Episoder
-
Tavainimene eelistab kodu vahetades teekonda, kus kõigepealt otsitakse uus kodu, et leida kindlustunne. Säärane teguviis võib tuua aga hilisema majandusliku kahju, toob saates “Ruutmeetrite taga” välja Domus Kinnisvara kutseline maakler ja konsultant Iris Öpik.
“Kui uus kodu on leitud, tekib soov vana kiirelt maha müüa, et osta see uus, mille leidsin ja mis mulle hästi sobib,” selgitab Öpik. “Kui on koduvahetuse soov olemas, siis minu soovitus on, et alustame paralleelselt nii vana kodu müügiga kui uute otsingutega. Vaid nii maandame riske, mis on seotud hilisemast kiirustamisest tekkinud hinnasurvega.”
Öpiku sõnul oli turu kõrghetkel paar aastat tagasi koduvahetus palju populaarsem teema, sest tundus, et kõik võimalused on valla, inimestel läks hästi. Raskematel aegadel ollakse pigem ettevaatlikud.
Saates räägimegi pikemalt, millised lahendused kodu vahetamisel on olemas ja kuidas olemasolevaid ohte vältida. Saate teine külaline Hüpoteeklaenude ASi juht Toomas Paju selgitab muu hulgas, millised on langeva turu ja tõusva turu erinevused kodu vahetades või ka üldiselt üht kinnisvara müües ja teist ostes.
Veel uurime, millised on koduvahetuse isiklikud, majanduslikud aga ka ühiskondlikud põhjused. Räägime lahti kodu vahetamise erinevad võimalused ja lahendused muu hulgas ka laenusaamise võtmes. Saadet juhib Lauri Leet.
Kollaažis kasutatud fotode autorid Andras Kralla ja Liis Treimann. -
Migreen on kompleksne probleem, mis ei põhjusta ainult peavalu. Miks migreen tekib, millised on auraga ja ilma aurata migreeni sümptomid, kas migreeni mõjutab ka inimese eluviis ning kuidas see keeruline haigus võib elukaare jooksul muutuda, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju.
Hea uudis on see, et migreeni ravis on viimastel aastatel toimunud suured muutused: uued ravimid aitavad märkimisväärselt parendada inimese elukvaliteeti. Tänapäevase ravi kõige olulisem eesmärk on aidata migreeniga inimesel elada tema tavapärast normaalset elu nii, et ta oskab algavaks migreenihooks valmis olla. Ennetavas ravis on roll ka lähedastel, kes saavad anda oma osa, et isepäisele haigusele mitut pead juurde ei kasvaks.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk. -
Mangler du episoder?
-
Tootmisvaldkonna kiire areng on toonud kaasa palju uusi väljakutseid, mille ületamiseks on tarvis uusi teadmisi ja häid praktikaid. Tootmis- ja tehnoloogiaettevõtete arengu toetamiseks ja juhtimise uuele tasemele viimiseks on äriülikool EBS välja tulnud uue, tootmise innovatsiooni ja juhtimise arenguprogrammiga.
EBSi MBA ja täiendkoolituse juht Jari Kukkonen toob tootmise uuele tasemele viimisel olulisena välja juhtimise kvaliteedi parandamise.
„Insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega. Me peame tegelema juhtimise vigade parandamisega ja juhtimisoskuste parandamisega igal tasemel,“ rõhutab ta. Muutused tootmisvaldkonnas on toonud tema sõnul kaasa vajaduse ka teistsuguse juhtimiskultuuri, strateegia ja protsesside juhtimise järele.
Kukkonen näeb Eesti tootmisettevõtete tugevusena muutunud konkurentsiolukorras, kus varasemalt oli üheks eeliseks madalamad tootmiskulud, uusi lahendusi toetavat keskkonda ja paindlikkust.
„Eestlased on väga väledad ja valmis katsetama, ka katse-eksituse meetodil. Aga selle taustal on väga oluline positiivne hoiak, et ollakse valmis muudatusteks. Eestis ei ole ressurssi, et suuremahulist tootmist korraldada, aga meil on kiirust ja nutikust proovida toota midagi uut,“ tõi Kukkonen välja. Kõige selle elluviimisel on tarvis ka oskuslikku muudatuste juhtimist, mille tööriistu ja häid praktikaid arenguprogrammis ka jagatakse.
Samuti tuleb saates juttu sellest, miks üldse ennast tuleb arendada, kuidas hoida end kursis globaalsete trendidega, mil moel muutusi edukalt ellu viia ja kuidas luua toetavat organisatsioonikultuuri.
