Episoder
-
Kuidas saada riigieelarve tasakaalu ja riigirahandus korda? Sellele keskendus seekordne "ĂripĂ€eva arvamusliider", koondades ĂŒlesande lahendamiseks ĂripĂ€eva enda ajutrusti.
Saates rÀÀkis ĂripĂ€eva peatoimetaja Meelis Mandel, et kui eelarvearutelu on ĂŒks osa, siis laiemalt on jama majas selle pĂ€rast, et ettevĂ”tjate ja valitsuse suhted on seisus, kus nad pole ilmselt aastakĂŒmnete jooksul olnudki.
"Kui ma mĂ”ned nĂ€dalad tagasi sattusin rÀÀkima ĂŒhe pĂ€ris suure ettevĂ”tte juhiga, siis ta kĂŒsis, kas peaminister Kaja Kallas esineb [ĂripĂ€eva Ăriplaani konverentsil]. Traditsiooniliselt seal peaminister esimese ettekandega esineb, kui rÀÀgib riigi Ă€riplaanist jĂ€rgmiseks aastaks. Ja ma ĂŒtlesin "jah", mille peale ĂŒtles ta kategooriliselt, et tema sinna saali ei tule," rÀÀkis Mandel.
"KĂŒsisin "miks" ja ta ĂŒtles, et teda vihastas ja solvas see, kuidas Reformierakond eesotsas praeguse peaministriga enne valimisi teda imbetsilliks pidas. Et ei öelnud enne valimisi, et riigirahanduse seis on selline, mis eeldab pĂ€rast valimisi valusaid otsuseid."
Millised need suhted Ă”ieti on ja kuidas neid parandada, sellest Mandel rÀÀkiski. ĂripĂ€eva peadirektori asetĂ€itja Toomas Truuverk tĂ”i aga lauale faktid: mis seisus on riigirahandus pĂ€riselt ja kuidas sellises olukorras ĂŒldse eelarvet teha. Ning teemaveebi Finantsuudised juht Villu Zirnask pakkus ajaloolist perspektiivi, kuidas me ĂŒldse praegusse olukorda jĂ”udnud oleme.
Saatejuht on Indrek Lepik. Saate aitasid teha arvamustoimetajad Karl-Eduard SalumÀe ja Neeme Korv.
Fotol: Kaja Kallas. Foto autor: SIPA/Scanpix
-
Euroopa Liidu uus tööstuspoliitika vÀhendab konkurentsipiiranguid ja loob suuremad eeldused tÔeliste tööstusgigantide tekkeks. VÀhemasti selline on Euroopa Komisjoni plaan.
Ehkki euroliidu vÀikeriikides tekitab see perspektiiv kohatist kÔhedust, rÔhutab Komisjoni tööstuspoliitika asejuht Maive Rute, et alternatiive Ôieti pole.
"Kas meil Eestis oleks siis elu parem, kui sakslased vÔi prantslased ei tee neid investeeringuid? Tahame, et investeeringud teeb siis Hiina?"
Rute sÔnul on Euroopa Liidu konkurentsi- ja vabakaubandusreeglid pÀrit ajast, mil Euroopa oli maailma kese nii rahvaarvu kui ka majanduse suuruse poolest.
"Me peame aru saama, et mĂ€ng on vahepeal oluliselt muutunud. Me pole enam maailma kĂ”ige suurem turg," ĂŒtleb Rute. Ja just seepĂ€rast peavad saama ka Euroopa ettevĂ”tted kasvada nii suureks nagu seda on USA ja Hiina megakorporatsioonid.
Saate teises pooles hoiatab riigikogu vĂ€liskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Gruusia pöördumine Kremli poole on ĂŒksnes sĂŒvenemas ja ka suurtest meeleavaldustest hoolimata ei paista, et rahva tahe suudaks seda kurssi muuta.
TeedeehitusettevÔtte TREV-2 juht Sven Pertens kuulutab aga oma sektorile lÔppu, kui riik tÔepoolest lÀhiaastatel teedeehitusse piisavalt raha ei suuna.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Hiina riigipea Xi Jinping. Foto autor: AP/Scanpix.
-
Mangler du episoder?
-
VĂ”rdse konkurentsiolukorra loomine â ka ravimiĂ€ris â on raske, aga sugugi mitte vĂ”imatu, rĂ”hutab riigikontrolör. Lisaks: JĂ€rvani kĂŒsimus tuli Tallinna linnavalitsuses pĂ€evakorda ja lollus pole poliitikast otsa lĂ”ppenud.
âPaari kuu pĂ€rast saab 55 aastat sellest, kui inimene kĂ€is Kuul. Aus ja lĂ€bipaistev ettevĂ”tluskeskkond ei tohiks olla midagi kĂ€ttesaamatut.â
Nii ĂŒtleb riigikontrolör Janar Holm, teemaks lĂ”ppeva nĂ€dala ĂŒks suuremaid uudiseid â ĂripĂ€eva paljastatud boonused, mida ravimitootjad siinsetele juhtivatele hulgimĂŒĂŒjatele varjatult maksavad. Kickbackâideks nimetatavad boonused puhuvad rohtude hinnad ĂŒles, kaotajaks jÀÀvad kĂ”ik peale hulgimĂŒĂŒjate. Inimesed maksavad ravimite eest ĂŒle nii kassas kui maksumaksjatena, lisaks halveneb nende valik.
Janar Holm ei salgagi raadiosaates âĂripĂ€eva arvamusliiderâ, et konkurentsikĂŒsimused on vĂ€ga keerulised pureda, kuid lĂ”ppude lĂ”puks taandub kĂ”ik ikkagi tahtmisele vĂ”i selle nappimisele. Konkurentsiameti praegusel juhil Evelin PĂ€rn-Leel paistab riigikontrolöri hinnangul igatahes indu jaguvat, ehkki seni tema kasutada olevad tööriistad jÀÀvad viletsaks.
