エピソード
-
„Tasub mõelda, kas õnnelikkus tuleb enda seest või baseerub see välisest tingitud õnnehetkedel,“ soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnne- ja heaolukoolitaja Dali Karat lisades, et kõike siin maailmas on võimalik õppida. Ka õnnelik olemist.
Õnnelik olemisele paneb alguse aga iseenda tundmine. „Elu on palju mitmekesisem ja rohkem armastust täis, kui me oleme iseendaga kontaktis,“ rõhutab Dali, kes erilist rõhku pöörab naiste õnnelikkusele. „Kui naised on õnnelikud, on palju rohkem ka õnnelikke mehi, õnnelikke perekondi, õnnelikke lapsi ja seeläbi muutub ka ühiskond õnnelikumaks,“ rõhutab ta.
Kuidas siis aga ikkagi saada õnnelikuks? Üks võimalus on teha selleks erinevaid harjutusi, näiteks tänulikkuse harjutust. „Meil on ka kõige suurema tormi keskel alati vähemalt kolm kuni viis asja, mille eest iga päev tänulikud olla. Kui me neile tähelepanu pöörame, siis kastame iga päev mulda pistetud õnnelikkuse seemet, kuniks see ühel hetkel hakkab tärkama ja õide puhkeb,“ näitlikustab ta.
Õnnelikuks saamisest, iseenda tundmaõppimisest ning naiseks olemisest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht uue aasta lävel räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid.
„See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata.
Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
エピソードを見逃しましたか？
-
„Metsas kaovad inimestelt maskid kiirelt ning nad suudavad väljendada ka oma kõige sügavamal peidus olnud mõtteid,“ on kogenud tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline, coach Siim Mihailov, kes julgustab inimesi rohkem metsakeskkonnas viibima – see mõjub hästi nii kehale kui vaimule.
Kuidas mets inimestele mõjub, teab Siim oma kogemustest, sest viibis töö tõttu hulk aastaid peamiselt metsas. „Läks hulk aega, kuniks ma hakkasin nägema, mis minu ümber on. Kui alguses olid kõik puud ühesugused, siis järsku oli igaüks neist erinev,“ kirjeldab ta. Tuleb siinkohal lisada, et maal kasvanud Siimule ei olnud mets sugugi võõras keskkond.
Siim teab, et nii metsa kui inimese paremaks tundmaõppimiseks tuleb esmalt õppida märkama. Ometi on metsal võime panna inimest ka üsna lühikese ajaperioodi jooksul sügavuti endasse vaatama ning maski langetama. Mis vägi see ometi on? Ja miks üldse peaks tegelema enesearenguga, olgu siis koos arengutreeneriga või ilma, just looduskeskkonnas ning millist kasu on coachist, sellest värskes saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„See pani mu enesehinnangule päris suure hoobi. Tundsin end põrandalapina, kelle peal jalad puhtaks pühkida ning seejärel edasi minna,“ meenutab kogemusnõustaja Reili Kang tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht päeva, mil selgus, et tema ema ei soovi temaga enam suhelda.
Reili meenutab, et kõik sai alguse tema venna surmast. Järgnenud leinaga tuli iga pereliige toime omal moel, kuid see oli põhjus, miks tema ja ema suhted läksid viimaks nii halvaks, et nad pole omavahel kolm aastat suhelnud.
Mõistagi oli tekkinud olukord naisele korralik šokk, sest pere oli tema jaoks kogu elu olnud ülioluline. Naine langes musta auku, sest tundis, et ta pole millekski piisav ükskõik, kuidas ta ka ei pingutaks. „Ma pole mitte keegi, olen täiesti nähtamatu,“ meenutab Reili. Ta ei tulnud omadega ise toime ning läks abi otsima nõustaja juurde. Teraapiaseanssidel mõistis naine, et asi pole temas, vaid selles, et ema toimetulekus leinaga. Reili püüdis emaga kõnelda nii ja teistviisi. Ebaõnnestunult. Kuigi emaga suhted pole taastunud, et tema süda vähemalt rahul: tema tegi suhete parandamiseks enda poolt kõik võimaliku. Nüüd ulatab ta abikäe omakorda neile, kellel peredes suhted sassis. Ja neid pole meie ümber sugugi vähe.
