Episoder

  • JĂ”ulude eel kĂ€is Õhtulehe taskuhÀÀlingus „Viies veerandaeg“ BC Kalev/Cramo tagamĂ€ngija Stefan Vaaks, kes on end viimase poolteise aastaga mĂ€nginud ĂŒheks kĂ”ige kuumemaks Eesti talendiks. See on Ă€ratanud ka legendaarse Andres SĂ”bra tĂ€helepanu, kes proovinud Vaaksi mĂ”nuga töödelda.

    „Poisid, see Kalev/Cramo on minu jaoks kirss tordil. Ma tahaks nĂ€ha, kuidas Vaaks hakkab meile panema,“ juhatas SĂ”ber eelmise nĂ€dala Betsafe'i podcastis teema sisse. KĂ”nekas oli ka saate pealkiri „SĂ”ber vs Vaaks uus vastasseis“.

    SeejĂ€rel lepiti saatejuhi Kalev Kruusiga kokku kihlvedu Coca-Cola peale – kui Vaaks viskab 20 vĂ”i rohkem, viib SĂ”ber pudeli Kruusile ja kui vĂ€hem, siis vastupidi.“

    „Ma vĂ”in kaks tĂŒkki ka tuua, ta ei pane meile ĂŒle kĂŒmne punkti,“ lubas SĂ”ber. „Ega mingisugune noor koolipoiss ei saa hakata 
 Ta on andekas mees, aga laupĂ€eval rÀÀgime temast teistmoodi.“

    Juhtus aga nii, et Vaaks viskas Keilale juba avapoolajaga 17 punkti ning lÔpuks kogunes neid 25. Kalev/Cramo sai Keilast jagu lausa 74 punktiga.

    Vaaks ise SĂ”bra lausetele enam erilist tĂ€helepanu ei pööra. Kui legendaarne treener teda aga kevadel sarnaselt töötlema asus, lĂ”i see noore mehe natuke rivist vĂ€lja. „Ta ise kujutab mingit vastasseisu endale ette. Ma ei tea, mis selle taga on. Eks Andres SĂ”brale meeldib rÀÀkida ja ta rÀÀkis ka ju seda, et [Thiago] Splitter pole mingi treener. Mees, kes on vĂ”itnud Euroliigas kĂŒmme mĂ€ngu jĂ€rjest pole mingi treener? VĂ”i, et Andrea Trinchieri peab minema Rae kossu treeneriks.“

    „Ma ei tea, kui tĂ”siselt saab seda juttu vĂ”tta. See hakkas kuidagi kevadel pihta, kui ta tĂ”i mind ootamatult esile. Ta hakkas rÀÀkima, et U19 sarjas – ma ei taha pahasti öelda –, aga inimesed, keda ma tol hetkel isegi ei teadnud, vĂ”tavad mind kinni. VĂ”i, et Vaaks viskab 15 punkti ainult Tallinna Kalevile. Ma olin siis vĂ€he noorem, natuke lollim ja vĂ”tsin seda asja vĂ€ga isiklikult, aga nĂŒĂŒd suhtun sellesse rahulikumalt. Proovin mitte ĂŒle mĂ”elda.“

    19aastane korvpallur rÀÀkis, et tegelikult talle platsil mĂ€ngijatega sĂ”nelemine (trashtalk) meeldib ja kĂ”ige parem kogemus pĂ€rineb mullusest hooajast, kui Prometei Ukraina koondislasest tagamĂ€ngija Issuf Sanon tema ette platsil pĂŒstolitega mĂ€ngima tuli.

    Lisaks meenutas Vaaks Hispaanias mÀngimist, mis osutus pigem sÔna otseses mÔttes nÀlgimiseks. Viimsisse naasmisest, U20 koondisesse mittetulemisest, Kalev/Cramosse siirdumisest, A-koondisest, USAst ja paljust muust.

    Saate lĂ”pus selgub, millise sĂŒmboolse meene Vaaks meile stuudiosse kaasa vĂ”ttis? Head jĂ”ulukuulamist!

