Episoder
-
âTorud", mis vĂ”imendasid MMSi kasutamist ja siis koroonavastasust, on nĂŒĂŒd kasutusel Eesti vastaseks tegevuseks. Neid kanaleid jĂ€lgivad tavalised Eesti inimesed. Kas agressori propagandamasin on tegelikult nii kĂŒĂŒndimatu, kui meile tundub? Sotsiaalmeedias saab selline tegevus vohada, kuna siin kehtivad teised reeglid ning sekkumiseks on vĂ”imalused piiratud. Kes valeinfole piiri peaks peale panema?
Moderaator: Maria Murumaa-Mengel (TĂ meediauuringute kaasprofessor)
Esinejad: Maarja Punak (PPA kommunikatsioonispetsialist), Andres Lember (Propastopi eestvedaja), Kaili Malts (Ekspress Meedia faktikontrollimise ja valeinfo reporter).
-
Valgevene rĂŒndas mullu tuhandeid migrante Ă€ra kasutades meie naaberriike. Selle ohu eest pole kaitstud meiegi. Mida teeme, kui ĂŒhtĂ€kki suunatakse selline rĂŒnnak meie vastu? Kas tĂ”rjume piiril inimesed jĂ”uga tagasi vĂ”i vĂ”tame nad vastu ja aitame neid, kes abi vajavad?
Moderaator: Mirjam Nutov (ERR LÔuna-Eesti korrespondent)
Esinejad: Egert BelitĆĄev (PPA peadirektori asetĂ€itja piirivalve alal), Klen JÀÀrats (riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor), Kari KĂ€sper (ĂRO pagulasameti UNHCR Ă”igusametnik), Villem Lapimaa (Tallinna ringkonnakohtu esimees)
-
Mangler du episoder?
-
Mis juhtuks, kui Venemaal oleks vĂ”imalik osta Ă€ra Ida-Virumaa, Hiina otsustaks meie internetikasutuse ĂŒle vĂ”i omaksid need riigid arvestatavat osa meie sadamates ja raudtees? Kas oled ĂŒldse kunagi mĂ”elnud, milliseid ohte julgeolekule kujutavad vĂ€lisriikide investeeringud? Riik ja ettevĂ”tted nĂ€evad palju vaeva, et majandust elavdada - kuidas leida tasakaal majandus- ja julgeolekuargumentide vahel?
Moderaator: Silvester Soop (Siseministeeriumi nÔunik)
Esinejad: Leho Laur (PPA Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude bĂŒroojuht), Marie Allikmaa (Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium vĂ€lismajanduse valdkonnajuht), Heikki MĂ€ki (Eesti VĂ€lisinvestorite NĂ”ukogu juhatuse aseesimees), Joonas VĂ€nto (EASi vĂ€lisinvesteeringute keskuse direktor)
-
Viimasel aastal on kriisile jÀrgnenud kriis ning sellele omakorda kriis. Kas me oleme riigina uue kriisi juhtimiseks pÀriselt valmis ja mida me saaksime möödunud aastate pealt Ôppida? Ehk oleks meil aeg kriisideks valmistuda nii, et kedagi tundmatus kohas vette ei visata, vaid paneme kÔik kohe oma tugevused mÀngu.
Moderaator: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik ja saatejuht)
Esinejad: Elmar Vaher (PPA peadirektor), Tuuli RÀim (PÀÀsteameti hÀdaolukorraks valmisoleku osakonna juht), Katri Raik (Narva linnapea).
-
Eestis on suur hulk Ukraina sĂ”japĂ”genikke, kes moodustavad rahvastikust ligi 3,75%. Suur sisserĂ€nne mĂ”jutab riigi igapĂ€evaseis tegemisi ja toob enamasti kaasa ka ĂŒhiskondlikke muutusi nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka poliitilisi. Kuidas on lĂ€inud Eestil? Kuidas Eesti on toime tulnud suure pĂ”genike sisserĂ€ndega? Millised probleemid ootavad lahendamist? Kes neid peab lahendama?
