Episoder
-
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
“Tegeleme (maksumuudatustega – toim) kiirabimeetodil kellegi elustamisega, teadmata, mis tal viga on,” lisas ta.
Kriitiline, ehkki turismivaldkonna plaanide seadmise osas koostöös riigiga on lootusrikkam Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ning hotellide Radisson ja Palace juht Ain Käpp. „Loomult olen üdini positiivne igapäevaselt, aga viimase nalja aasta jooksul oleme pidevalt pidanud otsima, kust seda optimismi leida,“ märkis ta. „Ettevõtluskeskkond muutub ja kunagi ei tea, mis ülehomme juhtub. Seda ei saagi virinata pealt vaadata."
Kaubanduse ja toitlustuse-majutuse väljavaade järgmisteks aastateks on kasin – tarbijate kindlustunne on madal ja maksutõusud võimendavad niigi kiiresti kasvanud kulusid. Saates tulebki juttu sellest, millised takistused seisavad ettevõtete arengu teel ja kuidas neid eemaldada, mida saavad teha ettevõtjad ise ja mida peaks tegema riik ning kuidas vaenuliku naabri kõrval end investoritele atraktiivsena kujundada ja kuidas leida ambitsiooni ettevõtteid ning majandusruumi ümber kujundamiseks.
Saates kõnelevad Erkki Laugus ja Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Fotol Erkki Laugus ja Ain Käpp.
Fotod: Raul Mee/Andras Kralla. -
Saates „Eetris on turundusuudised“ heidame pilgu tehisintellekti rakendamisvõimalustele turunduses ja ettevõtluses. Saatekülalised Marju Sokman ja Priit Ilomets – mõlemad kogenud koolitajad ja AI entusiastid – jagavad oma teadmisi selle kohta, kuidas tehisintellekti igapäevastesse tööülesannetesse integreerida.
Sokman ja Ilomets tutvustavad erinevaid tehisintellekti tööriistu, mida nad igapäevaselt kasutavad, sealhulgas NotebookLM, ChatGPT, Claude, Perplexity ja Kapwing. Nad selgitavad, kuidas neid tööriistu kasutada sisu loomiseks, videotele subtiitrite lisamiseks, uuringute läbiviimiseks ja klientide tagasiside analüüsimiseks. Sokman räägib, kuidas tal õnnestus ilma programmeerimiskogemuseta täiesti toimiv mäng luua ja milliseid uusi võimalusi see „supervõime“ avab.
Lisaks kuuleme, kuidas Sokman ja Ilomets end tehisintellekti arengutega kursis hoiavad ning keda ja milliseid kanaleid nemad jälgida soovitavad, et ka sina saaksid valdkonnaga sammu pidada. Boonusena jagavad nad praktilisi näpunäiteid ja häid käsklusi, mida oma promptides kohe kasutusele võtta.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: Koolitaja ja AI entusiast Priit Ilomets, saatejuht Keit Alev ning AI mentor ja konsultant Marju Sokman. Allikas: Äripäev -
Mangler du episoder?
-
Klientidega kohtumas käies on näha kiireid aegu ja ka natuke „mugavustsoonis“ aegu, kus öeldakse kindlalt – eesmärk on täidetud või tehakse viimaseid pingutusi selle täitmise suunas.
Seekordses saates "Nimed müügitahvlil" käsitlevad Dominate Sales'i projektijuhid Sander Kahu ja Mardo Kase teemasid, mida ka aasta lõpus juhid, müügijuhid ega ka müügiinimesed unustada ei tohiks. Olenemata sellest, kas eesmärgid on juba täis või tehakse viimaseid pingutusi, siis ei tohiks kliente ja ideaalset protsessi unustada.
Fotol: Dominate Sales'i projektijuhid Mardo Kase ja Sander Kahu. Allikas: Äripäev -
Saates “Kasvupinnas” on sel korral teemaks väetiseturg. Ülevaate nii maailmas kui Eestis toimuvast teevad maailma ühe suurima väetisetootja Yara esindajad. Saame teada, kuidas Covid-pandeemia ja Ukrainas toimuv, on seda turgu mõjutanud, kus ollakse nüüd ja milline paistab tulevik tootja vaates.