  • Õhtuleht taaselustab neli aastat varjusurmas olnud taskuhÀÀlingu „Viies veerandaeg“, mida hakkab vedama saatejuhtide duo Tiit Liblik ja Rasmus Voolaid. Esimeses episoodis kĂ€is meil kĂŒlas Ă€sja TalTech/Alexelaga liitunud korvpallur Carlos JĂŒrgens, kes rÀÀkis kĂ”igest pĂ”nevast, millega ta oma lĂŒhikese, kuid pĂ”neva karjÀÀri jooksul kokku puutunud.

    NĂ€iteks vĂ”rdles mullu Leedus Kedainiai (loe: [Kedaini], sest [Kedainiai] on liiga keeruline!) NeveĆŸises mĂ€nginud JĂŒrgens sealset trennide taset Oral Robertsi ĂŒlikooliga.

    „Ma olen profimeeskondades veel ĂŒsna vĂ€he olnud, vĂ”ib-olla mĂ”ni meeskond paneb kĂ”vasti, aga Leedus olid trennid ĂŒsna kerged. Ameerikas sind ikka tapeti Ă€ra. Sa vajasidki pĂ€rast lihtsalt aega, et lugeda tĂ€hti,“ rÀÀkis ta.

    „USAs tegime enne hooaega sellist asja nagu camp five. See oli viiepĂ€evane laager ja esimene trenn oli alati kell 5 hommikul. Igal treeneril oli ĂŒks pĂ€ev, kus nad mĂ”tlesid hommikul kella viieks vĂ€lja kĂ”ige hullema drilli, mis nad suutsid. Õhtul on ka raske meeskonnatrenn. Nende viie pĂ€evaga pigistatakse sind nii tĂŒhjaks kui vĂ”imalik, et vaadata, kelles on sisu. Selliste asjade pĂ”hjal jĂ€rjest teha.“

    Ta jĂ€tkas: „Mingil aastal kĂ€isid mind meil ka navy sealid (USA eriĂŒksuslased – R. V.) kohal, kes viisid lĂ€bi asja nimega „Project X“. See kasvatab sind inimesena. Euroopas oleme me professionaalsed korvpallurid, aga seal olime rohkem noored Ă”ppursportlased. Korvpall oli meie jaoks tĂ€htis, aga nemad kasvatasid meid eeskĂ€tt ka inimesteks.“

    Lisaks rÀÀkis JĂŒrgens edukast hooajast, kui nad Covidi aastal jĂ”udsid March Madnessil 16 parema kooli sekka. Selgub, et siis kiibistati mĂ€ngijad trennide ajaks Ă€ra ja kontrolliti, et mehed platsil ĂŒksteisele liiga lĂ€hedal poleks.

    Samas tuli jutuks ka NeveĆŸises korraldatud taarakorjamise vĂ”istlus, mille meie mees pani kinni ja kasseeris endale seelĂ€bi sisse tasuta Ă”htusööke.

    Muidugi rÀÀkis JĂŒrgens ka Eesti koondisest, Aivo Erkmaa trennidest ja Audentesest. Selgus, et JĂŒrgens pole tĂ€nase pĂ€evani vĂ”itnud Eesti meistriliigas mitte ĂŒhtegi mĂ€ngu, aga kaotuseid on tulnud juba 30. Vaatamata sellele pÀÀses ta 2017. aastal noore poisina Eesti liiga tĂ€htede mĂ€ngule

    Igas episoodis palume kĂŒlalistel endaga kaasa vĂ”tta vĂ€ikse sĂŒmboolse eseme, mis nende karjÀÀris olnud olulisel kohal. Kuna JĂŒrgensil oli noorena palju sĂ”rmetraumasid, siis tĂ”i tema stuudiosse nĂ€pulahase.

  • Mangler du episoder?

    Klikk her for å oppdatere manuelt.

  • Õhtulehe korvpalliekipaaĆŸ koosseisus Hindrek Pärg ja Rasmus Voolaid tuleb viimast korda eetrisse Milanost, nüüd juba pärast alagrupiturniiri lõppu.

    Eesti korvpallikoondis piirdus sel EM-il ainult alagrupiturniiriga ja viimases kohtumises mindi vastamisi Kreekaga. Alagrupi võidu juba paar päeva tagasi kindlustanud kreeklased ei alahinnanud eestlasi ja mängisid meie lemmikute vastu parimas võimalikus rivistuses. Eestlased said kogemusi ka maailma parima mängija Giannis Antetokounmpo vastu, kes oli lihtsalt fantastiline. Üritame kohtumist kokku võtta ja resümeerida, mis teeb Giannisest maailma parima korvpalluri(00.16 - 10.18).

