Episódios
-
Saates "Fookuses: tark tööstus" jagab oma digitaliseerimise teekonna arenguid ja väljakutseid Pärnus tegutsev metalltoodete tootja Alise Technic.
Külas on ettevõtte kvaliteedijuht Ingrid Jaeger, kes kõneleb sellest, millised valud panevad ettevõtet aina enam digitaliseerimie poolele vaatama, millised on senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning edasised plaanid arenguteel.
Jaeger märgib saates, et digitaliseerimise puhul on hädavajalik, et juhtkond seda vajadust näeks ja kaasa liiguks. Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol Ingrid Jaeger.
Foto autor: Harro Puusild. -
Катаракта – это помутнение хрусталика глаза, расположенного за радужной оболочкой и зрачком. Обычно она развивается на обоих глазах, но иногда поражает только один. Оперирующий хирург Turman Silmakliinik Юри Иванов рассказал в подкасте о нюансах операции, которая помогает решить эту проблему.
При катаракте операция проводится амбулаторно, под местной анестезией. Она длится около 15-20 минут, после чего пациент переводится в общую палату и находится под наблюдением врачей клиники еще несколько часов.
Что включает в себя операция, как она проводится и с помощью какого оборудования? Чем она отличается от «обычной» операции по коррекции зрения, такой как лазерная хирургия и т.д.? Как скоро будет получен результат? Как долго он сохраняется?
На эти и другие вопросы вы получите ответы в рекламном подкасте.
Ведущая Алёна Стадник.
Фото: Panthermedia/Scanpix -
Estão a faltar episódios?
-
Nutimeerikute aeglane väljavahetamine ähvardab kaasa tuua olukorra kus aasta lõpus ei jõua paigaldajad kogu massi ära teenindada isegi kui nad 24/7 tööd peaks tegema ja nii mõnigi veok võib 2025 jaanuaris seisma jääma. Pingutada aga tasub, sest lõpptulemusena peaks nutimeerikud aitama veondusturul korra majja lüüa.
Isegi kui nutimeeriku paigaldamise kohustus tundub rahvusvahelistele vedajatele tüütu aja- ja rahakuluna, aitavad need tegelikkuses korrastada kogu transporditurgu. Eeskätt on see kasulik Eesti sisevedajatele, kes ei ole kohustatud uut nutimeerikut paigaldama, küll aga on seda kohustatud tegema lõunanaabritest vedajad, kes Eestis pahatihti üle lubatud normi kabotaažvedusid teevad ja siinset veoturgu odavate hindadega solgivad.
„Mäletame hästi, mis mõne aasta eest Muuga sadamas viljalaevade laadimisel toimus. Läti ja leedu numbritega veokeid seisis kümnete kaupa järjekorras ning ei töö-, puhkeaja-, ega kabotaažireeglitest ei hoolinud keegi. Tulevikus piisab terminali väravasse vastava anduri üles panemisest ja juba distantsilt saab välja sõeluda need, kes üritavad mingil moel trikitada,“ lausus Digimeerik OÜ juht Siim Truusalu saates „Logistikauudised eetris“.
Küll aga on kõikjal Euroopas uute nutimeerikute paigaldamisega juba kiire, sest kell tiksub ja aasta lõpuni on aega vaid veidi üle poole aasta. Ehk me räägime mõnesajast päevast ja mitmest tuhandest autost ning kui need tundideks jagada, peaks juba täna käima töö hommikust õhtuni ilma puhkepäevadeta.
„Kuna vanematel autodel tuleb lisaks meerikule endale paigaldada ka mitmeid uusi andureid ja antenne, võib kogu protsess võtta aega mitu tundi ja kui need tööd kuhjuvad aasta lõpus kitsasse ajaaknasse, tuleb ühel hetkel inimvõimetel lihtsalt piir ette,“ tunnistas Truusalu, kelle sõnul on tänaseks kadunud ka viimane lootus, et meerikute välja vahetamise tähtaegu edasi võidakse lükata.
„See lootus vahepeal tekkis kui tootjad ei jõudnud seadmeid õigeks ajaks valmis. Nüüd aga käib tootmine täisvõimsusel ja kõik on kinnitanud valmisolekut protsess lõpule viia.“
Millal ja kes täpselt peavad sõidumeerikud ringi vahetama, kui palju see maksab, mis saab kui ikkagi ei jõua seadet välja ja sõitu on vaja ikkagi minna, sellest kõigest saates põhjalikult arutletaksegi.