Saate külalisteks on Jari Kukkonen (fotol vasakul) ja Kaarel Suuk äriülikoolist EBS (fotol paremal). Saatejuht on Esme Kassak. -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas metallitööstuse Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, kes on nüüdseks 15 aastat praktiseerinud ka lean-juhtimist. Varres räägib saates oma senisest karjäärist ja jagab nõuandeid, kuidas arendada tootmist tõhusamaks ja juurutada ka lean-kultuuri.
Varres rõhutab saates, et tehase arendusprojekte pole mõtet suunata tootmisjuhile, sest tootmise kõrvalt ta lisaülesandeid võtta ei jõua. Selle asemel tuleks leida eraldi inimene, kellel on aega arenduse ja raiskamise vähendamisega tegeleda.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild -
Miks me aktsepteerime Pipi Pikksukka tugeva, iseseisva ja ägeda isiksusena, aga päriselus pole ühiskond veel valmis selleks, et osa naisi ongi sellised? Äripäeva raamatuklubi saates räägivad raamatu "Radikaalne tööraamat ATH-naistele" põhjal avameelselt aktiivsus-tähelepanuhäire eripäradest Eesti ATH Liidu juhatuse liige Epp Kerge ja teleajakirjanik Marit Ummelas.
Mõtteid vahetatakse teemadel, kuidas avaldub ATH naistel teistmoodi kui meestel, millised raskused võivad eripärase mõtlemise või käitumise tõttu elus ette tulla ning mida annab ATH diagnoos täiskasvanule. Epp ja Marit räägivad ka sellest, kuidas teadlikkus ja elukogemus aitavad ennast paremini mõista, iseendaks jääda ning särada.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Marit Ummelas ja Epp Kerge. Foto Õnne Puhk. -
„Maanteetransporti, kui vaieldamatult suurima käibega transpordisektorit ja majanduse vereringet, üritatakse Eestis surnuks maksustada ning samamoodi jätkates toimib see tulevikus vaid tänu lõunanaabrite juurest sisse voolavale „doonorverele,“ lausus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris“.
„Kui vaadata Eesti transpordiettevõtete käivet, siis 2024. aasta teises kvartalis oli see umbes 600 miljonit eurot, maanteetranspordi osa oli sellest umbes 400 miljonit. Võrdluseks: õhutranspordi käive oli 131 miljonit eurot, veetranspordi käive 60 miljonit ja raudteetranspordi käive kõigest 6 miljonit eurot,“ tsiteeris ELEA tegevjuht Herkki Kitsing Statistikaameti viimaseid andmeid.
„Ehkki maanteetransport on selgelt kõige suurema tulubaasiga, on see riigi silmis justkui alatähtsustatud. Kliimaministeeriumis kärbiti maanteetaristu arendamise kulusid 87 miljoni euro võrra, samal ajal kui teekasutustasu, raskeveokimaks ja kütuseaktsiisid aina tõusevad,“ nentis Kitsing.
Samal ajal veeretatakse sektori algatust muuta maanteeveod pikemate autorongidega tõhusamaks, nagu kuuma kartulid juba aastakümneid ühest asutusest teise, tulemus on endiselt null. Küll aga suudetakse mõne kuuga ilma sektorile sõnagi lausumata läbi suruda seadusemuudatus, mis sunnib kaubavedajaid piltlikult öeldes viima alusetäit veini vanalinna restorani kastirattaga. Poe ees kauba laadimiseks peatuda enam ei tohi, sest tõuksimehed peavad saama kõnniteedel vabalt kihutada. „Olukord on muutunud juba täiesti absurdseks,“ oli Kitsing siiralt nördinud.
Lisaks vaagiti saates logistikasektori tervislikku seisundit laiemalt ja seda eeskätt äsja ilmunud Logistika aastaraporti kontekstis. Kui aastal 2023 langes kogu sektori müügitulu -17%, siis tänavu esimesel poolaastal on langus olnud -8% ja aasta pole veel kaugeltki lõppenud. „Kui tootmissektor ütleb, et nad on omadega põhjas, siis logistikasektor pole sinna veel jõudnud,“ nentis Kitsing.
„Logistikauudised eetris“ saadet juhib logisikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Fotol: ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. Foto autor: Tõnu Tramm -
Nagu kodus, nii ka tööl: kui ma soovin saada ära kuulatud, siis lahenduste pakkumine ja isikliku kogemuse jagamine pole päris see, mida ma ootan. Aga mis on?