    Räägime ka eestlastest, peamiselt Maik-Kalev Kotsarist ja Sten Sokust, aga täiesti erinevatel põhjustel. Ühel Kreeka vastu mäng ebaõnnestus, teine pidas tõenäoliselt viimase kohtumise koondise eest. Muu hulgas kuulame Timmu enda suust - kui suure tõenäosusega ta enam koondise eest platsile ei jookse? (10.19 - 21.20).

    Millal on lõpuks õige aeg rääkida kohtunikest? Niigi kaua oleme hoidunud kohtunike tegevuse kritiseerimisest, aga enam ei suuda tagasi hoida. Käime põgusalt läbi vilemeeste kõige suuremad fopaad senisel finaalturniiril ja räägime ka Eesti-Kreeka kohtumises tehtud... ütleme, et küsitletavatest otsustest (21.21 - 26.20).

    Saate viimases osas jagame ka ühe auhinna, valides välja Eesti parima mängija EM-finaalturniiri. Siinkohal lähevad aga ekipaaĆŸiliikmete arvamused lahku. Kelle meelest on parim Kotsar, kes selle valikuga ei nõustu ja kes oli teise saatejuhi meelest Eesti parim (26.21 - 32.48)?

    Head kuulamist!

  • Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taaskord eetris Milanost ja esmakordselt on põhjust ka rõõmustada – Eesti alistas Suurbritannia ja EM-finaalturniiril nullipoisiks ei jää. Ometi on teisipäevases saates kõige rohkem sarkastilisi nalju ja iroonilisi kommentaare.

    Eestist sai esimene Balti riikide koondis, mis sai tänavusel EM-finaalturniiril võidu kätte. Räägime Eesti fännide suurepärasest toetusest ja keda nad toetasid Kreeka-Ukraina kohtumises. Samuti räägime paarist Eesti võtmekohast Suurbritannia vastu ja Jukka Toijala räägib koondise teisipäevasest kaitsetööst ja motivatsioonist (00.16 – 08.44)

    Veel räägime ka Suurbritannia koondisest, miks nad osutusid nii kehvaks ja mida Eesti oskas oskuslikult ära kasutada (8.45 – 11.47).

    Saate viimases osas seame pilgud lähitulevikku. Sõltumata Horvaatia-Itaalia tulemusest, tuleb turniiri viimases kohtumises neljapäeval minna vastamisi Kreekaga. Mida sellest vastasseisust oodata, kas Giannis mängib ja kas tegelikult saab Eesti senist finaalturniiri pidada õnnestunuks? (11.48 – 23.51)

    Head kuulamist!

  • „Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taas Itaaliast eetris ning üritavad pärast teist järjestikust muserdavat ja hingepiinu tekitavat kaotust summeerida, mis sai Eestile saatuslikuks.

    See pole lihtne ülesanne, sest Eesti tegi taas väga hea esituse Horvaatia vastu, kes tuli kohtumisele veidi üleolevalt. Millised emotsioonid valdavad meid kui spordiajakirjanikke ja kui kurvad olid Eesti koondislased vahetult pärast kohtumist? (00.17 - 06.40).

    Kuulata saab ka Kristian Kullamäe intervjuud, mis on tehtud paar minutit pärast lõpusireeni . mis sai otsustavaks? Mis jääb tänasest mängust näppude vahele? (06.41 - 11.00).

    Kui Jukka Toijala sõnul oli tänane Eesti esitus kaitses tema peatreeneri aja parim, siis ühe saatejuhi arvates oli lausa tervikesitus Eesti koondise parim soomlasest hoolealuse käe all. Siinkohal lähevad aga saatejuhtide arvamused lahku. Miks? (11.01 - 15.54)

    Käime läbi ka, mis osutusid lõpuks kohtumise võtmekohtadeks, kes tegid Eesti poolt väga head esitused ja kuidas siit minna edasi turniiri viimasele kahele kohtumisele, kui edasipääsulootust enam ei ole (15.55 - 23.24).