Holm rĂ”hutab saates, et ausa ja lĂ€bipaistva ravimiĂ€ri saavutamiseks tuleb mitmel riiklikul instantsil teha koostööd. âKui keegi ĂŒtleb, et teine teeb, siis see on juba vale vastus,â mĂ€rgib ta.
Holm leiab, et Eesti riigiametites valitseb laialt levinud valearusaam, nagu pÀÀdiksid reformid ja muud muudatused nende jÔustumisega. Tegelikult tuleks muudatused ka jÔustada. Apteegireformi puhul polegi selleni jÔutud, nendib riigikontrolör.
Saate teises pooles selgitas alles vĂ€rske Tallinna abilinnapea, Eesti 200 poliitik Aleksei JaĆĄin, kas Tallinnas Keskerakonnalt vĂ”imu vĂ”tnud poliitilised jĂ”ud ongi Tallinna kĂ€rajad, millisena paistab autojuhtide sĂŒsteemsest kiusamisest jmt jutlustav isamaalasest abilinnapea Kristjan JĂ€rvan. Poliitilised sĂ”numid ja linnajuhtimine on eri asjad, rĂ”hutas JaĆĄin, ja avaldas muu hulgas, et JĂ€rvani personaalkĂŒsimus tuli linnavalitsuses pĂ€evakorda.
NĂ€itleja ja humoristi Peeter Ojaga arutlesime selle ĂŒle, miks puudub poliitiliselt laetud ajal pildilt teravmeelne satiir. Materjalist ei tohiks puudust olla, sest lollus ei ole ju kuhugi kadunud, arvas Oja, lisades, et pigem ei leidu lihtsalt tegijaid.
Foto: Raul Mee
-
"Eesti suhe teiste Euroopa rahvastega on vĂ€ga asĂŒmmeetriline," ĂŒtleb endine poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik Hannes Rumm. Me tahame, et meile olulistes asjades oleks Euroopa ĂŒhtne, ent teiste muredest me suurt ei hooli. NĂ€iteks sellest, et LĂ”una-Euroopa on hĂ€das migratsiooniga.
Kui tahame, et mÔistetaks meie muresid, peame mÔistma ka neid, kes meist geograafiliselt kaugel.
Eesti ĂŒhinemisest Euroopa Liiduga möödus Ă€sja 20 aastat ja sestap arutaski "ĂripĂ€eva arvamusliider", kas oleme selle ajaga eurooplasteks saanud ja kas me suudame enda seisukohti BrĂŒsselis kaitsta
"Kui mingi Eesti poliitik siin kurdab, et meid ei kuulata vĂ”i meist sĂ”idetakse ĂŒle, siis mu sĂ”num on lihtne: vĂ”ta kĂ€tte ja kehtesta ennast," on Rumm resoluutne.
Saates tuleb juttu nii liitumisloo algusest kui ka viimaste kĂŒmnendite olulisematest sĂ”lmpunktidest.
Teises pooles rÀÀgib politoloog TÔnis Saarts EKRE kÀekÀigust ja saatusest. Ning Martin Palmiste, kelle essee pÀlvis Àsja Eduka Eesti konkursi eripreemia, selgitab, kuidas roherevolutsiooni pÀriselt lÀbi viia.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: meeleavaldus Ukraina toetuseks. Foto autor: AP/Scanpix
-
Riina Sikkut nahutab kÀrpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu Àhvardab Edgar Savisaare jÀrgse Keskerakonna saatus.
âKui me soovime kĂ”ige efektiivsemat viisi vaesuse suurendamiseks, siis tuleks minna pensione kĂ€rpima,â lajatas selle nĂ€dala âĂripĂ€eva arvamusliidrisâ terviseminister Riina Sikkut (SDE).
âSee on niivĂ”rd arusaamatu ja absurdne arutelu. Ja me kulutame selle peale aega, lehepinda, emotsionaalset energiat. See peaks olema midagi sellist, mis on laualt maha vĂ”etud.â
KĂŒsimus on mĂ”istagi riigieelarves, mis ka parema tahtmise juures tasakaalu suunas ei tĂŒĂŒri. EelarvepuudujÀÀk on ĂŒle 5 protsendi SKTst ja see tuleb kinni taguda ĂŒha vĂ€rskema laenurahaga. Sestap kĂ”labki arvukalt hÀÀli, mis kutsuvad riiki usinalt kĂ€rpima. Sikkut ĂŒtleb aga, et see on pealiskaudne lĂ€henemine.
âOleks siis kuskil midagi ĂŒleliia, ĂŒleliigset heldust. NĂ€eksime, et inimesed pole huvitatud tööle minemisest vĂ”i lĂ€hevad esimesel vĂ”imalusel pensionile, sest pension vĂ”imaldab maailmale tiiru peale teha â me oleme sellest vĂ€ga kaugel. NĂ€iteks pensionĂ€ride heaolu puhul oleme tĂ”esti Euroopa pĂ”hjakiht.â
Seega usub Sikkut, et tuleb makse tĂ”sta â midagi pole teha. Ta viitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul LĂ€ttemĂ€e hiljutisele tĂ”demusele, et andmeid vaadates kuulub kĂŒmnendikule rahvast ligi 60 protsenti varadest.