Saatekülalisteks on Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
Yara Eesti juhi Marek Linnutaja sõnul on väetiseturg tasapisi taastunud ja sektor toimuvaga kohanenud. „Algselt Ukraina-Vene konfliktiga kaasnenud ebakindluse järel, kui põlluväetiste hinnad kerkisid mitmekordseks, küündides 1000 euroni tonnist, on nüüdseks väetisehinnad taas langenud ja jäänud 300 euro kanti. Väikese hinnatõusu taga, võrreldes sõjaeelse ajaga, on kõrgenenud kulud logistikale,“ rääkis Linnutaja ja lisas, et süsteem toimib ühinenud anumate printsiibil ehk korrigeerib end aja jooksul ise vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. „Ent väetise saadavus ei ole ainus murekoht – poliitilised otsused ja tarneahelate muutused on toonud kaasa uusi väljakutseid. Erinevalt Lääne-Euroopa osadest maadest hoiavad Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad endiselt kindlat joont, vältides sanktsioneeritud riikidest pärit väetiste importi. Eestis on nelja suurema edasimüüja hoiak eriti range, kontrollides tooteid põhjalikult, et tagada sanktsioonidest kinni pidamine.“
Saatest saame teada, mis mõjutab väetiste hindasid, kas tarbimine on langenud ja kui teadlikud põllumehed on uutest digitaalsetest lahendustest, mis aitavad neil efektiivsemalt toota.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Fotol: Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte. Autor: Meelika Sander-Sõrmus -
Paljud lapsevanemad on sügisest kevadeni hädas sellega, et lastel on üks lõppematu nohu-kurguvalu-kõrvapõletike ralli. Saates selgitab Fertilitase kurgu-nina-kõrvaarst dr Lauri Maisvee, miks on lastel ülemiste hingamisteede haiguseid nii palju, mis asjad on adenoidid või larüngiit ning millal on kindlasti vaja pöörduda arsti poole. Samuti tuleb juttu tati värvi tähendustest, kõrva-nina-kurguhaiguste ohtlikest tüsistustest ning kodustest võtetest, millega haiguse sümptomeid leevendada.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Lauri Maisvee -
Apteegita ei saa tänapäeval hakkama keegi – ole sa patsient või arst. Proviisor on harjunud ära kuulama teiste muresid, aga millised mured on apteekritel? Tervisetarga saates räägib proviisor Karin Alamaa-Aas geneerilistest ravimitest, ravimite hindadest ja tarneaukudest, majandussurutise mõjust ning poolikust apteegireformist.
Kuidas on patsiendid harjunud geneeriliste ravimite olemasoluga ja kas soodsam ravim on alati varnast võtta? Millised muudatused on tulemas ravimite juurdehindluse osas? Kui kaugele on jõutud palju kõneainet tekitanud apteegireformiga ja mida apteekrid riigilt ootavad? Neile ja nii mõnelegi muule küsimusele saab saatest vastuse.
Saatejuhid on Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu ja toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Karin Alamaa-Aas, foto Kadi Heinsalu. -
"Teeninduse teejuhi" saates räägime töötajate toetamisest ja märkamisest, juhtide ning ettevõtte vastutusest ja võimalustest vaimse tervise osas abiks olla.
Vaimse tervisega seotud väljakutseid lahkavad ja lahendusi pakuvad Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo. Saates arutatakse tänasest vaimse tervise olukorrast, kuidas see on muutunud viimaste aastate jooksul, mida saab teha, et ennetada probleeme.
Tele2 Eesti jagab enda poolt häid nõuandeid, mida ettevõte saab ise sisemiselt ära teha ning kuidas nemad pööravad üha rohkem tähelepanu vaimse tervise heaolule. Saates tuleb juttu ka inimeste märkamisest, juhi vastutusest ning mida saab ise ära teha oma vaimse tervise heaolu jaoks. Peaasi.ee annab ka nõu, mida teha siis, kui ei tea mida teha ning kuidas töötajate käest uurida nende vaimse tervise kohta.
Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo ning Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Allikas: Äripäev -
Uues saatesarjas räägime silmapaistvate Eesti ettevõtete juhtidega sellest, kuidas nemad oma ettevõtet tulevikuks ette valmistavad ehk milleks ettevõtetes ja oma sektorites valmistuvad ning kuidas jätkusuutlik toimetamine on selle juures üks võtmekomponent.