    Head kuulamist!

  • „Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on ööpäev pärast väga valusat kaotust Ukrainale EM-finaalturniiril taas eetris, aga juba veidi positiivsemates meeleolus ja toonides.

    Pühapäeval oli Eesti korvpallikoondisel mänguvaba päeval mänguareenil ligi tunnine trenn. Räägime trennis valitsenud positiivsetest meeleoludest ning kui olulist rolli mängivad noore koondise juures veteranid Siim-Sander Vene ja Sten Sokk. Samuti vaatame otsa ka esmaspäevasele mängule Horvaatia vastu ning arutame optimistlikult Eesti edasipääsulootuste üle (0.17 - 11.03).

    Lõviosa tänasest saatest moodustab intervjuu Eesti koondise füsioterapeut Priit Lehismetsaga. Muu hulgas räägime valusast kaotusest Ukrainale, meeleolust 20 tundi pärast lõpusireeni ja kuidas hoida ülitiheda mängugraafikuga EM-finaalturniiril mehi tervena. Lisaks võrdleb Lehismets veel kolme korvpallikoondise peatreenerit, kelle käe all on ta olnud füsioterapeut ja koos intervjuud pealt kuulanud Siim-Sander Vene abiga resümeerib, kes on koondise kõige tugevam ja kiirem ning kes võidaks koondislastest maratoni. (11.10 - 24.07)

    Head kuulamist!

  • Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua.

    Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam?

    Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi?

    Head kuulamist!

  • Õhtulehe korvpalli-podcast ei puhka ka öösel! Oluline on, et „Viies veerandaeg” jõuaks esimesel võimalusel kuulajateni ning seetõttu analüüsimegi Itaalia – Eesti EM-finaalturniiri kohtumist öötundidel.

    Millised mõtteid Eesti 62 : 83 seisuga mäng meis tekitas? Kas Eesti oli kehv või Itaalia hea? Natuke mõlemat, aga pigem seda teist rohkem. Vastane oli ikkagi üks EMi soosikutest, kes ei tahtnud kodupubliku silme all avamängu kohe üldse kaotada. Eriti ei tahtnud suvel Utah Jazziga käed löönud NBA mees Simone Fontecchio. (0.17 - 06.06).

    Seejärel rääkisime lähemalt persoonidest – tunneme muret Siim-Sander Vene ja Kristian Kullamäe visketabavuse üle. (06.07 – 11.47)

    Kerr Kriisa küll tabas suurepäraselt viskeid, aga vaatamata sellele ei saa tema mängu ainult plusspoolele kanda. Miks oli halb päev Maik-Kalev Kotsaril? Ja kuidas on lood Janari Jõesaarega? (11.48 - 22.48)

    Saate lõpus vaatame ette juba laupäevasele kohtumisele Ukraina vastu. Mõneti ootamatult on see eesootav kohtumine juba kergelt „selg vastu seina” maiguline. (22.48 - 27.29)

    Head kuulamist!

  • Õhtulehe korvpalli-podcast „Viies veerandaeg“ on järgmised vähemalt kaheksa päeva eetris otse Milanost, kus Eesti korvpallikoondis mängib EM-finaalturniiril.

    Avamänguni pole palju jäänud - Eesti alagrupis visatakse pall õhku juba reedel. Millised on aga meie esmamuljed Milanost ning kas 1,35 miljoni elanikuga linnas on võimalik aru saada, et korvpalli suurpidu algab juba homme? Ühtlasi küsisime ka Siim-Sander Venelt ja Kristian Kullamäelt, mida nemad arvavad Itaalia kultuurielu määravates küsimustes (0.20 - 09.30).

    Samuti räägime Eesti koondise ootustest ja eesmärkides. Terve suvi on oldud ettevaatlikud ning kõrgeid, säravaid sihte pole seatud, aga mis võib olla siiski realistlik saavutus. Ühtlasi avaldab Jukka Toijala, millised olid tema viimased sõnumid koondislastele enne Eestist lahkumist (09.31 - 14.43).