Moderaator: Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktor)
Esinejad: Osalejad: Egert BelitĆĄev, (PPA peadirektori asetĂ€itja piirivalve alal), Raivo Sults (Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna juhataja), Anu Viltrop (MTĂ Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht), Viljar Arakas (Eften Capital AS tegevjuht), Martin Ć mutov (Ăhtulehe peatoimetaja), Jane VĂ€li (Töötukassa Tartu osakonna juhataja)
-
Jooksus olev tapja kahtlustab, et politsei kuulab pealt tema telefoni, miljonikelm arvab, et tema autosse on peidetud lutikad. Aga miks kardab tavaline inimene, kelle viimane kokkupuude kuritegevusega piirdub hiljuti lĂ€bi loetud krimiromaaniga, et politsei iga tema liigutust teab ja jĂ€lgib? Otsime vastust kĂŒsimusele, kui palju riik oma inimesi jĂ€litab vĂ”i on hoopis kaubandusketid need, kes meie kohta kĂ”ige rohkem andmeid omavad?
Moderaator: Erkki Koort (Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja)
Esinejad: Aivar Alavere (Keskkriminaalpolitsei juht), Tuuli JÔesaar (Eesti PÀevalehe ajakirjanik), Tiit Hallas (AS LHV Pank infoturbejuht)
-
Kumb on ohtlikum -kui laps lĂ€heb kĂŒlla naabrile, kellel on avatud jĂ€relevalveta bassein vĂ”i kellel on seifis tulirelv? Seda kĂŒsimuste jada vĂ”iks jĂ€tkata - suitsiid vĂ”i liiklusĂ”nnetused, lennuki- vĂ”i moottorrattasĂ”it, terroristid vĂ”i vaktsiinivastased. RÀÀgime ohtudest - neist, mida me tunnetame ohtlikena ja neist, mis jÀÀvad eelnimetatute varju, kuid vĂ”ivad olla palju traagilisemate tagajĂ€rgedega.
Esinejad: Joosep Kaasik (PĂ”hja prefekt), Ingrid Teinemaa (Tarbijakaitse ja Tehnilise JĂ€relevalve Ameti tehnikaosakonna juhataja), KĂ€tlin Konstabel (Eesti RakenduspsĂŒhholoogia Keskus, psĂŒhholoog-pereterapeut)
-
Teenused automatiseeruvad ning tehnoloogia vĂ”tab inimestelt tööd ĂŒle. Kas inimestega suhtlemine, eriti kriisi ajal on ĂŒks nendest? Koroonapandeemia ajal vajasid riigiinfo telefonilt tuge eakad, keda lĂ€hedased ei saanud kĂŒlastada, et igapĂ€evast abi pakkuda. SĂ”ja puhkedes uurisid inimesed 1247-lt, kus asuvad pommivarjendid ja kas Eestis on hĂ€iresignaalid. Kas kĂŒsimused infotelefonile on mĂ€rk kommunikatsioonitĂ”rkest vĂ”i loob hÀÀl telefonitorus kriisisituatsioonis selgust ja annab kindlustunnet? Kas tehnoloogia saab asendada inimest ja pakkuda sedasama turvatunnet?