Esimeses saates on külas nii Eestis kui rahvusvaheliselt vastutustundliku tegutsemis eest tunnustatud telekomifirma Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu, kes selgitab, kuidas nende sektorist saab peagi telekomist digikom ja milliseid muutuseid see nii organisatsioonile, selle partneritele ja klientidele kui selle juhile tähendavad ning kuidas kestlikkus konkurentsieeliseks teha.
"Suurfirmad liiguvad selles suunas ja sellega kujundatakse ümber erinevad tööstusharud. Kui sa ei ole sellega kaasas, siis sa jääd lihtsalt maha," rõhutab ta saates.
Samuti räägime muutuse juhtimise tähtsusest ja selle õnnestumise võtmetest ning lükkame kestliku tegutsemist puudutavaid müüte.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee.
Fotol Andrus Hiiepuu. Foto: Liis Treimann -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas puidust pakkematerjali ehk vedrusid tootva idufirma Raiku kaasasutaja Karl-Joosep Pärtel, kellega räägime nii hiljutisest teatest, kuidas ettevõte pääses suure Prantsusmaa luksuskaupade tootja kiirendisse, kui ka sellest, millised on ettevõtte arendusplaanid laiemalt.
Pärteli sõnul on meeskonna jaoks praegu kõige olulisem Eesti piloottehase käivitamine ja sel nädalal käivitati näiteks ka esimene uus tootmisliin. Ettevõtte juht tõdeb, et nõudlus on praegu suur ja enim huvi on näidanud just luksuskaupade sektor.
Pärtel selgitab saate, et mitmed Prantsusmaa organisatsioonid on Raikuga ka ühendust võtnud ja uurinud, mida Eesti tööstusidul sealsele turule laienemiseks vaja on. Pakutakse abi nii tootmispinna kui inimeste leidmisel, aga ka rahalist toetust.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Karl-Joosep Pärtel. Autor: Raul Mee -
Hea on teada, et migreeni ravi võimalused on viimastel aastatel oluliselt laienenud. Migreeni ravis eristatakse kahte erinevat lähenemist – migreenihoo ravi ja ennetav ravi. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas aru saada, kas ravi on efektiivne ning mida saab patsient ise ära teha, et migreeni ravi oleks võimalikult tõhus.
Saatest saad teda, kui kiiresti ravi tulemused ilmnevad, mida saab teha ravi tõhusamaks muutmiseks, millist rolli täidab peavalupäevik ning kes võivad kuuluda migreenipatsiendi ravimeeskonda. Õige raviga on migreeni võimalik kontrolli all hoida, ütleb dr Schneider.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk. -
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastata tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
10 aastat tagasi korraldas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA koos toonase Logistikaklastri ja Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhi Erik Terkiga Tallinna teletornis arutelu, mille käigus koorus välja Eesti logistikasektori neli võimalikku tulevikustsenaariumi aastaks 2030 ja mis pealkirjastati järgmiselt: „Helesinine HUB“, „Põhjala Siiditee“, „Ettevaatliku mehe stsenaarium“ ja „Elu Logistilises tupikus.“
Neist esimene kõige optimistlikum ja viimane kõige pessimistlikum. Toonases arutelus osalenud DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks tunnistas saates „Logistikauudised eetris“, et täna oleme sunnitud tunnistama kõige negatiivsemat stsenaariumit, kui Rail Baltica aga valmis saab, võiksime targa tegutsemise juures saavutada ka „Ettevaatliku mehe stsenaariumi“, milles Ida-Lääne transiiti küll pole, kuid Põhja-Lõuna transiit toimib ning Muuga sadam oleks omamoodi Soome kaupade HUB.
„Loomulikult ei saa me eeldada, et soomlased tulevad meie raudteele iga hinna eest. Peame riigina nägema vaeva ja targalt tegutsema, et see koridor muutuks erinevate multimodaalsete transpordilahenduste ja atraktiivsete sihtkohtadega põhjanaabritele ahvatlevaks,“ lausus Saareoks, pidades silmas eeskätt raudteekoridori Aadria ja Vahemere sadamatesse ning loomulikult ka Ukrainasse ja Musta mere sadamatesse.