Sikkut leiab, et kui mĂ€rkimisvÀÀrne osa riigiaparaadist töötab just jĂ”ukate inimeste heaks, tuleks neil ka sellesse rohkem panustada. âNĂ€iteks Ă€riregistri teenuseid kasutavad madala sissetulekuga inimesed vĂ€ga vĂ€he.â
Saate teises pooles selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks, mis saab nĂŒĂŒd Ukrainast, kellel on peagi sĂ”dimiseks jĂ€lle rohkem moona ja relvastust, sest lĂ”puks ometi vĂ”ttis USA kongress vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi.
Ning lĂ”petuseks mĂ”tiskles jalgpalliajakirjanik Andres Must selle ĂŒle, missuguseks kujuneb Aivar Pohlaku pĂ€rand jalgpalliliidu eesotsas. Eesti Ekspressist on Pohlak viimastel nĂ€dalatel kĂ€inud lĂ€bi seepĂ€rast, et jalgpalliliidu ja Flora jalgpalliklubi ning ka tema isiklik rahakott paistavad olevat taas sassi lĂ€inud.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Riina Sikkut. Foto autor: Andras Kralla.
-
Riik on end ise puudujÀÀki indekseerinud. Lisaks: kas riigikogus toimuv viib pÔhiseadusliku kriisini ja kas ajakirjandust on hakatud kohtu abil vaigistama.
âPraegune [valitsussektori] puudujÀÀk, mis ka möödunud aastal oli ĂŒle 3 protsendi SKTst, ei ole suures ulatuses seotud sellega, et majanduses on nĂ”rk periood,â selgitab Rasmus Kattai. Ta vastutab Eesti Pangas majandusprognooside eest ja nende pĂ”hjal on selge, et ka hea aeg meid august vĂ€lja ei tĂ”sta.
âErinevus tulude-kulude vahel on pĂŒsiv, sĂŒsteemne. Ja see on tekkinud lihtsalt kulude suurendamise kaudu,â ĂŒtleb Kattai, rĂ”hutades, et paljud riiklikud kulutused on majanduskasvu suhtes indekseeritud ehk hakkavad kohe tĂ”usma kui majandus uuesti kasvule pöörab.
Seega oht, et vĂ”lakoorem kuhjub â veel rohkem kui pandeemia aja algusest vĂ”lgu vĂ”etud 5 miljardit eurot â on reaalne.
âMe ei peaks mĂ”tlema sellest kui tulevasest ohust, sest juba mitu aastat on see, et vĂ”lakoorem kuhjub, reaalsus.â
Seega vĂ”lg ei jÀÀ mitte meie lastele, vaid nĂ€pistab meid juba mĂ”ne aasta pĂ€rast. Kattai sĂ”nul kulus nĂ€iteks Soomel 15 aastat, et paisutada riigivĂ”lg 35 protsendilt SKTst 75 protsendini. Ja nĂŒĂŒd pĂ”hjanaabrid kĂ€rbivad ja tĂ”stavad makse.
âMingit mĂŒstilist ideaalset aega selleks pole. Need otsused ongi valusad.â
Saate teises pooles diagnoosib riigiĂ”iguse korĂŒfee JĂŒri Raidla, mis seisus on riigikogu, kus koalitsioon ja opositsioon piltlikult öeldes ĂŒhte saali Ă€ra ei mahu. Raidla hinnangul on seis vĂ€ga kehv, aga mĂ”ni lahendus ka terendab.
Ning lÔpetuseks avab Eesti Ekspressi peatoimetaja asetÀitja Sulev Vedler tausta kurioossel lool, kus maakohus keelas tal avaldada lugu, mis polnud veel valmiski kirjutatud. Kas ajakirjandust on hakatud tÔepoolest vaigistama?
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ tegid valmis Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Kaja Kallas ja peegelduses Mart VÔrklaev. Foto autor: Andras Kralla
-
Pealinna uus vĂ”imuliit loodab pooleteise aastaga jĂ€lje maha jĂ€tta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge vĂ”i pingutab avalik arutelu ĂŒle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?
Tallinnas saab lĂ€hematel pĂ€evadel kokku uus vĂ”imuliit, mis jĂ€tab esimest korda ĂŒle kahe kĂŒmnendi valitsemisest kĂ”rvale Keskerakonna.
Sotsiaaldemokraadid, kelle liige Madle Lippus praegust vahevalitsust linnapea kohusetÀitjana juhib, usuvad, et pooleteise aastaga, mis on jÀÀnud jÀrgmiste kohalike valimisteni, vÔiks omajagu asju ka Àra teha. Ent miks pole paljusid vajalikke muutusi juba toimunud?
âJĂ€rjepidev ĂŒhe partei valitsus ei saa pĂ”himĂ”tteliselt innovatsiooni toetada,â vastas Lippus âĂripĂ€eva arvamusliidriâ saates. Tema sĂ”nul on veel omaette kĂŒsimus, kes olid linnapead neil aastail.
âAga pole ju mingit pĂ”hjust, miks on pidanud innovatsioon toimuma Tallinnas kuidagi hiljem kui Riias vĂ”i Vilniuses, mis nii ajaloo kui ka asukoha mĂ”ttes on meiega vĂ€ga sarnased,â lisas Lippus. Tema sĂ”nul on mĂ”lemad lĂ”unanaabrid meist kaasaegse linnaruumi arendamisega ees.
Lippus pole seejuures nĂ”us keskerakondlase Vladimir Svetiga, kes veel abilinnapeana ĂŒtles paari nĂ€dala eest, et rattateed ja parem ĂŒhistransport on jÀÀnud ajalooliselt ĂŒhiskondliku tellimuse puudumise taha.
âPoliitilise eestvedamise puudus oli suuresti see, miks seda [ĂŒhiskondlikku] tellimust ei tekkinud,â arvas Lippus.
Saates kirjeldab ta, millal uus vĂ”imuliit kokku saab ja mida see pĂ€riselt plaanib Ă€ra teha. Ning lisaks kĂŒsime ka: kes siis uueks Tallinna meeriks saab?