Moderaator: Kadi KĂ€ppa (HĂ€irekeskuse 112 ja 1247 teenuste grupi ekspert)
Esinejad: Andero Uusberg (psĂŒhholoog ja kĂ€itumisteadlane), Joel Kotsjuba (MKMi digiriigi arengu osakonna teenusedisaini nĂ”unik), Kadri Hansalu (kommunikatsiooniekspert)
-
Iga pĂ€ev istub rooli mitukĂŒmmend inimest, kes ei pea joodud alkoholi takistavaks asjaoluks. Kurb statistika nĂ€itab, et ka ujuma vĂ”i kalale minekuga kĂ€ib tihtipeale kaasas napsuvĂ”tmine. Miks ei adu inimene ohtu ega julge öelda seltskonnale ja iseendale: purjus peaga rooli ega vette ma kĂŒll ei lĂ€he? Kuidas keerata see kainestav sisemine hÀÀl kĂ”vemaks? Kas vĂ”imendiks saaks olla sĂ”brad, sugulased, tuttavad, kel piisavalt selgroogu, et öelda: âMees, see pole hea mĂ”te." Kuni seda julgust pole, sĂ”idab igal aastal kĂŒmme peolist koju oma viimast sĂ”itu ning 20 inimest jĂ€tab elu vette. Kuidas leiame ĂŒles ellu jÀÀmiseks vajaliku selgroo?
Arutelu juht: Neeme Raud (ajakirjanik). Osalejad: Andero Uusberg (Tartu Ălikooli psĂŒhholoogia instituudi Ă”ppejĂ”ud ja teadur), Ottomar Virk (PPA LĂ”una prefektuuri operatiivteabetalituse juht), Siim MĂ”istus (Active Assets jpt ettevĂ”tete juhatuse liige), Viktor Saaremets (PÀÀsteameti ennetustöö osakonna juhataja).
Tegemist on Arvamusfestivali vestluse salvestusega.
-
Moodne inimene elab ĂŒha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me Ă”pime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust jĂ€rjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaĂŒhe tĂ”e kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaĂŒhele korda minema? VÀÀrinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tĂ€napĂ€eval teeb vale otseses mĂ”ttes ringi ĂŒmber maailma enne, kui tĂ”de pĂŒksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mĂ”eldudki segadust vĂ”i hirmu kĂŒlvama. Ăhel hetkel vĂ”ib veebis levivast vihast saada aga oht fĂŒĂŒsilises maailmas. Kas vÀÀrinfoviiruse peatamine on vĂ”imalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi?
Arutelu juht: Indrek Treufeldt (teleajakirjanik). Osalejad: Maarja Punak (PPA vanemkommunikatsiooniametnik); PĂ€rtel Preinvalts (PPA PĂ”hja prefektuuri teabebĂŒroo vanemkorrakaitseametnik); Maria Kristiina Prass (Tartu Ălikooli kommunikatsioonispetsialist).
-
JutumĂ€rgid, kĂŒsi- ning hĂŒĂŒumĂ€rk on pealkirjas pĂ”hjusega, sest see on kĂŒsimus, mida kuulevad naistevastase vĂ€givallaga töötavad spetsialistid pidevalt. Leiame sellele koos vastuse. Iga kolmas naine Eestis on vĂ€givalla ohver, seega veidi enam kui iga kolmas mees on vĂ€givallatseja. Miks on vĂ€givald enamasti soopĂ”hine ja kust see tuleb? Me ei keera arutelu meeste vastu ega pisenda ĂŒhegi ohvri kogemusi. RÀÀgime vĂ€givallast ja selle pĂ”hjustest, nii ohvrist kui vĂ€givallatsejast ja neile mĂ”eldud abivĂ”imalustest, nĂ€iteks naiste tugikeskused vĂ”i vĂ€givallatseja tugiliin. RÀÀgime vĂ€givallast, Ă€rme vaiki, sest vĂ€givald kasvab vaikuses.
Arutelu juhid: Triin Raudsepp (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse juhataja) ja Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja). Osalejad: Christian Veske-McMahon (maskuliinsuste uurija); Mariana Saksniit (kliiniline laste psĂŒhholoog); Heldi McCaskill (Sotsiaalkindlustusameti vĂ€givallast loobumise tugiliini juht); Annika Arras (Miltton New Nordics, tegevjuht ja partner).