„Juba täna näeme tohutut huvi Ukrainasse investeerimise vastu ja kui sõda ükskord lõppeb, saab Rail Balticast kahtlusteta üks olulisemaid kaubakoridore, mis seda piirkonda Skandinaaviaga ühendab,“ lausus Saareoks.
Loomulikult ei jätnud saatejuht Tõnu Tramm küsimata, millega aasta alguses DB Schenkeri Poola kontoris tööle asunud Janek Saareoks täpsemalt tegeleb ja mida ta arvab sellest, et Schenker hiljuti Taani DSVle maha müüdi.
Logistikauudised eetris saadet toetab Digimeerik.ee
Fotol: Janek Saareoks, foto autor: Tõnu Tramm -
Igas suhtes on alati kaks poolt, kelle mõlema käitumine määrab selle suhte dünaamika. Äripäeva raamatuklubi saates harutavad kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo ja Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu raamatule “Nartsissisti hüljates. Kuidas pärast väärkohtlevat ja toksilist suhet eluga edasi minna” toetudes lahti manipuleeriva suhte olemust.
Saatest saad teada, mis on nartsissistlik isiksusehäire, mis vahet on varjamatul ja varjatud nartsissismil, kuidas nartsissistlik isiksus kujuneb, miks suhtest nartsissistiga on keeruline väljuda ning millisest teraapiast saab abi. Sissetallatud radu pidi käies toksilisest suhtekaheksast välja ei vingerda, ent on olemas üks kuldreegel, mis võib mängu muuta...
Saatejuht on Kadi Heinsalu.
Fotol kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo. Foto: Andres Laanem -
Olude sunnil oleme täna taas sarnases olukorras nagu 15 aastat tagasi eelmise majanduslanguse ajal. Kindlasti meenub paljudele, et toona teatas üle päeva üks või teine sõber, tuttav või pereliige, et on koondatud.
Saade „Töö ja palk“ võtabki seekord vaatluse alla selle väga elulise ja valulise olukorra, mis ei tee rõõmu ei töötajaile ega tööandjaile – koondamise. Stuudios on külas ettevõtja ja palgateadlikkuse koolitaja Irene Annus ning töötukassa personalijuht ja personalijuhtimise ühingu PARE juhatuse liige Kristiina Palm, kusjuures mõlemal saatekülalisel on rääkida ka oma lugu: Irene jagab meeleldi oma koondamiskogemuse lugu eelmise majanduslanguse ajast, Kristiina aga toob kuulajani töötukassa praeguse hetke kogemuse.
Saatest leiab hulgaliselt häid soovitusi nii koondav juht kui koondatud töötaja. Uurime, kuidas tööandja saab koondatavat töötajat toetada, mismoodi tuleks pidada koondamisvestlust ja kuidas käituda nii, et töötaja ei tunneks end väärtusetu ja üle parda heidetuna. Samuti kuuleme, mida soovitavad eksperdid koondamisteate saanule, räägime sellest, et enamasti pole niisugused otsused isiklikud ja ka juhil võib olla väga raske.
Kuidas siis ikkagi koondada nii, et töökohast jääb meeldiv mälestus ja soov olukorra paranedes sinna kindlasti naasta? Kuidas kommunikeerida seda keerulist olukorda nii, et töötajad seda mõistavad ja tulevad suurepärase selgituse eest aitähki ütlema?
Kuula, mõtle, kasuta!
Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots.
Fotol vasakult: Irene Annus, Kristiina Palm ja Helen Roots. Autor: Andres Laanem -
Saates räägime jätkusuutlikust e‑kaubandusest ja sellest, mida firmad saavad ette võtta, et olla keskkonnasõbralikud.
Oleme saatesse kutsunud Tradehouse ilukaubamaja innovatsiooni ja partnersuhete juhi Triinu Raigi ja Raiku Packaging'i ühe omaniku Karl Joosep Pärteli. Külalised jagavad, millised on olnud nende võidud jätkusuutlikkuse poole liikudes ja mis on aastaks 2030 nende hinnangul e-kaubanduses jätkusuutlikkuse osas saavutatud.
Raiku Packaging avab veidike ka tagamaid, kui suur vedamine ja õnn oli neil saada LVMH kiirendisse ning milliseid uksi see neile avab.