    Saate viimases osas üritame mängida ennustajaid. Õhtuleht küsis viielt korvpallieksperdilt, kuidas Eestil võib päriselt minna, kes võib kõikidest koondistest üllatada, kes tuleb Euroopa meistriks ja kes valitakse kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ekspertide kõrvale avaldame ka enda ennustused ja ootused eelseisvaks kaheks ja pooleks nädalaks(14.44 - 27.46).

    Head kuulamist ja head korvpallipidu igale korvpallisõbrale!

  • Taasiseseisvunud Eesti korvpallikoondis alustab reedel oma ajaloo neljandat EMi. Enne Milanos algavat suurt korvpallipidu käis Õhtulehe stuudios külas 2001. aastal Eesti finaalturniirile viinud Üllar Kerde.

    Saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg uurisid esmalt Kerdelt tema praeguste tegevuste kohta. 68aastane legend on küll endiselt spordimaailmas tegev, aga enam mitte aktiivse korvpallitreenerina.
    Kerde avalikustas, et enam teda stabiilselt pingi juures ühtegi meeskonda juhendamas ei näegi. Küll käib ta episooditi mõne grupi juures abis, aga mitte püsivalt.

    Ja siis lähemalt meenutuste juurde. Milline oli 2001. aasta EMiks ettevalmistus? Miks mindi raksu Aivar Kuusmaaga? Kuidas võtsid oma liidri minemakupatamise vastu Kuusmaa toonased meeskonnakaaslased?

    Kerdet häiris tohutult see, kuidas 21 suve tagasi meeskond Raekoja platsilt Türki saadeti. „Kõigil oli tunne, et vähemalt hõbe on käes, võib-olla ka kuld,“ rääkis ta. Turniiril ootas neid üks saun teise järel ja Jugoslaavia juhendaja Svetislav Pešic kostitas teda pressikonverentsil karmi küsimusega.

    Kerde avaldas saates ka mitu tänaseni kuulmata lugu. Millest vestles ta Dirk Nowitzkiga? Mis praegu (ja tegelikult ka siis) täiesti mõeldamatu ja jabur lahendus leiutati välja koondise EMile saatmiseks?

    Lõpetuseks analüüsisime Kerdega pikemalt praegust koondist. Mis on hästi? Mis on halvasti? Ja kes on Eesti suurima potentsiaaliga kossutalent?

    Head kuulamist!

  • Andres Sõber oli Eesti rahvuskoondise abitreener 2015. aasta EM-finaalturniiril, mil korvpallurid naasid Riiast ühe võidu ja nelja kaotusega. Nüüd, vahetult enne tänavust finaalturniiri, on suurest treeneritööst loobunud ning alati ausa ja otsekohese ütlemise Sõbraga õige aeg vaadata tagasi seitsme aasta tagusele kogemusele ning visata pilk ette eelolevale suurele korvpallipeole.

    Ligemale 40aastase treenerikogemusega Sõber räägib, milliste emotsioonidega ta lahkub Kadrina Karude peatreeneri kohalt ja millist nõu soovib hoopis vastupidises suunas, meistriliigaklubi peatreeneriks läinud heale tuttavale Peep Pahvile.

    Emotsioonid on läbivalt ka saate põhiteemasid. Põhjalikumalt tuleb arutamise alla, miks on tal 2015. aasta EM-iga seonduvalt kahetised tunded, miks hoidis Lätis treeneritepingil keelt suu taga ning miks langesid Alar Varrak ja Eesti ajakirjanikud Kristjan Kanguri emotsionaalsete valangute ohvriteks. Juttu tuleb ka sellest, milliseid vigu tehti Sõbra meelest vahetult enne Riiga sõitu.

    Sõber analüüsib Eesti praegust koondist: kes on tema meelest need kaheksa mängumeest, kellega saab mängida iga koondise vastu, miks tal on omad kõhklused peatreener Jukko Toijala osas, miks peab naeruväärseks vabanduseks koondislaste nõrka füüsilist vormi ning kui olulised lülid on ohtrate kogemustega Siim-Sander Vene ja Sten Sokk.

    Sõber ka räägib, miks ta kardab Eesti koondise mänge finaalturniiril ja ennustab, kui tõenäoliselt pääseb Eesti alagrupist edasi.

    Head kuulamist!