Mis võib olla peresuhete katkemise põhjuseks, kas seda saab ennetada, kui paljusid inimesi see mõjutab ning kas sassis suhteid on võimalik taastada, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Alati on lootust, ära anna kunagi alla! Ela võib-olla alguses üks päev korraga ja võta enda heaolu nimel ette väikeseid samme,“ julgustab kogemusnõustaja Madis Laos tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enda eest hoolitsema ka kõige mustemas augus asudes.
Väikeste sammude all mõtleb Madis enda kehaga tegelemist, sest see, et keha eest hoolitsemine aitab ka vaimu tugevdada, on sulatõsi. Madis teab, millest räägib. Ta elas koolikiusamist üle nii, et langes sügavasse depressiooni ning oli pikalt kimpus vaimse tervise probleemidega. Kõige mustemast august väljatuleku esimene samm oli ema kutse lihtsale jalutuskäigule.
Et tunne oli pärast seda nii hea, hakkasid vahemaad tasapisi pikenema, Madis hakkas treenima jõusaalis ning tegeles kulturismiga. „Alguses oli raske, aga lõpuks muutus enda liigutamine sama automaatseks kui hammaste pesu,“ naeratab mees. Ja mis kõige parem: kõik see aitas tublisti enesehinnangut parandada ning oma unistuste poole püüdlema hakata. Nüüdseks tegutseb Madis kogemusnõustaja ja personaaltreenerina ning süstib elamise indu teistelegi.
Mida võib ühe noore inimesega teha koolikiusamine, kuidas välja tulla tõsisest depressioonist ja millest alustada, kui on soov end liigutama asuda, sellest kõigest värskes saates räägime.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Töö ja armastus võiksid elus käia rohkem käsikäes. Töö ei ole mingi eluväline asi, mis tuleb hambad ristis kuidagi suure vaevaga ära teha. See on inimest toetav ja oluline külg tema elus,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht karjäärinõustaja ja karjääricoach Monika Larini, et tööga rahulolemise nimel tasub astuda teadlikke samme.
Teadlikud sammud tähendavad muuhulgas ka seda, et kui tööga ei olda rahul, tuleb mõelda mida saaks teha olukorra parandamiseks. „Kui me ühel hetkel saame aru, et olemasolev töö ei anna seda, mida ootame, siis on tarvis tööelus midagi muuta. Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks,“ toonitab ta ja soovitab sellistel hetkedel mõelda, mis on see, miks tööleminek on vastumeelne. „On need igapäevased tegevused? On see töökoha asukoht ning logistika sinna? On need inimesed, kellega igapäevaselt on tarvis koostööd teha?“ loetleb karjäärinõustaja ja soovitab analüüsida, kas ning kuivõrd olemasoleval töökohal on võimalik muret valmistavaid punkte muuta. Ta on kogenud, et sageli võib probleemi põhjus peituda mõnes väga väikeses praktilises asjas.
Üleüldse on tema sõnul kasulik aeg-ajalt oma töise elu peale süvitsi mõelda. On küll inimesi, kes on võimelised elu lõpuni töötama ühes ja samas kohas või kelle isiklik muutuste kaar langeb kokku tööl toimuvate muutustega ning vajalikud võimalused enesearenguks kaasnevad kõige sellega. Enamasti on aga nii, et inimene muutub elu jooksul ja sellega seoses muutub ka see, mida ta erinevas elu etapis töölt ootab. „Muutub ka see, mil moel me oleme nõus töösse panustama ja mida me oleme oma muust elust töö nimel ära andma,“ möönab ta, et muutused on ka töises elus möödapääsmatud.