Saadet juhib Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Fotol: OÜ Digimeerik juht Siim Truusalu, Foto: Tõnu Tramm -
Tarmo Jüristo rääkis Infopankuri saates, et näeb vahel ettevõtetes, et andmeid küll kasutatakse, kuid neid saaks kasutada palju kasulikumalt. "Seda nimetatakse hõbeda välja kandmiseks kullakaevandusest," ütleb ta. Saatejuht: Sigrid Kõiv, fotod: Äripäev.
Andmetega töötamine on omajagu keeruline, kuid see sõltub päris palju ettevõtte vajadustest. „Kui ettevõte toodab päikeseenergiat ja tahab teada, milline on tootmismaht sõltuvalt ilmastikust, siis selleks pole vaja andmeteadlast, vaid piisab kompetentsest inimesest, kes oskab kasutada vabalt kättesaadavaid masinõppeteeke,“ räägib Jüristo
Süsteemne probleem on aga see, et andmetest püütakse leida kinnitust sellele, mida usutakse või tahetakse uskuda. Kui andmed kinnitavad seda, siis öeldakse, et meil on selle kohta andmed, see pole mingi kõhutunne. Kui andmed ütlevad midagi muud, siis tuleb ruttu jutt suurtest ja väikestest valedest ja statistikast.
„Tihti tasubki andmetes kahelda, kuid see ei saa sõltuda sellest, mida sa loodad, et on tõsi,“ ütleb Jüristo. „Pigem on nii, et kui andmed näitavad seda, mida loodad, siis tuleks olla kahekordselt skeptiline,“ soovitab ta. „Meil kõigil on kalduvus otsida kinnitust ja leida mustreid.“
Saate lõpus räägime ka Äripäeva tänavuse arvamuskonkursi Edukas Eesti esikümnesse tulnud Laura Heleene Tirkkoneniga, kes tegi oma loos ettepaneku kasutada vabatahtlikke andmehuvilisi värskete andmete kiiremaks kogumiseks. Samamoodi nagu meil on linnuvaatlus ja koristustalgud, võiksid meil olla ka andmevaatlus ja andmetalgud. -
Äripäeva maikuu terviseraamat „Lapsevanema teejuht kodurahuni. Ülereageerimisest vabaks“ annab lapsevanemale nutikad tööriistad, kuidas käituda siis, kui lapse „sõnakuulmatus“ vanemat ärritab. „Rahu, ainult rahu!“ ütles Karlsson Katuselt. Aga kuidas hoida kodurahu? Mida teha, kui oled harjunud tuliseks kiskuvas olukorras häält tõstma või lahendama vaidlust oma kaalukat lapsevanema arvamust peale surudes?
Saates arutame kahe lapse ema, ametilt lasteaiadirektori ja hariduselt andragoogi Triin Rattistega erinevate reageerimismustrite võimalike põhjuste ja väljakutsete üle. Räägime, kust tuleb lapsevanematarkus, miks väikesed lapsed jonnivad ja vanemad neid tihti mõista ega aidata ei oska. Millised teadmised võiks olla teadliku lapsevanema „kiirreageerimise tööriistakastis“? Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Triin Rattiste (erakogu + Shutterstock) -
Saates tuleb juttu eraisikult eraisikule müügist. Arutame, millal muutub see äriks, mil tuleb tulud tuleb deklareerida ja millised ohud varitsevad nii müüjale kui ostjale.
Selleks oleme saatesse kutsunud Maksu- ja Tolliameti tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi ja Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juhi Inna Toateri.
Nad avavad eraisikult eraisikule müügiga seotud tagamaid, jagavad, mis on neil erilise jälgimise all ja kuidas pettusi vältida. Juttu tuleb ka, kui palju jääb riigil pettuste tõttu tulu saamata, kui palju inimestelt siiski raha välja petetakse ja mis on levinumad skeemid, millest hoiduda.
Samuti jagab Maksu- ja Tolliamet eraisikutele soovitusi, kuidas on kõige lihtsam tulu deklareerida.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp.
Fotol: Madis Laas, Inna Toater ja Kuldar Kullasepp. -
Hirm ebaõnnestumise ees on uuringute kohaselt ettevõtjate peamine hirm ja professionaalse arengu takistaja, ent samavõrra kardetakse – üllatus! – ka edu.