Saates tuleb juttu ka IT-ettevĂ”tja, endise majandusministeeriumi asekantsleri ja tĂŒdrukute koodimiskooli eestvedaja Taavi Kotkaga, kellele ei mahu pĂ€he, kuidas avalikus sektoris asju aetakse. Mitte ĂŒksnes see, et eksamite infosĂŒsteem vajalikul hetkel kokku kukkus, vaid ĂŒleĂŒldine viis, kuidas tööd tehakse ja prioriseeritakse.
Publitsist Jaak Juske selgitab aga, mida vÔiks viimaste uudiste valguses teha Nevski katedraaliga, milles toimetav Moskva patriarhile alluv Ôigeusukirik on poliitilise surve all. Kas eestlastel on aeg vÔtta ka see okupatsioonimonument lÔpuks enda kÀtte?
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ saate tegid Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: vÔimalikud jÀrgmised linnapead Madle Lippus ja Jevgeni Ossinovski. Pildi autor: Liis Treimann.
-
Marko Mihkelsoni hinnangul pelgavad NATO juhtjÔud Ida-Euroopa hoiakut Moskva suhtes. Lisaks: millega veenab Tiit Riisalo rahva Àra, et sisserÀnnet kavatada, ja kas rohepööre on lÀinud pausi peale.
Ukraina tĂ€iemahulise sĂ”ja algusest saati on olnud jutt: NATO peasekretĂ€riks vĂ”iks saada alliansi idatiiva naispoliitik, kelle riik on ka jĂ€rjekindlalt ĂŒle 2 protsendi SKTst kaitsele kulutanud. MĂ”istagi on siis kummastav, kui favoriidiks on tĂ”usnud Hollandi pikaajaline peaminister Mark Rutte, kes isegi oma armee korduvatest palvetest hoolimata kaitsekuludele liigset tĂ€helepanu ei pööranud.
âKahjuks nĂ€eme eriti Ăhendriikide ja Saksamaa puhul â kes ju lĂ”puks oma hoiakuga mÀÀravad Ă€ra, kellest saab uus juht NATOs â, et neil on naha vahel pĂ€ris suur hirm Venemaa ees,â nentis riigikogu vĂ€liskomisjoni juht Marko Mihkelson âĂripĂ€eva arvamusliidriâ saates.
Mihkelsoni sĂ”nul pelgavad alliansi suuremad riigid endiselt seda, et idatiiva poliitilised liidrid vĂ”ivad Venemaaga konflikti eskaleerida ja seekaudu tekitada pingeid ka NATO sees. âSee on vĂ€ga vale, aga endiselt pĂŒsiv kartus.â
Samas nentis Mihkelson, et Rutte on paljuski ka loogiline kandidaat, sest on hoidnud Hollandis pea 15 aastat koos vĂ€ga eriilmelisi koalitsoone ning ta suutis 2018. aasta pingelisel BrĂŒsseli tippkohtumisel oskuslikult mÀÀrida mett mokale ka toonasele USA presidendile Donald Trumpile. Seda oskust vĂ”ib olla tarvis nĂŒĂŒdki.
Lisaks tuli Mihkelsoniga juttu Ida-Euroopa vÔimetusest koostööd teha ja LÀÀne suutmatusest Ukrainat pikaajaliselt aidata.
Saate teises pooles selgitab majandusminister Tiit Riisalo, kuidas ta suudab kĂ”ige ja kĂ”igi kiuste vÔÔrtööjĂ”u kvooti kasvatada ja majandust seekaudu paisutada. Ning automĂŒĂŒgi tarkvaraettevĂ”tte Modera juht Raido Toonekurg hindab, kas elektriautode suhtes on entusiasm juba raugenud.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Saksamaa kantsler Olaf Scholz (vasakul) ja USA president Joe Biden, foto autor: dpa/Scanpix
-
LĂ”ppenud nĂ€dal lĂ”hkas tĂ”elise tuumapommi pealinna poliitikas, kus Keskerakond tĂ”ugati ĂŒle kahe kĂŒmnendi vĂ”imult. Tallinnas proovivad koalitsiooni moodustada keskparteiga lahku lĂ€inud sotsid, Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200.
JĂŒri Ratas, kes kannab nĂŒĂŒd Keskerakonna vĂ”istlusvormi asemel Isamaa oma, rĂ”hutab, et koalitsioon tuleb kiiresti kokku saada. Ent veelgi enam: ta ei nĂ€e Keskerakonnale ka suurt tulevikku.
âKui erakonda toetab kolm protsenti eestikeelsest elanikkonnast, siis me ei saa enam rÀÀkida tĂ”siseltvĂ”etavast erakonnast,â ĂŒtles Ratas âĂripĂ€eva arvamusliidriâ stuudios.
Eriti kurb on tema sĂ”nul tĂ”siasi, et endine meer Mihhail KĂ”lvart on asunud hirmutama ja Ă€hvardama, lausudes, et Porto Franco kaasuses vastutavad isiklikult ka Ratas, Tanel Kiik ja Taavi Aas. Ratas ĂŒtleb, et talle meenub aeg, mil ta esimest korda Edgar Savisaare vastu erakonna esimeheks kandideeris.
âTagasi on hirmutamine, mingite vihjete saatmine. Poliitikas, kui inimene tahab olla tugev, siis ta peab oskama ka kaotada,â lausus Ratas. âSeda sappi mis KĂ”lvartilt tuli, oli kahju kuulata.â
Saates rÀÀgib Ratas, millised peavad olema uue vĂ”imuliidu prioriteedid, kui tĂ”enĂ€oliselt liit kokku ĂŒldse saab ja mis rolli mĂ€ngib selles tema.