Kuidas aga suhtuda tööalastesse muutustesse, millised on märgid, et need tuleb kindlasti ette võtta, kuidas tulla muutustega kaasnevate hirmudega ning millist abi selle kõige juures pakub karjäärinõustaja, sellest värskes podcastis Mõttekoht räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Ma ei saanud aru, kas see on uni, või toimub see päriselt. Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud, et see võiks üldse juhtuda,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja perekonstelöör Merle Meitus päeva, mil lõppes tema 31 aastat kestnud abielu.
„Ma ei tundnud enam oma maailma ära. Ma ei osanud selles enam olla ega käituda, kõik oli äkki ebaturvaline,“ kirjeldab Merle šokki, kui tema abikaasa otsustas tema juurest ühtäkki päeva pealt lahkuda. Seejärel tabas teda hirm. Hirm üksijäämise ees. Pikka aega panid kõik tavapärased tegevused teda nutma. Näiteks käik toidupoodi, mille ajal äkki meenus, et enam ei olegi vaja kahele süüa osta. „See tõi esile nii suure kurbuse, et pisarad lihtsalt voolasid,“ räägib naine. Ta ei maganud mitu kuud ja söögiisu kadus ka täiesti.
Tagantjärele asja hinnates on Merle mõistnud, kui suure kogemuspagasi see kriis talle andis. „Pärast seda hakkasin ma nägema päris elu,“ sõnab ta. Päris elu hulka kuulub ka teadmine, et selliseid lugusid, kus pikas ja päikeselisena näivas suhtes otsustab üks pool päeva pealt lahkuda, on palju rohkem, kui me eales arvata oskame.
Just seepärast otsustas ta õppida ka kogemusnõustajaks ning ulatada abikäe saatusekaaslastele. Sest teab, et kõige paremini saab teist inimest aidata see, kes on midagi sarnast oma elus läbi elanud. Mida tähendab ühe naise jaoks pikaajalise kooselu lõppemine, kuidas oleks kõige parem selliseid olukordi lahendada ning kust leida elujõudu edasiminekuks, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
Emakaväline rasedus, neliteist kunstliku viljastamise katset, ühe sügavalt enneaegse lapse sünd ja surm ning raseduse katkemine teisel trimestril – kõik selle on üle elanud Triinu Tints, kellest tänaseks on saanud raseduskriisi-, viljatuse- ja leinanõustaja. Värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht sellest teekonnast räägimegi.
„See kõik on mind kõvasti muutnud,“ tunnistab Triinu, kes oma kogemuse on kirja pannud ka äsjailmunud raamatusse „Vaikuse valgus“. Naistele, kes peaksid olema samade probleemide ees, soovitab ta usaldada elu. Kuigi see probleemidega maadeldes ei pruugi olla lihtne. Triinu usaldas ning on nüüdseks toreda nelja-aastase põnni ema.
Kuidas mõjutab viljatusravi ning lapse kaotus naist ja peret, mida see kaasa toob ning millest sellisel raskel perioodil jõudu leida, sellest selles taskuhäälingu saates räägime.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Järelikult ei ole nii halb, et hingehoidja saadeti. Kuni inimene elab saab hingehoidja temaga tegeleda,“ on Raili Hollo vastanud kohkuinuile, kellega teda kui hingehoidjat vestlema on saadetud. „Hingehoid on elavale inimesele toeks olemine,“ kinnitab ta tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht.
Hingedest, hingede hoidmisest ja hingehoiust räägitakse enamasti rohkem hingedepäeva paiku. „Sellel on oma põhjus,“ teab hingehoidja Raili Hollo. Kuid hingedeajal, ja mitte ainult, ei peaks mõtlema vaid lahkunuile. Ka elavate hinged vajavad hoolt ja hoidmist. „Võtta aega endale ja mõelda oma väärtuste üle – need tegevused on inimese elus väga olulised, miks mitte lausa igapäevaselt,“ räägib Raili. Ja hingehoidjast on sellel teel kõvasti kasu, sest tema oskab oma õpitud teadmisi kasutades aidata inimesel näha suurt pilti ning aitab inimesel elada.