Mindset Fitnessi asutaja ja koolitaja Kerdu Leneariga tuleb värskes "Töö ja palga" saates juttu asjadest, mis toimuvad meie peas, nii, et me sellest ise suurt midagi ei tea – räägime alateadvusest ja sellest, kuidas teatud protsessid meid meie tööülesannetes mõjutavad. Mismoodi takistavad meid hirm ebaõnnestumise ja edu ees ning missugused sümptomid on omased petturi fenomenile?
Räägime ka arenevast ja kinnistunud mõtteviisist, samuti uurime, kuidas üldse jälile saada, et miski minu professionaalset arengut pärsib, ja kuidas tuvastada, mis sorti hirmuga on tegemist. Kerdu jagab kuulajaga oma värske uuringu tulemusi ning ilmestab teemat põnevate näidetega päris elust.
Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots
Fotol Kerdu Lenear ja Helen Roots, autor Andres Laanem -
Vaba Lava eestvedaja Märt Meos ütleb, et ilma Euronicsi rahalise ja moraalse toeta oleks Narvas asuv eestikeelne kultuurikeskus uksed sulgenud. Kultuurikorraldajale teeb tuska ka riigi hüplik politiika Ida-Viru suunal.
„Põhimõtteliselt oleme ainukesed, kelle kaudu on Narva elanikel järjepidevalt võimalik osa saada eestikeelsest kultuurist,“ sõnas kultuurikorraldaja Märt Meos Vaba Lava olulisusest Narvas.
Eestikeelse kultuuri parem levik on südameteemaks ka Euronicsi omanikele. Toomas Suurvärav, kes on üks kolmest Euronicsi omanikust, ütleb, et keel suudab inimest palju mõjutada.
„Ma ei taha tunda, et see linn on jälle kaotatud. Narva peab jääma ja olema osa Eestimaast,“ nentis Suurvärav ning lisas, et seetõttu tunneb ta, et sinna tuleb panustada, ka rahaliselt.
Aprillikuise „Kultuur veab majandust“ saate põhiteemaks ongi eesti kultuuri levik Narvas.
Vaba Lava eestvedaja Märt Meos nendib, et praegu on Vaba Laval rahaliselt ääretult keeruline. Tallinna keskuse sulgemise järel kukkus Vaba Lava riigitoetus, repertuaari on võetud sõjateemalisi lavastusi, mida ka Ida-Virumaal asuvad riigiasutused boikoteerivad ning suvel korraldati Narvas teatrifestivali „Vabaduse festivali“, mis jäi 150 000 euroga miinusesse.
Riiklikest fondidest suuremast toest ilma jäänud „Vabaduse festival“ on tagantjärgi end siiski õigustanud.
„Saime festivali tegemise eest kultuurkapitali näitekunsti peapreemia. Lisaks tegi Oslo rahvusvaheline festival ettepaneku, et paneksime järgmise nende programmi kokku. See kõik on tulnud seepärast, et me eelmine aasta „Vabaduse festivali“ tegime,“ tõdes Meos.
Ühtlasi on festivali üks lavastusi „Elu sunnitud valikud“ kutsutud mängima ka Pariisi olümpiaeelsesse kultuuriprogrammis.
Sellest, miks ja milliseid Vaba Lava lavastusi eiravad kohalikud ning milline on kohaliku kultuurikorraldaja ootus riiklikuks kultuuripoliitikaks, saab pikemalt kuulda saatest.
Saatejuht on Eget Velleste.
Pildi autor Liis Treimann. -
"Tööstusuudised eetris" saates kõlavad kaks ettekannet hiljuti toimunud konverentsidelt.
Esimene ettekanne kõlas tänavu märtsil suursündmusel „Tark tööstus 2024“ ja selles annab tööstuse taustaga ESG ekspert Kristiin Bauer nõu, kuidas teha esimesi samme kestlikkuse teekonnal.
Teises pooles kõlab aga Pärnus tegutseva landitootja Rapala Eesti kogemuslugu sellest, kuidas ettevõte oma tehases automaatset kastilahendust juurutas. Sellest rääkis ettevõtte laojuht Jarmo Veetamm aprillis toimunud laonduse suursündmusel „Laoseis 2024“.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotod: Jarmo Veetamm ja Kristiin Bauer. Autor: Raul Mee -
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et tõenäoliselt hakkavad majandusnäitajad tõusma alles sügisel, seda on paljud analüütikud ka kinnitanud. „Praegu on palgakasv kiirem kui hinnakasv, see suurendab ostujõudu ja annab positiivse impulsi tarbimisele,“ tõi Eamets välja ühe faktori, mis võiks majandust elavdada.