Lisaks tuli saates juttu tootesortimendi valimisest ja e‑kaubanduses raiskamise vähendamisest. Selgub, millal võiks jätkusuutlike materjalide kasutamine muutuda ettevõttele taskukohasemaks ja kui palju mõjutab see ettevõtte kasumimarginaali.
Saates annavad külalised ka kuulajatele mõned soovitused, kuidas kaupmees saab vastata tarbija ootustele.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Fotol: saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest, Tradehouse ilukaubamaja innovatsiooni ja partnersuhete juht Triinu Raig ja Raiku Packaging üks omanikke Karl Joosep Pärtel. Allikas: Äripäev -
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 90ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi.
„See periood andis ettevõtetele palju teadmisi, võimaldas teha investeeringuid ja siin sai juurduda skandinaavialik ärikultuur. Tänu allhanke perioodile oleme täna seal, et me ei konkureeri mitte oma lähinaabritega, vaid oleme arvestatav tööstusriik globaalses mõttes,“ tõdes Patrikainen.
ABB on Eesti turul tegutsenud juba enam kui 30 aastat. Ettevõte on jätkanud arenemist ja kasvamist kõigi kümnendite jooksul. Täna on mitmed ABB Eesti üksused saanud juurde nii globaalset vastutust ja usaldust kui ka suuremaid tootmismahte. Hiljuti sai ABB Eestis asuv hoolduskeskus globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse rolli, mis tähendab seda, et ABB suunab kõik selle valdkonna tööd Eestis asuvasse üksusesse.
Samuti on ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehas läbimas laienduskuuri ning peagi alustab ettevõte Eestis asuvas tehas ülisuurte sünkroonmootorite tootmist. Jukka Patrikaineni sõnul on see märk siinsete töötajate kõrgest professionaalsest tasemest ja pädevusest ning iseloomustab ka seda, et Eestil on globaalses mõttes tugeva tööstusriigi maine.
Kuigi Eesti majandusmaastikku vaadates võib öelda, et osades valdkondades esineb probleeme, siis üldises pildis on kogu Euroopas äritegevus mõjutatud energiarevolutsioonist. „Nii meie tehased kui teenindusüksused tegelevad tugevasti energiasegmendiga. Teine suur teema, mis annab meile rohkem tööd, on jätkusuutlikkuse teema,“ kinnitas Patrikainen.
ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik lisas, et tööstuses on pidev areng toimunud ja Eesti ettevõtted on muutumas allhanke pakkujast pigem lahenduse pakkujaks. „Rõõmu teeb see, et tööstus on muutumas andmetel põhinevaks ehk otsuseid tehakse andmetest saadud info põhjal,“ rääkis Aavik.
Kuula ABB saatest, millised äriüksused on suunanäitajad, kuhu suunduvad rahvusvahelised trendid, miks teadlastega koostöö on oluline ja kuidas ESG-teemad suuri ettevõtteid ümber kujundavad. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Jukka Patrikainen.
Foto autor: Liis Treimann. -
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas tööstussektori tippjuht ja tänavu ka aasta töösturi kandidaadiks esitatud Katre Kõvask, kellega räägime nii majandusolukorrast kui ka sellest, kuidas on õnnestunud veebruaris tootmist alustanud kaerajoogitehase YOOK Productioni käivitamine. Ühtlasi uurime, millised on Kõvaski juhtimispõhimõtted, mis üheski olukorras alt ei vea.
Katre Kõvask räägib saates, et tunneb, kuidas tööstus on praegusel ajal rohkem pildil ning hea on seegi, et Eestil on olemas tööstusminister. Samas märgib tippjuht, et maksumuudatused kindlasti hea uudis ei ole ja sellel on mitu põhjust. „Esiteks seetõttu, et meie inimeste ostujõud kindlasti kannatab, seda on näha ja saame seda tunda ka lähiaastatel,“ usub ta.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Katre Kõvask. Autor: Andras Kralla -
Vastloodud spordikohus on saanud palju kriitikat, kuid EOK endide peasekretär Siim Sukles usub, et institutsiooni loomine oli vältimatu.
Küsimuse peale, kas ei oleks võinud spordikohtuga natuke veel oodata, jäi Sukles resoluutseks. "Tegelikult on kõik spordis osalejad nii kaua, kuni me seda edasi lükkame, kaitseta," rääkis ta.