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ teises pooltunnis selgitab aga luure ja terrorismi asjatundja Ivo Juurvee, miks ja kuidas dĆŸihadistid Venemaad rĂŒndasid, mida Moskva veresaun Kremlile tĂ€hendab ja kuidas mĂ”jutab see kĂ”ik Ukraina sĂ”da.
Ning lÔpetuseks prognoosib Swedbanki peaökonomist TÔnu Mertsina, mis suunas tÀnavu majandus liigub. Mertsina sÔnul on kasvu jaoks tarvilik valem lihtne.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: Mihhail KĂ”lvart (vasakul) ja JĂŒri Ratas, foto autor: Liis Treimann.
-
Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sĂ”nul on pall sotside kĂ€es. Lisaks: kas Eesti kohtusĂŒsteemis on midagi mĂ€da ning kas Soomes alles tulevad suuremat sorti streigid.
âMa pole loll, nĂ€en matemaatikat â tean, kuidas poliitikat tehakse. Inimestel vĂ”ivad olla aated ja vÀÀrtused, aga kui on muutunud rinnamĂ€rk pintsakul, siis nad hÀÀletavad teistmoodi,â ĂŒtles âĂripĂ€eva arvamusliidrisâ Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, kelle sĂ”nul pole midagi teha â ilma sotsideta pealinnas vĂ”imuliitu ei ole.
âLĂ”puks pole kĂŒsimus [Igor] GrĂ€zinis, nii nagu polnud see [TĂ”nis] Mölderis, JĂŒri Ratases. KĂŒsimus on meie partnerites,â selgitas ta. âKui nad soovivad koalitsiooni Ă”hku lasta, siis nad lasevad ja me ei saa midagi teha.â
KriitikasĂ”nu jagus Svetil nii konkurentidele kui ka erakonnakaaslastele, eriti neile, kellele tuli negatiivne kohtuotsus Porto Franco kaasuses suure ĂŒllatusena.
Saates kommenteerib kohtuotsust ka endine riigiprokurör, praegune Soraineni advokaat Norman Aas.
Ning saatejuht Indrek Lepik kĂ€is Helsingis kĂŒlas ka suursaadik Sven Sakkovil, kellega lahkas nii Soome aastat NATOs kui ka streike ja ĂŒldist majandusseisu.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Fotol: Vladimir Svet, foto autor: Andras Kralla
-
Lavly Perling kĂŒsib: mis on justiitsministri ja peaprokuröri tĂŒli taga tegelikult? Lisaks: vaidleme joogitootjaga suhkrumaksu ĂŒle ja kĂŒsime, miks ei lase riik talente ĂŒle piiri.
Justiitsminister Kalle Laanet ja riigi peaprokurör Andres Parmas peavad ĂŒha avalikumat tĂŒli. Prokuratuur vĂ€idab, et minister sekkub liialt nende töösse, minister aga pareerib, et tahab tulemusi nĂ€ha. Riigi endine peaprokurör, tĂ€nane Parempoolsete juht Lavly Perling kĂŒsib, aga mis rolli mĂ€ngib ĂŒks eksminister.
âKui alguses tundus, et see on Andrese ja Kalle tĂŒli, pĂ€rast peaprokuröri ja justiitsministri tĂŒli, siis pĂ€ris huvitav oli kuulata, kuidas ĂŒhel hetkel muutus opositsioonierakonna [Isamaa] juht Urmas Reinsalu prokuratuuri pressiesindajaks,â lausus Perling selle nĂ€dala âĂripĂ€eva arvamusliidrisâ.
âParmase tĂ”igi peaprokuröriks Urmas Reinsalu,â rĂ”hutab Perling ja kĂŒsib: âMis on pĂ€riselt selle loo taga?â
Saate teises pooles vaidleb Indrek Lepik joogitootja A. Le Coq juhi Jaanus Vihandiga selle ĂŒle, miks ja kellele suhkrumaksu ikkagi planeeritakse â ja kas viisakad inimesed ĂŒldse joovad plastpudelist Ă”lut â ning lĂ”petuseks lĂ€heb Indrek kĂŒlla ettevĂ”tluskĂ”rgkooli Mainor, mille rektor Andrus Pedai on mures, et riik ei anna talendikatele noortele Ă”ppimisviisasid.
Saate tegid Karl-Eduard SalumÀe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: peaprokurör Andres Parmas, foto autor: Liis Treimann
-
Eestis ei pruugi olla Ôige aeg energiainvesteeringute tegemiseks. Lisaks: kas eestlastest peaksid saama eurooplased ja uussisserÀndajatest eestlased?
âKui me kerime aega 5-10 aastat tagasi, siis meil oli vĂ€ga odav elekter â vĂ€ga suur osa sellest tuli Venemaalt. Sellises olukorras ei olegi vĂ”imalik ĂŒhtki investeeringut teha,â ĂŒtles âĂripĂ€eva arvamusliidriâ saates energeetikaekspert Einari Kisel.
Arvestades, kui keeruline on energeetikas seis praegu, siis kas see oli kaotatud kĂŒmnend? VĂ”ib-olla, aga nagu Kisel selgitas, oli see tarbijale kuldne aeg. NĂŒĂŒd tuleb rajada tuuleparke maale ja merele, pĂ€ikeseparke, aga ka juhitavaid vĂ”imsusi, millegi vajadusel auke tĂ€ita.
Kuid Kiseli sĂ”nul on ĂŒks lahendus siiski veel: Rootsis tuleb leida mĂ”ttekaaslased, kellega kahasse riike ĂŒhendav merekaabel ehitada.