Kes on hingehoidja ja kust teda leida, millal võiks mõelda tema vastuvõtule pöördumisele, miks ja kuidas iseenda ja oma lähedaste hinge eest hoolt kanda ning mis valmistab praegu inimestele muret, sellest tänases podcastis räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„See oli minu õnn, et alkoholi tarbimine oli minu jaoks pigem harjumus kui füsioloogiline vajadus,“ lausub rahulolevalt kirjanik ja luuletaja Piret Põldver, kes ühel hetkel otsustas alkoholiga teha lõpparve. Lihtsalt niisama, heast peast.
Piret lihtsalt nentis, et kogu tema täiskasvanuelu erinevaid üritusi on saatnud alkoholi tarbimine, sest see on meie kultuuris normaalne osa. „Samas on mulle alati tundunud, et alkoholi joomine pole kõige tervislikum tegevus,“ nendib ta. Seepärast otsustas ta ühel päeval katsetada, kuidas on siduda lahti sõpradega väljaskäimine klaasikesest veinist ja õllest. Ühena esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. "Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid," teab ta nüüd, esimestest asjadest avastas ta, et klaasike tema käes aitab sotsiaalärevust maandada. „Alkohol asendab inimese elus midagi elementaarset vajalikku, aidates seda kogeda või tuimestades selle puudumisest tingitud ebamugavaid tundeid,“ teab ta nüüd, et põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist.
Et alkoholist loobumine ilma alkoholismita oli üsna keeruline, pani ta nii iseenda kui ka suure hulga inimeste kogemused samas vallas kirja raamatusse „Hoog“.
Mida täpsemalt tähendas Pireti jaoks alkoholist loobumine ja mis juhtub inimese elus siis, kui ta ühel päeval otsustab, et enam ei joo? Ning kuidas üldse alkoholi tarbimine inimese elu võib mõjutada? Sellel teemal Naistelehe podcastis Mõttekoht mõtisklemegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Nii meie vaimse kui füüsilise tervise huvides on see, et me aeg-ajalt õnnetunnet kogeksime,“ kinnitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnneuurija Mari Tammar, et õnnelik olemine on inimese jaoks mõneti justkui ellujäämise küsimus. Aga kindel on tema sõnul ka see, et igaüks saab õnnelik olla, kui ta seda vaid tahab ja selle nimel vaeva näeb.
Tema sõnul saame elu muuta teadlikult õnnelikumaks, kui teame, millised on klotsid selle ülesehitamiseks. Ning just seepärast on kasulik aeg-ajalt mõtiskleda selle üle, mis on õnn ja mis on need väikesed asjad, mis meid õnnelikuks saavad muuta. „Me ei saa pidevalt olla õnnejoovastuses. Kuid meid saavad teha õnnelikuks väikesed killukesed päevas, mil tunneme elus olemise ilu. Me peame oskama neid hetki lihtsalt ära tunda,“ rõhutab ta.
Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi, mis on komponendid, mille olemasolu inimese elus paneb aluse sellele, et ta saaks õnnelik olla. Kuidas nendeni jõuda ja milliseid harjutusi teha iseenda õnnelik olemise nimel, sellest Mari räägibki. Samuti sellest, kuidas tema õnne uurimiseni jõudis ja mis teda õnnelikuks teeb.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Naer on terviseks!“ kinnitab tuntud vanasõna, kuid ometi kipuvad täiskasvanud inimesed unustama kõva häälega naermise.
Naeruterapeut Helje Kasearu soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht selle oskuse endale taas meelde tuletada.
„Naermiseks ei pea olema põhjust,“ kinnitab ta, et kui õppida lihtsalt niisama kõva häälega naerma, on sellest tervisele tublisti tuge. Õppima peab, sest ta on elus kohanud inimesi, kes ei oska enam naerda ning pole seda mitu aastat teinud. „Neil on see üsna keeruline,“ nendib terapeut. Naerma õppida on aga tarvis, sest selleks, et see tegevust suudaks mõjutada tervist, on vaja naerda veerand tundi järjest.