-
Keskkond ja selle hoidmine saab lĂ€hiajal iga eluvaldkonna aluseks. Ăhel hetkel hakkavad kliimamuutused mĂ”jutama meie siseturvalisust ja riiklikku julgeolekut. Kas mujal maailmas kliimamuutuste tĂ”ttu elamiskĂ”lbmatuks muutuvate alade suurenemise tĂ”ttu peame ka Eestis arvestama muutustega rĂ€ndes, julgeolekus, siseturvalisuses ja majanduses? Kui palju saame Ă€ra teha, et mustad stsenaariumid ei realiseeruks ja meie tegevuse negatiivne mĂ”ju keskkonnale oleks vĂ”imalikult vĂ€ike?
Arutelu juht: Harri Moora (SEI programmidirektor). Osalejad: Ivo Juurvee (Uurimisprogrammi "Julgeolek ja kerksus" juht, teadur); Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor)
-
Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja sĂŒdamete eest kĂ€ivas vĂ”istluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega Ă€gedaid soodustusi. Kuidas murda mĂŒĂŒti, et riigiasutused on jĂ€igad ja bĂŒrokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, Ă€ra tegemise tahe ja töö tĂ€hendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale sĂŒdameasjaks vĂ”etaks?
Arutelu juht: Mart MÀgi (Eesti Posti juhatuse esimees). Osalejad: Marie Evert (vÀrbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ning vÀrbamisidu RecruitLab kaasasutaja ja CMO), Janne Pikma (PPA peadirektori asetÀitja varade alal), Lauri Lugna (Siseministeeriumi kantsler), Raido Pikkar (Thorgate juhatuse esimees).
-
"Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kĂ”igi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav Ă”igus on ĂŒks viis lĂ€heneda konfliktide lahendamisele. Taastava Ă”iguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist vĂ”imalustest veel palju ei teata. Taastava Ă”iguse eesmĂ€rk on neutraalse vahendaja abil probleeme lĂ€bi rÀÀkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav Ă”igus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles nĂ€itame taastava Ă”iguse protsessi lĂ€bimĂ€ngu ĂŒhe levinud kogukonnakonflikti nĂ€itel. Kuidas kĂ€ituda olukorras, kus Ă”igusrikkumisi sooritav noor hĂ€irib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli Ă”petajad ja noor ise? Kuidas jĂ”uda kĂ”igile sobiva lahenduseni? Just neile kĂŒsimustele saabki taastava Ă”iguse lĂ€bimĂ€ngust vastused. Arutelu teises pooles rÀÀgivad panelistid, millistes olukordades taastava Ă”iguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused vĂ”rreldes teiste konfliktilahendusviisidega.
Arutelu juht: Urmas Vaino. Osalejad: Annegrete Johanson (Sotsiaalkindlustusameti taastava Ôiguse ja lepituse teenuse juht); Kristel PÔhjala (Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Stanislav Solodov (Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja). Etenduses osalevad: Margarita Ingel (Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Arno Lauk (Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Erik Richard SalumÀe (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng); Karel KÀos (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng); Maria Liive (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng), Taimi Nilson (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna projektijuht).
-
VÀlismaised kelmid teenivad Eesti inimeste pealt miljoneid eurosid aastas. Vaatamata sellele, et politsei ja meedia hoiatavad kÔikvÔimalikest petuskeemidest iga pÀev, langeb Eestis erinevate kelmuste ohvriks kuni 50-70 inimest. Miks me laseme end massiliselt petta? Kas liigne viisakus ja hea kasvatus takistab vÔÔralt inimese kÔne tseremoonitsemata lÔpetada? Kas olukord lÀheb II samba raha kÀttesaamisel veel hullemaks? Mis kelmused on Eesti elanike Achilleuse kannaks ja kuidas end kaitsta meie raha himustavate kurjategijate eest?