âKui kĂŒsida seda vĂ”rguettevĂ”tte kĂ€est, siis neil huvi muidugi vĂ€ga suur poleks,â tĂ”des Kisel. Kuid ta teab, kes vĂ”iks olla huvitatud.
Saates tuleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga sellest, kuidas teha nĂ”nda, et suve alguse Euroopa valimistel ka pĂ€riselt Euroopa asjadest rÀÀgitakse. Sest viimased aastad on nĂ€idanud: kriiside lahendus peitub ĂŒhises tegevuses.
Ning Brett Lemsalu, kes on juhtinud Wiseâis personalivaldkonda, annab praktiku hinnangu Marju Lauristini ja Kantar Emori esitletud lĂ”imumisuuringule, kus on eraldi peatĂŒkk ka uussisserĂ€ndajatele.
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ tegid Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Enefit Green tuulepark ja pÀikesepark Pakri poolsaarel. Foto autor: Andras Kralla.
-
Eestlased ostavad vĂ€liskapitalilt jĂ€rjepanu ettevĂ”tteid vĂ€lja, aga mis on selle taga? Lisaks: kas JĂŒri MĂ”isal oli Ă”igus ja mil mÀÀral kĂ”lab maailmas Ida-Euroopa hÀÀl?
Pensionifondid mĂŒĂŒvad Tallinna börsi ettevĂ”tteid, Ălemiste ja Viru keskus lĂ€heb vĂ€liskapitalilt kohalike kĂ€tte, tööstusettevĂ”tete juhid ostavad Ă€rid vĂ€lisomanikelt tagasi ja toidutööstuski on taas eestlaste kĂ€es. Tore kĂŒll, 1990. aastatel âlĂ€ks kĂ”ik rootslaste-soomlaste kĂ€tteâ, aga miks nad nĂŒĂŒd siis lahkuvad?
âOlukord oleks vĂ€ga raske, kui oleksid vĂ€lisinvestorid, kes soovivad lahkuda, ja poleks kohalikku kapitali â siis oleksime hĂ€das,â ĂŒtleb Redgate Capitali partner Valeria Kiisk. Kuid ta ei kuuluta kaugeltki lĂ”pu saabumist â vastupidi, tema sĂ”nul on hea, et eestlastel on lĂ”puks endal raha omanik olla.
Kiisk rĂ”hutab, et paanikat ju pole, sest vĂ€lisinvestor ei lahku kaugeltki ĂŒkskĂ”ik mis hinnaga. Pigem on ajaloolistel omanikel â soomlastel, rootslastel, sakslastel â koduturul seis piisvalt kehv, et piiride taha rahapaigutamine pole prioriteet.
Just sellest sel nĂ€dalal rÀÀgimegi: kas Euroopas valitseb sĂ”jahirm ja âidatiibâ jÀÀb tĂ”mbetuulte kĂ€tte vĂ”i vastupidi, Eesti majandus on astumas jĂ€rgmisse arenguetappi, kus prioriteet on innovatsioon. Ning eriti hea, kui seda veab siis ka veel kohalik kapital.
Saate teises pooles selgitab regionaalminister Madis Kallas, kuidas tema töötab selle nimel, et maal elu Ă”itseks. Kallase sĂ”nul nĂ€itab juulikuu, kus âkĂ”ik elavad seal, kus pĂ€riselt tahavadâ, et eestlane on ikka maarahvas ja tahab palja jalaga rohelise muru peal lipata. Ja sestap tuleb aktiivse regionaalpoliitikaga sellele kaasa aidata.
Delfi Meedia uurivat ajakirjandust vedav Holger Roonemaa selgitab aga, kuidas valmis rahvusvahelist tĂ€helepanu pĂ€lvinud artiklite seeria âKremli lekkedâ ning mil mÀÀral kĂ”lab 2024. aastal ka suures maailmas Ida-Euroopa hÀÀl.
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ tegid valmis Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Valeria Kiisk, foto autor: Raul Mee.
-
Ăkski riik pole sĂ”jaks lĂ”puni valmis, aga neil, kes on end spartalikult kurjuse vastu karastanud, on parimad eeldused rahu hoidmiseks. Lisaks: kuidas murda Venemaad ja mis tĂ€htsus on pĂ€riselt 24. veebruaril?
âKui sĂ”da algab, siis selgub, et niikuinii on midagi tegemata. Aga kui me ainult halame, siis tekib sinna juurde ka vastasele kuvand, et me oleme kerge saak,â selgitas âĂripĂ€eva arvamusliidrisâ filmimees Ilmar Raag.
Aktiivselt Ukraina abistamisega tegeleva Raagi sĂ”nul on nĂ€itus âHetkâ, mis kujutab Tallinna suurte magistraalide ÀÀres virtuaalseid sĂ”japurustusi, vajalik, et me suudaksime Vene ohu ees karastuda.
âPutinil oli tekkinud ettekujutus, et Ukraina oli kerge saak. Meie strateegilise kommunikatsiooni eesmĂ€rk on ĂŒhelt poolt kasvatada inimestes enesekindlust, et me elaksime nagu Iisrael, kes teab, et iga hetk vĂ”ib sĂ”da puhkeda, aga teisalt on vaja ka projitseerida seda enesekindlust vĂ€ljapoole â ĂŒkskĂ”ik mis, me hakkame igal juhul vastu,â selgitas Raag.
Selle nĂ€dala saade ongi pĂŒhendatud nii Ukraina tĂ€iemahulise sĂ”ja teisele aastapĂ€evale kui ka Eesti Vabariigi 106. sĂŒnnipĂ€evale.
Saates selgitab vĂ€lisministeeriumi asekantsler Erki Kodar, kuidas sanktsioonide abil Venemaad murda ning mida peab Eesti veel tegema, et selles uues, julgeolekuarhitektuuri fundamentaalselt muutnud olukorras mitte ĂŒksi jÀÀda.
