate vajadustele ja ootustele.
„Digivärav võimaldab taotleda toetusi, hallata kohustusi ja saada ülevaate regulatiivsetest nõuetest. Integratsioon riigiasutuste vahel vähendab halduskoormust,“ tõdesid nii Raudkett kui Sander.
Kuula saatest, millised tehisintellekti ja automatiseerimise lahendused lisanduvad digiväravale tulevikus, et muuta süsteem veelgi tõhusamaks ning milliseks hindavad ettevõtjad toetuste ja kohustuste nähtavust.
Elis Raudkett ja Anneli Sander räägivad, milliseid digivärava edasiarendusi on oodata juba aasta lõpuks.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto illustratiivne.
Foto: Panthermedia/Scanpix -
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Hanza Groupi Balti klastri juht Liivar Kongi, kellega räägime Hanza ja Leden Groupi ühinemisest, mis tähendab, et Balti klastri Tartu ja Narva tehastega liitub Ledeni Tallinna tehas.
„Ühinemine sai alguse 2025. aasta strateegiast, mis sai seatud kolm aastat tagasi. Selle peamine eesmärk oli olemasolevate klastrite tugevdamine,“ rääkis Kongi. „Kui Balti klastri käive juba oli enne ühinemist 100 miljoni euro juures, siis Soome klaster oli 30 miljoni juures. Eesmärk oli ka Soome 100 miljoni juurde saada. Ledeni Tallinna tehas oli meeldiv kingitus, mis tehinguga kaasa tuli.“
„Täna näeme uusi võimalusi ja otsime sünergiaid, kuidas Tallinna tehase liita ja võite leida,“ kinnitas ta.
Kongi selgitas, et Hanza ei osta ühtegi ettevõtet selleks, et olla lihtsalt suurem. „Meil on omandatavale ettevõttele päris korralik eelkontroll. Kaardistame pidevalt [võimalikke ettevõtteid] ja meil on see eraldi strateegiline suund, milleks on eraldi tippjuhid, kes käivad ja võrdlevad, et leida ideaalne match. Ledeni puhul see leiti,“ sõnas Kongi ja lisas, et ettevõttel on plaan ka edasi kasvada. „Hanza pole kuskile piire seadnud ja plaan on edasi kasvada.“
Kongi lisas, et Narva ja Tartu tehastega liituva Ledeni Tallinna tehase tootmises muutusi tegema ei pea ning pigem on vaja peenhäälestust. Eesmärk on leida parimad praktikad ja neid kõikides tehastes rakendada.
Saates on juttu kolme tehase integreerimisest, aga ka majanduslikust olukorrast ja ebakindlusest laiemalt. Saate lõpus jagab Kongi põhimõtteid, mis aitavad tal keerulistest olukordadest välja tulla. Saadet juhib Harro Puusild.
Foto: Harro Puusild -
Kui oled ettevõtja ja sul on hea äriidee, ei küsi paberit su käest ilmselt keegi. Aga kui soovid töötada juhtival kohal, annab magistrikraad mitmel põhjusel siiski eelise, leiab EBSi vilistlane ja terminaliäri Liwathon EOS juht Merika Nimmo.
Kas magistrikraadil on juhtide ja ettevõtjate karjääris tegelikult kaalu, kuidas ühildada töö, pere ja õpingud ning milliseid oskusi ettevõtted täna kõige enam vajavad ja kuidas toetab kõrgharidus nende arendamist, see selgub lähemalt Äripäeva raadio värskest sisuturundussaatest.
EBSi magistriõppe juht Marko Rillo ja EBSi vilistlane ning Liwathon E.O.S.’i tegevjuht Merika Nimmo arutlevad selle üle, miks otsustatakse töötava täiskasvanuna õppima minna ja mida sealt tegelikult saadakse.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Marko Rillo ja -
Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla, kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske.
Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga.
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlemegi juhatuse liikme vastutuse, erikontrolli ja ka vastutuskindlustuse teemadel.
Külas on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin.
Fotol Marcus Niin, Helen Evert, Norman Aas ja Oliver Ämarik.
Foto: Andres Laanem - もっと表示する