  • Kui Eesti korvpallikoondis valmistub EMiks, oleks patt mitte pühkida tolmukihti maha Õhtulehe korvpallist rääkival taskuhäälingul „Viies veerandaeg“. Ja mis oleks parem viis comeback'iks kui kutsuda saatesse külla eelmise EMi üks kangelastest ehk Gregor Arbet isiklikult.

    Alustuseks paari sõnaga Arbetist endast, kes otsustas hiljuti TalTechi spordiklubist lahkuda. Ja siis meenutuste juurde: mida tegi Tiit Soku juhendatav kossukoondis täpselt seitse aasta tagasi, kui oli EMini veel paar nädalat jäänud? Mida arvab Arbet sellest, et koondisest tehti toona filmi ja enne EMi tuli osaleda erinevatel avalikel üritustel, mida Andres Sõber kutsus lausa „hobuste väljanäituseks“?

    Riiga saabudes olid ootused suured, aga esimesena saadi nähvakas Tšehhi koondiselt ja päev hiljem Belgialt. Fännid vilistasid koondise välja ja pahandus oli suur. Arbet meenutab, kuidas enne Ukraina-mängu tuli abi väljaspoolt ehk appi tõttas toonane korvpalliliidu president Jüri Ratas. Järgnes võit Ukraina üle (Arbetilt 26 punkti!), ülinapp ja valus kaotus Leedult ning otsustav mäng Läti vastu. Algus oli paljutõotav, lõpp läks aga kahjuks ära ja edasipääs jäigi unistuseks.

    Lõpetuseks rääkisime Arbetiga praegusest korvpallikoondisest ja vaatasime ette tulevasele EMile.

    Head kuulamist!

  • „Viienda veerandaja“ stuudios ajasid tunni jagu korvpallijuttu kaks julge ütlemisega treenerit: Andres Sõber ja Peep Pahv.

    Kui Pahv juhendab algaval hooajal meeste esiliigas Keilat, siis Sõber on Kadrina Karude peatreener. Liigas ollakse küll rivaalid, kuid üldiselt võideldakse sama asja ehk Eesti korvpalli helge tuleviku nimel.

    Saates käiakse kiirelt läbi Pahvi teekond treeneriametisse, kuid suurema osa ajast lahatakse aktuaalseid korvpalliküsimusi. Teemade ring on lai: koondise peatreeneri sobivus, noorte talentide plussid ja miinused, Eesti korvpalliliiga tulevik, alaliidu juhatuse suutmatus näha väiksemate klubide rolli ja VTB liiga vajalikkus Kalev/Cramo jaoks.

    Lõpuks paneb Pahv kokku Eesti kõigi aegade parima algviisiku!

  • Õhtulehe korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas legendaarne laulja Ivo Linna.

    Sõber jagas Linna senise elu 15 aasta kaupa viieks veerandajaks ja uuris iga perioodi tähtsamate sündmuste kohta. Lisaks palus Sõber nimetada Linnal paar-kolm lauljat, kes on jätnud talle kustumatu mulje. Saate lõpus üllatas Sõber külalist küsimusega, kas too ei tahaks järgmisel aastal kandideerida Eesti presidendiks.

    Hüva kuulamist!

  • Andres Sõber võõrustas „Viiendas veerandajas“ Eesti üht parimat naiskorvpallurit Annika Kösterit.

    Läbi hekseldatakse kogu Kösteri karjäär. Muuhulgas selgub, miks ei saanud pikast tüdrukust modelli, sulgpallurit ega vehklejat. Esimesed korvpallisammud tegi ta Maia Dorbeku juures.

    Põhjalikult käivad vaatluse alt läbi Kösteri tugevad ja nõrgemad küljed kossuväljakul. Selgub, miks ja kuidas kombineerib ta tööd ja tippsporti.

    Hüva kuulamist!

  • Andres Sõber võõrustas seekord „Viienda veerandaja“ stuudios legendaarset korvpallitegelast Aadu Kana. Juttu jätkus kauemaks!

    Peagi 80. sünnipäeva pidav härra avaldas hea vormi saladusi, vaatas tagasi elutööle ning mõtiskles ka tuleviku teemadel.

