エピソード

  • Head sõbrad

    Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo. Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Milline on sinu soov Eestile järgmiseks 100 aastaks?”

    Vabariigi 105. sünnipäeval toome teieni siia erisaatesse kogutud külaliste vastused sellele küsimusele.

    Täismahus saated leiad meie kodulehelt www.globaalsedeestlased.org.

    Tänase erisaatega on saatesari jõudnud oma ettenähtud lõpuni. Suured tänud kuulamast, kaasa mõtlemast ning Eestit suuremaks ehitamast. Nägudeni ilmaküla peal.

    Head vabariigi aastapäeva!
    Saatesarja “Globaalsed eestlased” toimetus

  • Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo üle maailma.

    Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht Rainer Sternfeld (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Kui sul tekib võimalus kirjeldada Eestit, siis milline on Eesti?”

    Tänasesse erisaatesse olemegi kogunud külaliste vastused sellele küsimusele. Iga eestlane on omal moel diplomaat ja igaüks meist Eesti nägu ning nendest vastustest joonistub kokku ilus ja eriilmeline pilt riigist, millega igaühel on oma suhe.

    Head kaasamõtlemist
    Saatesarja “Globaalsed eestlased” toimetus

    Täismahus saated leiad meie kodulehelt www.globaalsedeestlased.org

  • エピソードを見逃しましたか?

    フィードを更新するにはここをクリックしてください。

  • Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge.

    Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat.

    Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik.

    Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös.

    Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati.

    Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast’i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Michael Pärt on töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd selliste Oscari ja Grammy artistidega-suurnimedega nagu Francis Ford Coppola, Björk, režissöör Peter Jackson, helilooja Howard Shore, jt. Ta on Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees.

    Michael on sündinud 1977. aastal Tallinnas, kuid emigreerus 1980ndal aastal koos perega Austriasse, kust suunduti edasi Saksamaale. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja  telemuusika magistriprogrammi ning tema tööd nii filmi- kui plaadimuusika taustajõuna on viinud teda maailma eri paikadesse, riigist riiki. Ta on elanud, õppinud ja töötanud nii Saksamaal, Inglismaal, Islandil, USAs, Taimaal kui Uus-Meremaal.

    Aastal 2008. naasis ta Eestisse, et aidata arhiveerida ning korrastada isa Arvo Pärdi  loomingut. 2013. aastal sai alguse keskuse teekond uue majani, mille protsessis on Michael  nõukogu esindajana aktiivselt osalenud. Peale keskuse avamist avalikkusele 2018. aastal on  tema eesmärk olnud luua tihedamaid koostöösuhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning  leida keskusele rohkem toetajaid ka erasektorist.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest Saksamaal ja esimesest külaskäigust Eestisse, Kuulmise järgi klaveri õppimisest, Ülikooliaja aktiivsusest ning teekonnast filmimuusikani, Muusikamaailma suurimate tähtedega koos töötamisest, Eesti muusika ainulaadsusest ning Arvo Pärdi Keskuse ideest kuni rajamise, haldamise ja jätkusuutlikuks tegemiseni.

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Ilmi Villacis (Luhats) on Soome Kirjanike Liidu esinaine, kes on 1969. aastal Tartus sündinud ning 1983. aastast Soomes elanud eestlane. Ta on pika kogemusega kultuurivaldkonna juht nii kirjanduse, hariduse kui kunsti vallas, kes on töötanud nii Soome kui Eesti välisministeeriumite ning erinevate avalike kui kolmanda sektorite organisatsioonide heaks, sh Soome Lugemiskeskuse juhatajana ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide koostööliidu juhatajana.

    Ta on esinenud arvukates raadio-, tele- ning trükimeedia väljannetes, et mõtestada keele ning kirjanduse olulisust kultuuri ning empaatia arendamisel. 2019. aastal oli Ilmi Finlandia kirjandusauhinna ilukirjanduse kategooria eelzürii juhataja.