Arutelu juht: Maarja Punak. Osalejad: Lauri Habakuk (PÀrnu Postimehe ajakirjanik, kelmusi kÀsitleva magistritöö autor), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Hannes Kelt (PÔhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht), Kiira Udu (Sotsiaalkindlustusamet, kelmusi kÀsitleva magistritöö autor), Marika Jahilo (Baltic Centre for Media Excellence)
-
HĂ€irekeskus saab sadu tuhandeid kĂ”nesid, mille taga on inimesed, keda politsei, kiirabi vĂ”i pÀÀste pĂ€riselt aidata ei saa. Mitu kuni mitukĂŒmmend tonni kaaluv spetsiaalse tehnikaga masin ei ole omakorda kĂ”ige parem ressursikasutus, et sĂ”ita rÀÀkima inimestega, kelle probleemi nii lahendada ei saa. Kelle mure on tegelikult see, et kĂ”ik inimesed abi saaksid, 112 liinid kinni ei oleks ja kiirabitöötajad psĂŒhholoogideks ja toidukottide kandjateks ei peaks kehastuma? Kui suur on probleem tegelikult ja kes vĂ”tab killustatud valdkonna eestvedamise oma Ă”lule?
Arutelu juht: Keiu Virro (HÀirekeskuse meediasuhete juht). Osalejad: Heiko Leesment (HÀirekeskuse hÀdaabinumbri 112 teenuse juht), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), TÔnu Poopuu (PÀrnu linna sotsiaalosakonna juhataja), Kelli Ilisson (Sotsiaalministeeriumi tööhÔive osakonna nÔunik)
-
Seekordses episoodis rÀÀgivad PĂ”hja prefektuuri kriminaalbĂŒroo politseinikud Urmet Tambre, Hisko Vares ja Hannes Kelt sellest, kas valvekaamerad on politseitöös abiks. Missuguseid kuritegusid oleme avastanud just tĂ€nu kaameratele tĂ€naval.
-
K-komando podcasti viimases osas on lisaks eriĂŒksuse meestele stuudios lĂ€birÀÀkija Reimo Raivet, kellega koos meenutatakse karmimaid koos lahendatud lugusid. Muuhulgas kummutatakse nii mĂ”nigi pĂ”nevusfilmidest tuntud mĂŒĂŒt.
Jutusaate lĂ”pus vĂ”tab K-komando praegune juht Hannes Perk kokku, mis mĂ”tted ja plaanid on eriĂŒksusel praegu ja tulevikus.
Saatejuht on Timo Tarve.
-
K-komando tegemised paistavad vĂ€ljapoole siis, kui Eestit raputavad Ă€revamad ja mastaapsemad juhtumid, olgu need Leedu autovargad đ, pangaautomaatide Ă”hkijad đ§ vĂ”i rĂŒnnak Kaitseministeeriumis.
Milline on aga nende meeste töö haarangutevĂ€lisel ajal? Mida teevad neljajalgsed K-komandolased? đŸ Mida on meil Ă”petada teiste riikide eriĂŒksustele?
Neist tegemistest ja sĂŒndmustest K-komando ⥠kolmandas podcastis đïž juttu tulebki, kĂ”nelejateks ka praegu eriĂŒksuse ridades töötavad operaatorid 50, 53 ja koerajuht 59.
Saatejuht on Timo Tarve Kuku Raadiost
-
Sel korral rÀÀgime unustamisest. NiivÔrd inimlikust juhusest, mistÔttu on pÀris koledaid asju juhtunud.
RÀÀgime loo sellest, kuidas patrullis töötades unustas ĂŒks politseinik kongi ukse lukust lahti nii, et pĂ€tt punase fooritule taga kongist vĂ€lja hiilis. RÀÀgime ka raskematest juhtumitest - kuidas sĂ”ltlastest vanemad unustavad narkoainet vedelema ning selle saavad kĂ€tte vĂ€ikelapsed. Missuguseid Ă”nnetusi ja kuritegusid unustamise tĂ”ttu juhtub? Kuula Politseiraadio uut osa ja saad teada.
Stuudios Hannes Kelt, Rait Pikaro ja Urmet Tambre. Saatejuht Marianne Ubaleht.
- Se mer