Kommunikatsiooniasjatundja Raul Rebane rÀÀgib aga 24. veebruari sĂŒmbolist. Mida tĂ€hendab ĂŒhe parlamentaarse vabariigi jaoks sĂŒnnipĂ€ev ja riigipea. Ning miks peaminister Kaja Kallase otsus peopĂ€ev pere keskis veeta ei pruugi olla Ă”ige.
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ panid kokku Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Foto: Korterimajade hÀvimine on Ukrainas paratamatu rutiin, Eestis tekitavad aga ka pildid sellest vÔimalusest Ôudu. Foto autor: Zumapress/Scanpix
-
Kolm suurt teemat: Eesti 200 ja Nortali suhe, lÔhe majandusstatistika ja reaalse elu vahel ning TikToki salakavalad plaanid.
Majandusministeeriumi plaan personaalsest riigist on Eesti IT-hiiu Nortali pealt maha viksitud â vĂ”i siis samade inimeste kokku kirjutatud. Minister Tiit Riisalo vannub, kĂ€si piiblil, et pole korrumpeerunud.
âVĂ€lja nĂ€eb see vĂ€ga halb,â ĂŒtleb politoloog Erik Moora selle nĂ€dala "ĂripĂ€eva arvamusliidris".
Ent Moora ei tahaks Eesti 200 ja Nortali suhet siiski vaadelda mitte korruptsiooni teemana, vaid pigem sedapidi, et Eesti on lihtsalt vĂ€ike â ja Nortal juba osa e-riigist valmis ehitanud.
Ometi on tÔsiasi, et Priit AlamÀe, Nortali juht ja Eesti 200 asutajaliige, on annetanud koduerakonnale ligi 440 000 eurot. Nortaliga vÔrreldav suurettevÔte, samuti riigihankeid hulgi vÔitnud Helmes, on oma juhi Jaan Pillesaare kÀe lÀbi toetanud erakonda 50 000 euroga. Ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, mida majandusministeerium peab oma pÔhipartneriks, juhib Nortal Eesti tegevjuht Ats Albre.
Moora sĂ”nul on selgelt Ă”hus kĂŒsimus: kas personaalse riigi poliitika oleks sĂŒndinud ĂŒldse ilma annetajate surveta.
âKĂ”ikvĂ”imalikud hanked tuleb lĂ€bi viia erilise avalikkuse tĂ€helepanu all ja eriliselt lĂ€bimĂ”eldult,â selgitab ta, kuidas huvide konflikte edaspidi vĂ€ltida.
Selle nÀdala saates arutamegi Erik Mooraga, milline on raha roll poliitikas ja mida ootab suurettevÔtja parteilt, kui sellele raha annab.
Saate teises pooles otsime Kaspar Ojaga kinnitust peaminister Kaja Kallase hĂŒpoteesile, et eestlased vinguvad end vaeseks.
Ning saate lĂ”petuseks sĂ”itis Indrek Lepik Tartusse, et istuda jaoskonnas maha politseikapten Maarja Punakuga â teemaks kolmandikku eestlastest hullutav TikTok ja selle varjus toimetav Hiina kompartei.
âĂripĂ€eva arvamusliidriâ saatemeeskond on Karl-Eduard SalumĂ€e, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Nortali juht Priit AlamÀe Eesti 200 asutamiskoosolekul; autor: Andras Kralla.
-
Erinevalt peaministrist ei arva Eesti töösturid, et majanduse kehv seis vingumise taha jääb. Ja asjatundja ütleb, et Venemaast pole ka midagi head oodata.
“Sellel aastal ei usu, et midagi paremaks läheb,” ütleb metalli- ja masinatööstuse Hekotek juht ja suuromanik Heiki Einpaul. Tööstuses on madalseis, ehkki viimaste kuude statistika näitab justkui tõusu. Einpaul arvab, et see on mõõtmisviga.
“Miks meie majandus alla käib? Ainult sellepärast, et me teeme valesid otsuseid. Rahapuudust maailmas pole,” annab ta olukorrale diagnoosi, leides, et konkurentsiolukord on Vene turu ärakukkumisega muutunud ning meie eelised Läänes on märksa nõrgemad kui idaturul toimetades.
Peamiselt muretseb ta sellepärast, et Eesti eksport kiratseb: “Kõik need ettevõtjad, kes töötavad ainult Eestis – nemad ju lisaväärtust riigile globaalses mõttes ei too. Toimub ainult olemasoleva raha ümberjagamine.”
Selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” on pessimistlik meel ka E-Piima juhil Jaanus Murakal, kes selgitab, et Euroopa suured põllumeeste meeleavaldused ei ole tühjast kohast tulnud.
“See peab olema tõsine sund, et nad läheksid protestima. Aga protestimiseks on põhjust,” ütleb Murakas.
Saate kolmas teema keskendub Venemaale, kuid ka Kremli kohta ütleb Karmo Tüür, et suuri muutuseid ehk Putini langemiseni viivaid rahutusi sealt ei paista.
“Äripäeva arvamusliidri” saatemeeskond on Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Hekoteki juht Heiki Einpaul, foto autor: Andras Kralla.
-
Selle nädala kolm teemat: Ratas Isamaasse, õpetajate palgatõusu hind ja Ungari tulevik Euroopa Liidus.
“Väga kaheldava väärtusega samm,” ütleb Reformierakonna auesimees Siim Kallas Jüri Ratase otsuse peale Keskerakonnast lahkuda. Tema sõnul pole küsimus niivõrd selles, kas sotsid või Isamaa, vaid et Keskerakonnas endas oli Ratase poliitilise jõu kese.