    Ilmi on lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga filosoofias folkloristika erialal ning täiendanud end Helsingi ärikolledžis juhtimise erialal.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest Tartus ja Tallinnas Nõukogude Eestist Soome kolimisest 1984. aastal Huvist ja õpingutest kultuurikunsti vastu Mälestustest ajalooliste momentide juures olemisest Karjäärist Soome välisministeeriumist Soome Kirjanike Liidu juhiks saamisest Lugemisest, lugemusest ja lugemise olulisusest Soomes ja Eestis Kirjanduse, kirjanike ja raamatumüügi olevikust ja tulevikust

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Maris Tali on füüsika doktorikraadiga kosmosetehnoloogia teadlane ja elektroonika insener, kes hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris elektroonika insenerina. Varasemalt on Maris töötanud teadlasena CERNis, elektroonika insenerina Hollandi firmas Ampyx Power, ülikooli kõrvalt tehnikuna ettevõttes Infocare ning olnud ka varem paaril korral praktikant CERNis.

    Maris omandas bakalaureuse ja magistrikraadi Oslo Ülikoolis elektroonika erialal. 2019. aastal kaitses Maris doktorikraadi füüsikas Jyväskylä ülikoolis Soomes, uurides radiatsiooni mõju elektroonikale (Single-Event Radiation Effects in Hardened and State-of-the-art Components for Space and High-Energy Accelerator Applications). Doktoritöö valmis koostööprojektina Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA), CERNi ja Jyväskylä ülikooli vahel.

    Lisaks on Maris saanud 2016. aastal Jean-Marie Palau auhinna parima tudengi teadusartikli eest RADECSi konverentsil. 2022. aastal kandideeris ta Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi programmi, kus läbis edukalt esimesed voorud, kuid lõplikku koosseisu seekord valituks ei osutunud.

    Vabal ajal meeldib Marisele kaljuronimine, lohesurfamine ning lumelauaga sõitmine.

    Selles saates räägime

    Tudengielust ja võimalustest Norras Magistritöö teema valimisest, et minna CERNi Argipäevast Euroopa Kosmoseagentuuris ja laboris töötamisest Võimalustest alustada karjääri ESAs Kosmosetööstuse praegustest väljakutsetest Eesti võimalustest ja oskustest kosmosetööstuses Suuremad riskide kosmosevaldkonnas Astronaudiks kandideerimisest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up’ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega.

    Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige.

    Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Timo Palo on polaaruurija ja -rändur, teadlane, meteoroloog ning fotograaf. 2008. aasta kevadel suusatas ta koos norralase Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ning 2012. aastal 22. aprillist 3. juulini läbisid nad koos 1620 km pika retke põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile omal jõul esimeste inimestena maailmas. Selle retke eest kanti mehed 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse ning Palo ja Tholfsen pälvisid polaarekspeditsiooni eest polaarmaailma kõrge tunnustuse - Ernest Shackletoni auhinna. Tegemist on suure tunnustusega silmapaistva, uudse ja piire ületava ekspeditsiooni eest, mille eesmärgiks oli innustada ka uusi avastajaid tegema retki tundamatusse. Sellest retkest kirjutas Timo ka 2014. aastal raamatu: “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”.

    Timo on õppinud Tartu ülikooli tehnoloogia- ja loodusteaduskonna doktorantuuris ning kirjutanud doktoritöö teemal: “Õhutemperatuuri inversioonid Arktikas: nende sesoonse ja territoriaalse leviku iseärasuste ning nende kujunemise ja püsimise mehhanismide analüüs.” Timo foto “Teadlased jääl” on võitnud  rahvusvahelise Nature fotokonkursi 2017. aastal ja tema salvestatud Antartika loodushääli kasutas Raun Juurikas ning komponeeris heliteose “Antartika 200”, mis esitati Jazzkaarel 2020. Lisaks on Timo töötanud president Kersti Kaljulaidi kliimanõunikuna.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest Võrus ja varajastest huvidest talispordi vastu, Geograafiaõpingutest Tartu Ülikoolis, Planeedi vähesest uurimisest ja kuidas polaaralad on justkui kosmos Maa peal, Kogemusest tudengina prantsuse teadlaste laeval, Alaskale eelnenud uurimisprojektides Kõige pingelisematest hetkedest 2012. a retkel, Ning kuidas panna riigid keskenduma väärtustele peale majanduskasvu.