    Aadu Kana juhtis Eesti korvpalli pärast taasiseseisvumist ehk ajal, kui Kalev krooniti liidu meistriks ja koondis saavutas EMil ajaloolise kuuenda koha. Samas on seda perioodi ka kritiseeritud, sest 1990. aastatel käis väidetavalt alla noortetöö tase. Kana meenutab, milliste väljakutseta tuli keerulisel ajastul silmitsi seista.

    Muuhulgas selgitab Kana, miks ei osalenud olümpiavõitja Tiit Sokk 1993. aasta EMi finaalturniiril.

  • Andres Sõbra jutusaates „Viies veerandaeg“ käis külas 208 cm pikkune korvpallikoondislane Rauno Nurger.

    26aastane mees meenutas, kuidas ta üldse korvpalli juurde jõudis ja miks kolis ta keskkooli järel USA ülikooli. Milliste raskustega seisis Eesti poiss silmitsi ookeani taga?

    Selgub, miks purunes NBA unistus ja miks naasis Nurger peagi Euroopasse. Järgmisel hooajal kannab ta Kalev/Cramo särki ja usub, et võib murda põhimeheks. „Kui tuleb välismaalane ja mängib palju s***mini kui mina, siis arvan, alustan mina,“ tõdeb ta.

  • Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas naine nimega Liis, kellega tal on eriline side.

    Kuna saade on ülesehitatud pisut salapäraselt, ei hakka me reetma muud, kui seda, et fookuses olid külalise õpingud USAs Kentucky ülikoolis. Muide, üks tema kursusekaaslane oli praegune Los Angeles Lakersi korvpallur Rajon Rondo.

    Hüva kuulamist!

  • Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ tõi seekord sama laua taha Siim-Sander Vene ja Andres Sõbra. Värske abielumees Vene võttis ligi tunnise vestluse jooksul kokku oma eduka teekonna kuni tänase päevani.

    40 aastat abielus olnud Sõber uuris külaliselt, kas pärast pulma on kuidagi teismoodi tunne ka. „Tunne on pidulik. Eks ta nüüd hakkab vaikselt tagasi argipäeva loksuma, aga natukene on ikka teistmoodi,“ muljetas Vene. „Rahvast oli peaaegu 60 inimest. Vahepealne, mitte liiga suur, aga mõned inimesed ikka tulid.“

    Sõber jätkas uudishimulikult: „Kas viin ka oli?“
    Vene: „Eesti pulm ikkagi ju. Ilma ei saa.“
    Sõber: „Ja joodi küll eks?“
    Vene: „Eks mõned ikka jõid.“
    Sõber: „Palju kossumehi oli?“
    Vene: „Eesti kossumehi väga polnud. Leedu kossumehi oli rohkem. Vanast ajast on sõpru jäänud.“

    Ülejäänud saate jooksul hekseldati läbi terve Vene karjäär esimestest sammudest kuni tänaseni. Millist rolli on sel teekonnal mänginud vanemad? Miks sattus Vene 15aastasena Malaga asemel hoopis Kaunase Ćœalgirisesse? Ja miks ta ikkagi Leedu suurklubi juurest lahkus?

    Hüva kuulamist!

  • „Viies veerandaeg“ tõi seekord ühe laua taha Andres Sõbra ja Jaak Salumetsa. Juttu jätkus kauemaks!

    Salumets meenutab, kuidas ta võidumängus USA vastu 25 punkti viskas ning legendaarsele Julius Ervingule ära tegi. „Ta hakkas mind sõimama ka veel: „F***ing Russians!“ Olime enam-vähem ühevanused,“ meenutab korvpallilegend.

    Sõber: „Kuidas sa 21aastaselt nii hästi mängisid?“ Salumets: „Lõpetasin 17aastaselt keskkooli ja mu elu eesmärk oli Kalevi uks jalaga lahti lüüa. Kõige lihtsam motivatsioon!“

    Läbi käiakse erinevad ajastud Salumetsa mängijakarjäärist kuni treeneritööni. Pikemalt peatuti 1993. aasta EMil, kus ilma Tiit Sokuta tippseltskonda murti ja kuues koht saavutati.

    Lõpuks püüab Sõber mõista, miks tema koduse liiga tulevikuvisioonid ei kattu absoluutselt alaliidu bossi ehk Salumetsaga. Hüva kuulamist!