Triniti advokaadibüroo jurist Thyle Kelder näeb samuti spordikohtu loomist positiivse sammuna. "Spordis on palju neid küsimusi, mida on õiged lahendama just spordiga seotud inimesed. Nii on ka spordikohtu koosseisus ette nähtud, et seal on õigustaustaga inimesi kui ka sportlasi ja organisatsioonide juhte," lausus Kelder. Küll aga tunnistas jurist, et üldine sisu vajab veel sissetöötamist ja on pisut toores.
Täpsemalt räägiti veel ka uutest spordieetika reeglitest ja ka värskelt EOK presidendiks valitud Kersti Kaljulaidist.
Foto autor: Siim Lõvi/ERR/Scanpix -
"Digiturunduse praktikumi" saates räägime kahe väga eduka digikampaania näitel sellest, mis neile edu tõi ja mida saavad teised ettevõtted neist õppida ja kaasa võtta.
Digiagentuuri ePPC omanik ja juht Karl Pae räägib Google'i reklaamidest, märksõnadest ja sellest, kuidas Chat GPTga reklaame teha.
Samuti tuleb juttu Facebooki reklaamidest ja kanali olulisusest. Vastuse saab ka küsimusele, kuidas Facebooki reklaamide tulemuslikkust mõõta ja kas tulemused on ka päriselt nii head, kui võiks arvata.
Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrow Digitalist.
Fotol: saatejuht Priit Kallas Dreamgrow digitalist ja Karl Pae digiagentuurist ePPC. Allikas: Äripäev -
„Teabevara tunnis“ võtame ette solvumise. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg. Analüüsime, kui aktuaalsed on laimuga seotud vaidlused, kuivõrd on kohtupraktika viimastel aastatel muutunud ja kas n-ö elukutselised solvujad teenivad selle pealt endiselt tulu.
Advokaadid arutavad, milliseid muudatusi on Riigikohus toonud laimuga seotud juhtumite käsitlemisse ja millised on tänapäeval peamised õigusküsimused, sealhulgas eraisikute ja äriühingute õigused sotsiaalmeedias esitatud kriitika ja valeandmete puhul.
Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
Kui mullu oli ettevõtjate huvi õiglase ülemineku fondi vastu leige, siis nüüd jäi osa taotlejaid lausa joone alla. Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ütles saates “Rohepöörde praktikud”, et need projektid ei tohi jääda sahtlisse ja selles on suur roll ka riigil. “Täna on see koht, kus tasuks riigil võtta investeeringutele suunatud laenu ja anda nendele projektidele toetust, sest sotsiaalmajanduslik mõju ja investeeringute tagasitulek riigi jaoks on ülikiire,” rääkis ta.
Fondi suurus on 340 miljonit eurot. Tänaseks on täidetud suurinvesteeringute ning väikese ja keskmiste suurustega ettevõtete taotlused, avatud on veel teadusmahukate tegevuste toetus. Töö pole aga sugugi tehtud.
Fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnutsi vaatavad välismaised partnerid kadestusväärsusega Ida-Viru tööstusparke ja ärikeskkonda laiemalt. “Meil on toetavat infrastruktuuri päris palju Ida-Virumaal. Ettevõtjate toetamine on üks aspekt, aga teine on kogu ärikeskkond,” lausus ta.
Nii Sergejev kui Kuusmik rõhutavad, et oluline on see, et kohalike elanike jaoks oleks uute töökohtadega harjumine mugav ja toetatud ning elukeskkond meeldiv. Fondi pikaajaline mõju avaldub alles aastate pärast, seda ka jälgitakse. “Ma arvan, et üks asi on selge. See on see, et Ida-Viru tulevik on tänu fondile palju mitmekesisem, kui me oleme harjunud nägema. Ja see on äge,” tõdes Sergejev.
Saates tuleb juttu veel sellest, kuidas kasvas Ida-Viru ettevõtjate huvi fondi vastu, miks on olulised kogukondlikud projektid ja kas sealne tööstus on ikkagi konkurentsivõimeline. Kuusmik avab ka Jõhvi äripargi filmitööstuse plaane, mis sai fondilt 10,9 miljonit eurot.
Saadet juhib Karmen Laur.
Fotol Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ja õiglase ülemineku fondi koordinaator Ivan Sergejev. Foto: Karmen Laur - Se mer