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD.

    1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma.

    Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali.

    Selles saates räägime

    Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada Teise võimaluse andmisest ja saamisest Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus Majandusest erinevate nurkade alt Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Marika Blossfeldt on tantsija, koreograaf, tunnustatud tervisliku toitumise ekspert, kundalini jooga õpetaja, kunstnik ning Polli talu perenaine. Tema pere kolis Saksamaale Düsselfdorfi, kui ta oli pooleteiseaastane. Ta on õppinud Rootsis tekstiilidisaini ning Berliini ülikoolis maalimist. Paralleelselt tegeles Marika kaasaegse lavatantsuga, mis viis ta New Yorki, kus 1980.-1990. aastatel sai temast tantsulavadel tunnustatud solist. Seal hakkas tegelema ka koreograafia ning lavastamisega ning avastas enda jaoks kundalini jooga.

    Marika jagab oma elu kahe koha vahel – suviti Pärnumaal Pivarootsi lähedal Polli talus ja talviti New Yorgi osariigis Beaconi nimelises väikelinnas.

    Polli talust on saanud tunnustatud loominguline keskus. Seal juhendab ta suvekuudel jooga- ja terviselaagreid ning loomefestivale. Kirgliku terviktoidu kokana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste laual oleks võimalikult kvaliteetne ja maitsev toit. Tema erapraksis Delicious Nutrition on pühendatud teadlikkuse avardamisele toidu ning eluviisi sügavast mõjust meie tervisele.

    Ta on lavastanud tantsuetendusi “Kaleva”, “Emapõlv”, “Lindnaise vaim”, “Elu ja surma tangod: kingake, kingake” ning “Kivikell”. Marika on kirjutanud mitmeid raamatuid tervislikust toitumisest, sh „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” (2009), mis on ilmunud ka ingliskeelsena “Essential Nourishment. Recipes from my Estonian Farm.” (2011), „Looduslik toit. Ehe ja tervendav” (2014) ja “Cooking with Marika. Clean cuisine from an Estonian Farm” (2020).

    Selles saates räägime

    Mitmekesistest tekstiili- ja kunstiõpingutest Ameerikas, Rootsis ja Saksamaal Tantsu ja lavastamiseni jõudmisest Tantsustiilidest 80ndate ja 90ndate aastate New Yorgis Esimestest külaskäikudest Eestisse Eesti päevade korraldamisest New Yorgis Polli talu ostmisest ja arendamisest Kundalini jooga maale toomisest ja teadlikust toitumisest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Paavo Järvi on Grammyga auhinnatud maailmakuulus dirigent, kes töötab Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina ja muusikalise juhina. Lisaks veab ta Zürichis Dirigentide Akadeemiat. Ta on ka Jaapani NHK sümfooniaorkestri audirigent ning alates 2004. aastast on ta töötanud Bremeni kammerfilharmoonia kunstilise juhina Saksamaal, kus ta on keskendunud Beethoveni, Schumanni, Brahmsi ning Haydni projektidele.

    Ta on olnud seitse aastat Orcestre de Paris peadirigent ja kunstiline juht; Pärnu Muusikafestivali ning Eesti Festivaliorkestri asutaja, mida on saatnud ülemaailmne edu. Enne seda oli tal seljataga kümneaastane ametiaeg Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikalise direktorina, jättes pärandiks rohked turneed ja 16-albumilise diskograafia.

