Episodes
-
Eestlane on huvitaval kombel kahe näoga: ühelt poolt metsarahvas, teiselt aga mere poole kaldu. Kala on alati olnud rannikul elanud inimeste toidulaua oluline osa, kuni vabariigi alguseni söödi kala ka mujal Eestis. Viimase kolmekümne aastaga on meid õpetatud sööma põhja poolt tulevaid uimelisi. Miks peaks aga sööma Eesti kala ja mida tähendab „kestlik kala“?
„Kestliku kala termin tähistab sellist kala ja mereandi, mis elab keskkonnas, kus on võimeline ise hakkama saama, kus selle kala püük ei ohusta kala liigikust ja kus kogu ökosüsteem lubab kalal paljuneda. Maailmas laiemalt võib öelda, et kuni kolmveerand kõikidest kaladest on ülepüügi tõttu ohustatud liikide nimekirjas. Meie huvi Eestimaa Looduse Fondis ongi panna inimesed sööma kala, mida püütakse säästlikult, kasutades väheinvasiivseid püügivahendeid, ja millele jäetakse võimalus end taastoota,“ selgitab Eestimaa Looduse Fondi kestliku kala ekspert Joonas Plaan.
Selle loogika järgi soovitab Plaan süüagi Eesti enda kalu, mis on laias laastus kõik kestlikud. Seda, mis seis on kohaliku kalaga, soovitab ekspert uurida veebilehelt www.kalafoor.ee, kus igal kevadel uuendatakse informatsiooni, milline kohalik kala on paremas seisus. Igale Eesti kalale on antud fooritulede järgi tähistus, kas konkreetset kala on sellel aastal meie vetes palju või on liik ohus.
Rimi Eesti ostujuht Talis Raak lisab, et nemad on kõigis oma ketipoodides läinud üle kestliku kala müümisele ehk siis Rimist kala ostes võib olla täiesti kindel, et see kala on õigesti püütud, seda liiki on meredes, järvedes või jõgedes küllalt ja kala on söömiseks ohutu.
„Protsess jõudmaks selleni, et Rimi poodides müüme vaid kestlikku kala, on olnud pikk ja nõudnud täiesti uut lähenemist. Oleme pidanud kõikide kalatoodete puhul veenduma lõplikult selles, kust on kala pärit. Ei saa aga salata, et eestlane eelistab siiani punast kala ja kui seda sortimendis ei ole, siis väga julgelt ei võeta alternatiiviks mõnda Eesti kala, pigem eelistatakse minna lihaleti juurde asendust otsima,“ selgitab Raak.
Kala söömisest, müümisest ja üldisest olukorrast Eestis rääkisid stuudios Eestimaa Looduse Fondi kestliku kala ekspert Joonas Plaan ja Rimi Eesti ostujuht Talis Raak. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.
Lähemalt vaata kestliku kala olukorra kohta Eestis lehelt www.kalafoor.ee. -
Ulmefilme vaadates oleme pannud tähele, kuidas stsenaristid kujutavad tulevikus söömist kahe kitsa kandi pealt: kas loodud on peened masinad, mis „prindivad” vaid ühest tabletist terve ahjukanaprae või söövad inimesed pulbrist segatud funktsionaalset toitu. Mis võiks aga tegelikult olla tulevikutoit, milline välja näha, kuidas maitsta?
„Toit ja söömine on nii emotsionaalsed tegevused, et ma ei näe võimalust, et me liigume vaid pulbrite ja tablettide suunas. Inimene sööb silmadega, sööb ninaga ja alles siis suuga. Me saame puhta naudingu vaid toidust mõeldes, dopamiinilaengu sellest, kui keegi meile toitu kirjeldab. Lisaks on toitumine sotsiaalne tegevus, mille lõppu ma kindlasti ei näe. Pulbrid ja toidulisandid kindlasti populariseeruvad, kuid päris toit ei kao kuhugi. Pigem oleks õige küsida, mismoodi me tulevikus sööme ja toitu näeme,” räägib Rimi toitumisnõustaja ja toitumisterapeut Katri Merisalu.
Rimi peakokk Demo Kaev lisab, et oluline ongi vaadata tervikut, mis koosneb tulevikus aina erinevamatest lahendustest ja trendidest. Siia hulka kuulub nii pööraselt arenev kojutellimine, arengud, kus köögid muutuvad korterites väiksemaks ja mõnel juhul kaovad täiesti, 3D-prinditud toidud, tondiköögid (ghost kitchens), erinevad toitumislaadid veganlusest ketoni, in vitro lihakasvatus, kodune toiduvalmistamine, zero-waste-lähenemine ja nii edasi. Tuleviku toidu üks osa on ka kvaliteetse valmistoidu, samuti selvehallides omatoodanguna pakutava valmistoidu tarbimine.
„2016. aastal võtsime näiteks Rimis vastu reglemendi, kuidas valmistoitu klientidele pakume. Esimese asjana võtsime toitudest välja sinna mittevajalikud lisaained. Tegime valiku tervislikuks ja mitmekülgseks. Loomulikult on see kallim kui mujal, kuid klient saab meilt rohkem: saab tervislikumad toidud, kvaliteetsema elamuse ja parema tuju. Kvaliteet on see, mis tegelikult võiks olla kõige olulisem, muu keerleb siis juba selle ümber,” selgitab Kaev.
Toidupoe tagatoas tuhnisid tulevikutoidu ideedes toitumisnõustaja ja -terapeut Katri Merisalu, Rimi peakokk Demo Kaev ja saadet juhtinud toiduajakirjanik Martin Hanson. Veel räägiti toiduraiskamisest, võimalikest suundadest restoranimaastikul, toidukultuurist ja sellest, miks lastemenüüd peaksid restoranidest kaduma. -
Missing episodes?