Millist kasu naermine tervisele täpsemalt annab, mida tähendab naerujooga ning kuidas õppida kodus endamisi naerma, saab teada tänasest podcastist Mõttekoht.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
”Armumisel pole armastusega midagi pistmist,” lohutab tänases Naistelehe podcastis ”Mõttekoht” pereterapeut ja psühholoog Karmen Maikalu, et ei maksa ehmuda, kui tekib tunne, et armumistunne on üle läinud.
„Armumistunne on ajutine, kestes mõnest kuust paari aastani. See on asjade normaalne käik, kuigi vahel inimesed ehmatavad, et tunne läks üle ja armastus sai otsas“ lausub Karmen. Armumine peabki tema sõnul vaibuma, sest see on organismile väga suur koorem. ”Selle ajal on pulss laes ja vererõhk kõrge – nii pole ju võimalik pikalt elada, süda ei pea vastu,“ selgitab ta, et pärast armumist tekib nii-öelda normaalne elu tagasi.
Alles pärast armumise üleminekut tekib inimestel võimalus hakata oma armastust ehitama. Või üksteisest distantseeruda – kõik oleneb sellest, kuidas omavahel sobitakse ning kui palju suhtesse panustatakse. „Paarisuhteks on vaja teadlikult aega võtta, kuigi see pole lihtne,“ rõhutab psühholoog lisades, et paarisuhte hoidmist ning hea partner olemist on võimalik õppida. Näiteks osaleda PREP koolitustel või lugeda eesti keeles ilmunud raamatut „Kuidas jääda abielus õnnelikuks? Toimiva paarisuhte käsiraamat“.
Podcast’is räägime aga veel, kuidas paarisuhe ajas muutub, paarisuhte komistuskividest, millised on märgid, et viimane aeg on midagi ette võtta ning kuidas paarisuhet parandada.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
Kui tekib arusaam, et töö pole see, mida eluaeg teha tahaksid, mida siis ette võtta? Kuidas seljatada uue ameti õppimise ning uuele töökohale mineku hirme? Psühholoogiline nõustaja Evi Štukert annab neile küsimustele vastuseid tänases Naistelehe podcastis „Mõttekoht“.
Kui aastate eest oli kombeks, et inimene töötab kogu eluea ühe tööandja juures, siis tänapäeval on selline asi kadunud pigem minevikku. Ometi tundub nii uue ameti õppimine kui uuele töökohale minek hirmutav ning päris paljud jäävad seetõttu kindlaks juba tuttavale. Olemata seejuures rahul sellega, mida tehakse. Kuid mõnikord on ka selge, et ilma kannapöördeta elus ei saa. Üks selline olukord näiteks on see, kui tööle ei minda rõõmuga.
Mis kannapööret tegema ajendab, millega uutele radadele suundudes arvestada ning kuidas üleüldse leida õige teeots, sellest värskes saates räägimegi psühholoogilise nõustaja Evi Štukertiga, kes on elus mitmeid kannapöördeid ette võtnud.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
Kas panna selga kleit või püksid? Võtta vihmavari näppu või mitte? Need on paar näidet sadadest otsustest, mida inimene iga päev peab vastu võtma. Miks see teinekord nii keeruline on, räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht psühholoog Rainer Mere.
Et need sajad, kui mitte tuhanded väiksed otsused on üsna triviaalsed, me nende langetamise peale reeglina ei mõtle. Aga igas päevas on ka hetki, kus tulebki korraks aeg maha võtta ja mõelda, milline toimimisviis on õigem.
Miks otsustamine on teinekord väga keeruline, mis seda mõjutab ning kuidas otsustusprotsessi veidigi lihtsamaks teha, selles saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Üks suhete varjukülg on emotsionaalne väärkohtlemine – meie ümber igapäevaselt levinud nähtus, millega me oleme kahjuks väga harjunud,” nendib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht psühhoterapeut ja enesearengunõustaja Eeva-Liisa Vahtra, et suhetes on ka külgi, mis ei pruugi inimeste ellu rõõmu tuua.