Töötaja, kellel on probleem, ootab tegelikult lihtsalt katkestamata ja hinnangutevaba ärakuulamist, sageli on lahendused tal endal olemas või ilmuvad need rääkimise käigus. Kui juht hakkab aga oma lugu jagama, tunneme seda surumisena, tunneme, et meid ei väärtustata, meie arvamus ega tunded ei loe.
Miks see nii on? Ja miks me kipume kuulamise asemel liiga kergekäeliselt lahendusi ja nõuandeid loopima? Miks meile meeldib nii väga rääkida, et kipume olukorras, kus tuleks suu kinni pigistada ja päriselt kuulata, kogu eetri täis lobisema? Mis juhtub, kui kaldume oma otsuseid liigselt selgitama ja põhjendama? Mis on kõige sagedasemad vead, mida kuulamise juures tehakse, ja millal aktiivset kuulamist üldse praktiseerida ei maksagi?
Saates „Töö ja palk“ on külas coach ja juhtimiskoolitaja Ruti Einpalu, kes kõigile neile küsimustele vastused annab ja jagab pealekauba nõuandeid, kuidas end paremaks kuulajaks kasvatada, olgu tööl või pereringis.
Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots.
Fotol vasakult: Helen Roots ja Ruti Einpalu. Autor: Andres Laanem -
Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" tuleb juttu e‑ostleja tarbijapsühholoogiast ehk sellest, mis mõjutab tarbijaid ostma ja kui hästi täna e‑kaupmees neid võimalusi ära kasutab. Selleks oleme saatesse kutsunud käitumisteaduste eksperdi Heidi Reinsoni.
Saates saavad vastused ka küsimused, mis täna päriselt tarbijaid mõjutab, kuidas hinnad ja reklaam mõjutavad ostlemist, kuidas muuta vaatamised ostuks, kui lihtne on tarbijakäitumist muuta. Lisaks arutletakse selle üle, kuidas tehnoloogiline areng mõjutab tarbijakäitumist ning kuidas ostust loobumise vastu võidelda ja kas lojaalsus kui selline üldse eksisteerib.
Saadet juhtis külalissaatejuht DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd.
Saadet toetab DPD Eesti.
Fotol: Käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson ja DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev -
Paljud inimesed peavad hambesu ajal veritsevaid igemeid normaalseks, kui tegelikult viitab veritsus salakavala ja ohtliku probleemi ehk igemehaiguse olemasolule. Saates selgitab Maxilla parodontoloog dr Brit Helen Jõulu (endine Riisenberg), miks igemehaigused tekivad, mis vahe on gingiviidil ja parodontiidil, millised on nende sümptomid ning kuidas neid ennetatakse ja ravitakse. Lisaks saame teada, mis rolli mängivad hambakatt ja –kivi, kuidas mõjutavad igemeid nikotiinitooted nagu mokatubakas ja veip ning millistel eluperioodidel tuleks igemetel eriti hoolsalt silma peal hoida.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Jõulu, foto: Maxilla. -
Ettevõtteid tabavad pettused ja rünnakud pole ajas kuhugi kadunud, tõdes audiitorettevõte PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi.
Tema sõnul saabki pettuseid jagada kaheks: sisemised ehk kui pettusega on seotud oma töötajad või juhtkond ja välimised, mida teostavad kliendid, hankijad, küberpätid jms.
„Pettustest rääkides tulekski korraks vaadata laiemat pilti – kogu majanduskuritegude laia maailma ja alles siis kitsamalt pettuste poolt,“ selgitas Mägi.
Erki Mägi, kes on ka PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise valdkonna juht, ütles, et tihti ei osata pettusele mõeldes vara vargusest kaugemale vaadata.
„Oleme PwC majanduskuuritegude kaardistuse baasmudelis ise välja toonud enam kui 70 erinevat majanduskuriteo liiki, mis jagunevad 11 kategooria vahel – lisaks varade vargusele ja väärkasutamisele on seal näiteks aruandluse pettused, maksupettused, hanke- ja müügipettused ehk osta kallimalt või müü odavamalt, altkäemaksud/korruptsioon, erinevad huvide konflikti ja/või onupojapoliitika olukorrad, siseteabel põhinevad tehingud (insider trading), rahapesu, IP õiguste piraatlus jne,“ loetles Mägi.
Kuula saatest, mis on pettuse kolmnurk, kus kõigi tingimuste täitmisel on suur oht, et inimene sooritab pettuse või mida tähendab nelja-silma reegel.