    2019. aastal nimetas Saksamaa Opus Klassik Paavo Järvi Aasta Dirigendiks. Grammy auhinna võitis maailmakuulus dirigent Sibeliuse kantaatide eest koos ERSO-ga. Lisaks on teda tunnustatud Prantsusmaa Commendeur medaliga muusikaarengu panuse eest Prantsusmaal, Sibeliuse medaliga Sibeliuse muusika maailmale tutvustamise eest ning Eestis 2013. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

    Selles saates räägime

    Muusika keskel üles kasvamisest ja loogilise jätkuna dirigendiks saamisest USA-sse minemisest ja õpingute alustamisest seal Dirigeerimise õppimisest ja eripäradest Muusika kuulamise erinevatest viisidest Karjääri algusest ja arengust Erinevate orkestrite ja kooride eripäradest riigiti Jaapani ja Lõuna-Korea publikutest Eesti Festivaliorkestri loomisest ja arendamisest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi viies president, kelle lugu on inspiratsioon töökusest, nutikusest, sirgeselgsusest ja iseseisvusest.

    Presidendina on ta toonud esile ühiskonna valupunkte koduvägivallast sõnavabaduseni, Eesti julgeolekust, energiajulgeolekust ning tehisintellekti võimaliku ohuni. Temast on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

    Selles saates räägime

    Kasvamisest ema ja vanaemaga ning varasest vastutuse võtmisest Loodussõprade ringi kuulumisest ja sealt tulnud võimalustest Üliõpilasajast Tartus Eesti taasiseseisvumise aastatel Karjääri algusest teaduses ning edasi liikumisest erasektorisse Meeldejäävamateist tegudest Mart Laari nõunikuna, Iru elektrijaama direktorina ning audiitorina Euroopa Kontrollikojas Presidendiks saamisest, valearusaamistest presidendi rollist ja õmblusteta ühiskonnast Eesti ühiskonna empaatiast ja arengust, võrdusest, võrdõiguslikkusest President Kersti Kaljulaidi fondist

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Oskar Metsavaht was born and grew up in Caxias do Sul, a city in Rio Grande do Sul state in Southern Brazil. His paternal grandparents came from Estonia to Brazil ("Metsavaht" meaning "forest guardian" in Estonian). His father was a doctor and his mother was a teacher of philosophy. He graduated from the University of Rio de Janeiro with a degree in medicine and later worked as a physician. Later on in life, he became interested in clothing design as inspired by his multiple trips to mountain peaks. Oskar's work expresses the theme of preserving the forest, water and the empowerment and protection of the peoples of the forest, which he largely attributes to his Estonian roots. He is the founder and creative director of the brand Osklen, recognized as one of the forerunners of the New Luxury concept that strives for the fusion between ethics and aesthetics and advocates conscious fashion through the adoption of sustainable practices. He has also held exhibitions, shot documentaries and he has been appointed the UNESCO's Goodwill Ambassador for his work on preserving the Amazon rainforest.

    In this episode, you’ll hear us talk about…

    his upbringing in a family of natural scientists and artists, between physics and philosophy; his student years studying medicine in South of Brazil in 1970s-1980s; the first time he visited the Amazon rainforest and the impression it left on him; the hints of minimalism from his Estonian background that he has incorporated into his maximalist Brazilian self-expression; how his clothing is not fashion but equipment; how fashion is actually a communication tool of society; how his creative process is triggered; the difference between art and design; and that he thinks creativity is a weapon that Estonians can never be stripped of.

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt.

    Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus.

    Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal.

    Saates räägime

    Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest Loovuse mõtestamisest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti.

    Saates räägime

    Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust Meeskonna arendusest ning juhtimisest Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos Eestist

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor.

    Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris.

    Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid.

    Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat.

    Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal.

    Saates räägime

    Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades Puusepa tööst USA idarannikul Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu? Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest Kas me elame ise ka simulatsioonis? Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Riina Ruth Kionka on edukas ja silmapaistev diplomaat. Ta on üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud EL-i suursaadik, olles hetkel suursaadik Pakistanis, varasemalt on ta aga sama ametit pidanud Lõuna-Aafrika Vabariigis.