Kui aga juba erakonda vahetada, siis tõepoolest Isamaasse, sest opositsioonipartei saab talle lubada riigikogu teise aseesimehe kohta, mis on Ratasel praegugi.
Laiemalt pelgab aga Kallas, et Keskerakonnast võib nüüd tõepoolest saada vene erakond, sest ka riigikogu fraktsioonis, kuhu on jäänud kuus liiget, räägib eesti keelt emakeelena üksnes Lauri Laats.
Kas see kõik toob kaasa ka seismilisi nihkeid Eesti poliitikas? Sellele vastab Kallas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris”.
Lisaks tuleb juttu ka õpetajate streigi järeldustest. Ühtpidi leiti haridustöötajatele 5,5 miljonit, teisalt pole selge, kuidas see raha siis õieti riigieelarvesse nüüd tekkis. Endine regionaalminister, parempoolsete liige Siim Kiisler ütleb, et probleem on tegelikult fundamentaalne.
Advokaat ja Euroopa õiguse asjatundja Carri Ginter selgitab seevastu, miks tahe Ungarit karistada – olgugi, et Viktor Orbán oli lõpuks nõus Ukrainale raha andma – on lühinägelik. Soovis otsustusprotsessi tõhustada, ähvardab ka Eesti iseenda positsiooni, ütleb Ginter.
"Äripäeva arvamusliidri" tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Foto: Jüri Ratas (paremal) soovis küll Mihhail Kõlvartile juhivalimistel õnne, ent võis nüüd kogu parteile vee peale tõmmata. Foto autor: Liis Treimann
-
Nädalalõpusaade lahendab kolm teemat: konkurents pangandusturul, õpetajate streigi järgmine nädal ja oht Donald Trumpi presidentuurist.
“Kui me Eesti pangandust vaatame, siis 80-90 protsenti turuosa on siin Põhjala pankadel ehk meil oleks vaja rahvusvahelise haardega pankasid,” tõdes “Äripäeva arvamusliidri” saates suurtööstur, Infortari eestvedaja Ain Hanschmidt.
See tõdemus lähtub uudisest, et omal ajal Nordea ja DNB pealt kokku pandud Luminor pank on müügiks. Ühtpidi võib tuua müük uusi tegijaid Eesti pangandusmaastikule, teisalt võib see peegeldada Maarjamaa ääremaastumist.
Geopoliitilist riski aga Hanschmidt ei karda, kui me jätkame kaitsepoliitikas praeguste, õigete sammudega: “Sõda ei tule siis, kui me end hambuni relvastame,” nõustub ta valitsuse praeguse strateegiaga kaitsekulutusi jõuliselt tõsta. Hanschmidt usub, et kui me oleme tugevad nii majanduses kui ka sõjanduses, ei peaks olema kellelgi hirmu Eestisse raha paigutada.
Saate teises pooles vestlesime aga Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigoriga, kes streigib ka seekord, ent oli üks streigi eestkõnelejatest ka 2012. aastal. Riigor ütleb, et kui muud üle ei jää, hakkavadki õpetajad oma palgajärgse miinimumi järgi õppetöösse panustama.
Saate kolmanda teemana lahkasime aga perspektiivi Donald Trumpi valimisvõidust. Ekspresidendi ja praeguse vabariiklaste peakandidaadiga korduvalt kohtunud Kersti Kaljulaid ütleb, et aastaid 2016-2020 võib pidada Ida-Euroopa seisukohalt edukaks, sest ameeriklased üksnes kasvatasid oma sõjalist kohalolekut. Kuidas võiks minna nüüd, saates arutlesimegi.
“Äripäeva arvamusliider” on eetris igal reedel kell 17 ning selle panevad kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Ain Hanschmidt. Foto autor: Tanel Meos.
-
Uues nädalalõpusaates on põletavaid teemasid täpselt kolm: sõjakommunikatsioon, ühendus välismaailmaga ja õpetajate streik.
“Keegi [Stenbockis] ei mõtle seda, et Eesti või Baltikum on järgmine,” ütleb resoluutselt Kaja Kallase kabinetiülem Gerrit Mäesalu. Tema on see, kes aitab sättida peaministri sõna ja tegu ning mängib rolli selleski, mida Kallas välismeedias ütleb.
Kui Londoni Timesile antud intervjuus kõlas tõdemus, et Venemaa võib meid kolme-viie aasta jooksul rünnata, lõi kohalik arvamusplats kihama. Aga Mäesalu rõhutab, et sõjapaanikat meil pole – see lihtsalt ongi kaine olukorrahinnang.
Värskes nädalalõpusaates “Äripäeva arvamusliider” rääkisime hoopis sellest, kuidas praegune keeruline geopoliitiline olukord oma tugevuseks pöörata.
Saates vestlesime ka lennundusspetsialisti, Eesti 200 fraktsioonijuhi Toomas Uiboga, kel on võluvõti, mis keerab lahti tolle roostes luku: Eesti mugava lennuühenduse maailma oluliste finantspealinnadega.
Ning mõistagi tuli juttu õpetajate streigist, mis algab tulevast nädalast. Viimsi gümnaasiumi direktor Karmen Paul selgitas, et aeg haridusmaastiku ümberkorraldamiseks on käes.
Saatejuht on Indrek Lepik. Saatemeskonda kuuluvad ka arvamustoimetajad Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.
“Äripäeva arvamusliider” on Äripäeva raadio uus nädalalõpu arvamussaade, mis on eetris igal reedel. Iga saate fookuses on kolm põletavat küsimust, millele vastavad just nende teemade mõjukaimad arvamusliidrid
Fotol: Kaja Kallas koos Gerrit Mäesaluga. Foto autor: Raul Mee / Postimees / Scanpix