Saates esineb PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Dpa/Scanpix. -
"Tööstusuudised eetris" saates on külas juulis uue tehase avanud metallitööstuse Exmet Services juht Taavi Vesiaid, kellega räägime nii ettevõtte tulevikust ja investeeringutest, aga ka muudest päevakajalistest teemadest.
Vesiaid räägib saates, et terve teine kvartal kulus tehase kolimiseks ja see avaldab negatiivset mõju selle aasta majandustulemustele. Lisaks avaldab tegevjuht veel ühe miljonitesse ulatuva investeeringu, mis on realiseerumas juba selle aasta novembris. Juttu on ka tööjõust ja palgasurvest, Leedu tööstusest ja ekspordist laiemalt.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Taavi Vesiaid. Autor: Liis Treimann -
Panganduses mängivad andmeteadus ja matemaatika järjest suuremat rolli, kuid pelgalt tehnoloogia usaldamisest ei piisa – edukas andmekäitlus ja otsustamine nõuavad inimestelt üha enam kriitilist mõtlemist ja laialdasi teadmisi.
SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt rõhutas saates, et kuigi andmed on tänapäeva panganduses oluline ressurss, tuleb nende kasutamisel olla hoolikas.
„Kui aastaid tagasi suhtuti tõenäosuslikesse mudelitesse suure skepsisega, siis tänapäeval usaldatakse keerukaid algoritme, nagu näiteks ChatGPTd, mis suudavad töödelda miljoneid parameetreid. Kuid tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme – kriitiline küsimus on alati, kas need vastused on õiged. Andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab teadmisi ja vastutust,” ütles Kitt.
Saates jagas oma kogemusi ka SEB analüütik ja matemaatika magistrant Anne-Mari Vainura, kes rääkis, kuidas matemaatika on aidanud tal lahendada panganduses keerulisi probleeme.
„Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja aitab näha mustreid, mis on igapäevatöös üliolulised. Ülikooliõpingud on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise põhja, mida rakendan panganduses nii andmete analüüsimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel,” rääkis Vainura.
Saates puudutati ka tulevikutrendide teemat, kus Kitt tõdes, et andmeteaduse ja matemaatikaoskustega spetsialistide järele on kasvav nõudlus. Lisaks räägiti matemaatika ja reaalainete olulisusest ja kvaliteedist ning sellest, kui tähtis roll on heal õpetajal matemaatika vastu huvi tekkimisel.
Saadet juhtis Sigrid Hiis.
Foto: Andras Kralla. -
Sclerosis multiplex on autoimmuunhaigus, millest tänapäeval teatakse märkimisväärselt rohkem kui varem ning uued ravivõimalused on tänu magnetresonantstomograafiale hüppeliselt arenenud. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju räägib Virtuaalkliiniku erisaates hulgiskleroosi tekkimise põhjustest, sümptomitest ja ravist.
Saatest saad teada, kas inimene saab ise midagi ära teha, et multiskleroosi riski vähendada, aga ka ravi efektiivsusele kaasa aidata; kuidas selle haiguse diagnoosimine ja ravi on aja jooksul muutunud ning milline on tulevikuperspektiiv. Sclerosis multiplex on üks esimesi neuroloogilisi haigusi, kus saab muuta haiguse kulgu, ütleb dr Gross-Paju, et nüüdisaegsed ravimid aitavad arsti ja patsiendi koostöös kaasa tulemuslikule ravile, mis lubab elada täisväärtuslikku elu ka hulgiskleroosi diagnoosiga.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk. -
Naise südant kaitseb kogu fertiilse ea hormoon östrogeen. Kuna menopausi saabumisega selle tootmine kehas väheneb, siis kaob ka südamelt selle kaitse. Mida keskealised naised peaksid silmas pidama ja kelle riskid on suuremad, räägime seekordses Terviseuudiste saates.
Naise südametervisest on tulnud rääkima Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Heli Kaljusaar
Foto autor: Violetta Riidas -
Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa harutab "Digiturunduse praktikumi" saates lahti LinkedIn olemuse ning jagab hulgaliselt soovitusi ning kogemusi, kuidas LinkedIni abil edu ja tähelepanu saavutada.
Saates tuleb juttu üldiselt LinkedInist, profiili loomisest ja täiendamisest, suhtlemisest ja ka postitamisest. Samuti miks peaks inimestel olema tasuline LinkedIn konto ja millisel juhul tasub panustada ettevõtte konto loomisele ja arendamisele.