    Riina on sündinud USA-s Detroidis. Ta vanavanemad põgenesid eestist USAsse, ema on eestlane ja isa saksa päritolu ameeriklane. Riina on omandanud USA-s James Madisoni Kolledžist kaks bakalaureusekraadi: saksa kirjanduses ja rahvusvahelistes suhetes. Edasi astus Riina Columbia Ülikooli, kust tal on magistrikraad politoloogias ja doktorikraad väitekirjaga “ÜRO, OSCE ja Euroona Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988-1999” .

    Ta on töötanud Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, mitmel positsioonil Eesti Välisministeeriumis (osakonna juhataja, suursaadik Saksamaal, asekantsler) ja ta oli kaasatud ka Vene vägede Eestist väljaviimise läbirääkimistesse. Peale tööd Välisministeeriumis liikus Riina tööle EL institutsioonidesse, töötades transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Euroopa Nõukogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna tegeles Riina pagulaskriisi, terrorismi kriisi, Vene agressiooniga Ukrainas, olukorraga Kreekas ja Brexitiga.

    Riina on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Välisministeeriumi teenetemärgi ja Eesti eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme. Politico nimetas Riinat üheks olulisemaks isikuks Eesti EL-i nõukogu eesistumise ajal. Ta on üks Eesti Välissuhete Nõukoja asutajaliikmetest.

    Selles saates räägime

    Kasvamisest ja ülikooliõpingutest Ameerikas Praktikast Raadio Vaba Euroopas Toomas Hendrik Ilvese juhendamisel Esimesest külaskäigust Eestisse Mälestustest Eesti taasiseseisvumisel ja tolleaegsest tööst ajakirjanikuna Eesti välisteenistusse tööle tulekust ja arengust Euroopa Liidu suursaadiku positsioonist ja inimõigustega tegelemisest

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude.

    Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel.

    Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021.

    Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge’is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina.

    Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses.

    Selles saates räägime

    Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade Prioriteetide seadmise oskusest Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis Harimiku ideest ja vajadusest Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

  • Tartus kasvanud Liisa ütleb enda kohta, et ta on pühendunud inimõiguste ja demokraatia kaitsele, olenemata nende väljendusvormist. Nii on ta töötanud ajakirjanikuna ja kommunikatsioonistrateegina, panustades muu hulgas arengukoostöö, riigikaitse, inimõiguste valdkonnas. Näiteks on ta aastaid õpetanud kriitilist mõtlemist ja argumentatsiooni ning panustanud kooseluseaduse lobistamisesse.

    Ta pani aluse Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse valdkonna analüüsivõimekusele ja olnud ametis NATO küberkaitsekeskuse juhtkonnas. Lisaks on Liisa vastutanud veerandi e-riigi küberturvalisuse eest valdkonna infoturbejuhina siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) ja töötanud infoturbeosakonna juhina. Ta on oma tegevuses keskendunud inimõiguste ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos.

    Liisa töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riikliku küberpoliitika juhina. See tähendab, et tema tiim teenib eesmärki, et meie kõigi ühine digitaalne eluviis ka turvaline oleks.

    Liisa on elanud Inglismaale, USA-s ja Norra. Aasta enne koroonat veetis ta Arizona osariigi ülikooli McCaini instituudis keskendudes valimiste ning demokraatia selgroo info- ja küberturbe küsimustele.

    Selles saates räägime

    Põnevast lapsepõlvest Tartus ja tugevast vanaema eeskujust Keskkooli kandideerimisest Inglismaal ja keskkooli lõpetamisest nii seal kui Eestis Mitmekordsest Ameerikast tagasi tulemisest ning tähelepanekutest Eesti kohta Ajakirjandusest ja kommunikatsioonist küber- ja digitemaatikasse suundumisest Erinevate valdkondade enesekaitseinstinktidest Turvaliste valimiste korraldamisest Eestis ja mujal

    Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!