Emotsionaalne väärkohtlemine jääb sageli varju ka seetõttu, et erinevalt füüsilisest väärkohtlemisest pole see silmaga nähtav. Ning kuigi hea vaimse tervise olulisusest räägitakse viimasel ajal palju, siis emotsionaalsest väärkohtlemisest väga mitte. Ometi on just sellel Eeva-Liisa sõnul inimese elule väga suur mõju, ka tema füüsilisele ja vaimsele tervisele.
Mida tähendab täpsemalt emotsionaalne väärkohtlemine, kuidas seda argipäevas ära tunda, kes suurema tõenäosusega selle ohvriks satuvad, kuidas seda ennetada ning mida teha seda märgates, sellest värskes saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Kui kallistame kellegagi veidi pikemalt, hakkab keha tootma heaoluhormooni. Mida rohkem seda on, seda paremini me end tunneme,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ning energeetilise ja teadliku puudutuse teraapia praktik Tiina Kraus.
Tiina sõnul on inimene on sotsiaalne olend, kes vajab puudutusi. Nende olulisust meile on raske alahinnata. Seda kinnitavad ka arvukad teadlaste uuringud, mis räägivad üht keelt – puudutus võib teha keha ja vaimuga imesid.
Kuidas? Ja kuidas puudutada oma kaaslast või ka iseend nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu, sellest tänases saates räägimegi. Neile, kes on puudutuse keele ära unustanud, annab Tiina mõned kasulikud soovitused ka.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks rõõm ka iseenda jaoks, on tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema,“ räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts.
„Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ põhjendab Kersti, miks inspiratsiooni leidmine on oluline. Ning seejuures on selle leidmine lihtne, sest seda võib leida kõikjalt: nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud.
Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ja kuidas järgida seda, mis päriselt meeldib, sellest selles saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
„Kui me pole iseendaga sõbrad, kuidas meil üldse saab olla teisi sõpru?“ küsib arengutreener, superviisor ja praktiseeriv perekonstellöör Anne Õuemaa Naistelehe podcastis „Mõttekoht“. Tema sõnul on nii, et sõprus iseendaga on kõigi suhete alus.
Anne nendib, et meie seas on päris palju inimesi, kes on õppinud naeratama ja olema viisakad, kuid kui on käes tõsisemad olukorrad, tuleb naeratava maski tagant välja tühjus, suur sisemine valu, üksindustunne või hoopis midagi hullemat. Kui aga õppida end aktsepteerima ning olla enesega rahul täpselt sellisena, nagu oled, on võimalik elust õnnelikumana läbi sammuda.
Miks aga inimene kipub maailma kõigi inimeste seast enim piitsutama iseend? Kuidas alustada iseenda tundmaõppimist ja iseendaga sõbraks saamist? Sellest kõigest selles saates räägime.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. -
Kui naerdes või aevastades tulevad tilgad püksi, on ehmatus ja piinlikkustunne suur. Kuid asjata. Tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägib naiste tervise terapeut Katri Ristal, mida selliste seisunditega teha ning kust saab abi.
Põhiline, mille Katri südamele paneb on see, et ei alustataks operatsioonist ega ravimitest, vaid korrigeeritaks elustiili – näiteks kuidas istuda ja astuda, püsti tõusta ja raskuseid tõsta ning ka toitumist. Ja teha vajalikke harjutusi – mõnel puhul tuleb teha vaagnapõhjalihastega jõu- ehk pingitusharjutusi, mõnel teisel puhul aga hoopis lõdvestusharjutusi.
Oma vaagnapõhjalihaste seisukorda soovitab Katri hinnata selle väikese testi abil, mis asub siin: https://www.minaolenginaine.ee/vaagnapohjaft/, et saada esmased soovitused, millele treenimisel tähelepanu pöörata. Millal teha aga pingutus- ja millal lõdvestusharjutusi, kas inkontinetsusprobleemi on võimalik ennetada ning mida üldse sel puhul silmas pidada, sellest värskes Naistelehe podcastis räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle. - もっと表示する