Natuke räägivad Taavi Lindmaa ja Priit Kallas ka reklaami tüüpidest ning sihtimise võimalustest.
Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.
Pildil: Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev -
Saates tuleb juttu võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud.
Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas.
Fotol Kätlin Krisak, Helery Maidlas, Silver Kalmus ja Oliver Ämarik.
Foto autor: Andres Laanem. -
Turul on väga suur valik toidulisandeid, aga uisapäisa kõike, mida pakutakse, sisse süüa ei tasu. Milliseid vitamiine Eestis elav inimene toidust piisavalt ei saa; mida, millal ja millisel kujul lisaks võtta ning kustkohast saab teavet toidulisandite kvaliteedist, räägib Virtuaalkliiniku erisaates Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa.
Toidulisandite võtmine on tõsine asi. Saatest saad teada: milliste nähtude korral mida võtta; kas toidulisandi kasutegur on suurem hommikul või õhtul manustades; mida tasub teada koostoimetest; miks multivitamiine enam ei soovitata ning kui kiiresti võib tulemusi oodata. Saate lõpus on kuulajale üllatus!
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Foto Õnne Puhk. -
„Teabevara tunnist“ saate seekord infot nii tuleohutusnõuete kui ka nende järgimise kohta töökeskkonnas. Teemat kommenteerib kogenud tuleohutuse spetsialist Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ.
Tuleohutuse puhul eristatakse nõudeid, mis tulenevad ehitisest, ja nõudeid, mida saab korraldada ettevõtte tasandil. Saates tuleb juttu sellest, kuidas tagada ehitise tuleohutus – kuidas peab olema ehitis projekteeritud ja ehitatud ning millised on ehitise omaniku ja kasutaja kohustused.
Enn Eberg selgitab, et tuleohutuse tagamisel tuleb vaadata ehitist kui tervikut: „Kuigi üks osapool võib eeldada, et teine vastutab, siis näiteks ventilatsioon ja mõned tulekustutussüsteemid on hoonepõhised, neid tuleb hooldada tervikuna. Ka tuleohutuse seadus sätestab isiku kohustused ja see hõlmab nii füüsilist kui ka juriidilist isikut.“
Saadet juhib Külli Seppa.
Fotol Enn Eberg. Autor: Külli Seppa -
Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud".
Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki.
Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull.
"Rohepöörde praktikute" saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur.
Fotol: Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl. Foto: Evecon/Raul Mee -
Pankrotiäärel Planet42 sulatas üles probleemid, millega eelkõige just väikeinvestorid kokku puutuvad.
Advokaat Katri Tomson ja finantsekspert Valeria Kiisk rääksid saates "Triniti eetris" investeerimisega kaasnevatest murekohtadest ja meie riigi finantstervisest. Paljudel väikeinvestoritel puuduvad elementaarsed baasteadmised, mistõttu võib investeerimine muutuda õnnemänguks.
Planet42 ja ettevõtte laintes loksuv sõit karile algatas avaliku diskussiooni teemadel, mis puudutavad investorite teadlikust ja inimeste rahatarkust. Vaatasid ju paljud heas usus investorid lihtsalt pealt, kuidas Planet42, koos väikeinvestorite rahaga auku kukkus. "Ühiskonnas me justkui eeldame, et investor on teadlik ja vastutust võttev inimene, kuid me ei adu, et väikeste osaühingute taga on tegelikult lihtsad inimesed," rääkis Tomson.
Kes vastutab?
Investeerimismaailma on tekkinud suunamudijad, keda tuleb kriitiliselt jälgida. Alustava investorina on lihtne toetuda sotsiaalmeediale ja seal leiduvale informatsioonile. Küll aga ei vastuta sotsiaalmeedias mitte keegi tegeliku tootlikuse eest. "Suunamudijatesse tuleb suhtuda kui ideesse, mis tuleb sõbralt. Tegelikult peab oma idee iseseisvalt läbi töötama," sõnas finantsekspert Valeria Kiisk.
Saatekülaliste sõnul on paljud suunamudijad teinud isiklikud otsused samuti kellegi teise eeskujul ehk tekkida võib soovituste kett, mis tegelikku tarkust moonutada võib.
Finantsnõustaja kuulamine on aga turvalisem. "Kui finantsnõustaja annab sulle nõu, siis temal on teada sinu investeerimiseesmärgid ja võimekus. Suunamudijal seda infot ei ole," rääkisid külalised.
Saates arutletakse laiemalt ka eestlaste finantstarkuse ja ettevõtete raha kaasamise järelevalve üle.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi. - Se mer