Suuri muutujaid, mis majanduse üles veaks, peaökonomist siiski ei näe, kuna Saksamaal ja Rootsil ei lähe hästi. Enim on Eestis mõjutatud negatiivsest majandusseisust tööstus- ja ehitussektor, paremini läheb turismisektoris.
Hea uudis on, et Euroopa keskpank hakkab euribori baasintressi langetama augustis, misjärel võiks laenude intressid hakata meil langema uue aasta alguses, tuntav on see muutus uute laenude puhul, vanade laenude korral väikese viitega. Praegu on Eametsa sõnul kõrgete intressimäärade tõttu kadunud korterite soetamine rendiks, sest intressid söövad kasumlikkuse ära.
Ka Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu näeb kinnisvaraturul muutust. „Kui varasematel aastatel oli väga aktiivne turul väikeinvestor, kes muutus lausa väikeinvestor-ettevõtjaks, kes ostis tohutuid ühikuid kinnisvara, siis see segment on turul pea täiesti väljas.“
Kuula majandusele ja kinnisvarale keskenduvas saates, millised väikelinnad ja vallad on investorile atraktiivsed ja miks saame kinnisvarahinna muutustest kõige kiiremini teada Soome televisiooni vaadates.
Saates on külas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa (vasakul) ja ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on maakondades korterite tootlus isegi kõrgem kui Tallinnas.
Autor: Juuli Nemvalts -
"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, kuidas väikeettevõtja saab tehisaru enda kasuks tööle panna. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Mats Soomre räägib enda kogemusest tehisaru kasutamisest ja sellest, kui palju tal sellest kasu on olnud.
Ta rõhutas saates, et tehisaru on tema jaoks professionaalne assistent ning aitab kiirendada töö tegemist. „AI on super töövahend, aga liiga mugavaks ei tohi ka minna,“ sõnas Soomre.
Saates tuleb juttu nii sisu loomisest, parendamisest, fotodest kui ka sellest, kas tehisaru võtab kelleltki töö ära või siiski on tegemist väga hea tööriistaga, mis kiirendab töö tegemist.
Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.
Foto: Saatejuht Priit Kallas ja juhtimis- ja meeskonnatöö treener ning ettevõtja Mats Soomre. Allikas: Äripäev -
Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus käesoleva aasta algul. See tähendab seda, et pakenditega seonduv, ka aruandlus ja auditeerimine, on taas aktuaalne.
Pakendiaruandlust peavad pidama kõik ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendatud kaupa või kes kaupa pakendavad. Saates räägime, kellele täpselt ja millal aruandluse kohustus tekib ja mida teha, et pakendiaruandlusele järgnev audit oleks ladus ja annaks kolmeks järgnevaks aastaks auditeerimisest vabastuse.
Nimelt näeb seadus ette, et pakendiettevõtetel on võimalik saada märkusteta ehk puhas audiitori arvamus, mis annab auditikohustusest vabastuse. Arvestust küll peab pidama, kuid auditita. See aitab hoida ära nii halduskoormust kui kulusid.
Aruandluse ja auditiga seotud küsimustes ja jõustunud muudatustest annavad saates ülevaate ettevõttest 1Aruandlus Hans-Kristjan Aasma ja Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama.
Teeme selgeks, mis on pakend, kuidas neid liigitatakse, kuidas töötab ettevõtte enesekontrollisüsteem ja millal tuleb majja kutsuda audiitor.
Uurime, kas ka suvise foodtrucki kohvikupidaja või mikroettevõtja, kes oma köögis makroone küpsetab, on aruandekohuslane.
Saadet juhib Tõnu Einasto.
Fotol Hans-Kristjan Aasma ja Tarmo Rahkama.
Foto autor: Tõnu Einasto. -
„Teabevara tund“ keskendub seekord lõpetamise ja loobumisega seotud keerulistele otsustele nii äris kui ka eraelus. Stuudios on psühholoog ja tippjuhtide koolitaja Mare Pork ning koolitaja Heiti Pakk. Vestlust juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk.
Saate teema on ajendatud Äripäeva uuest juhtimisraamatust „Lõpetamine“, mille autor on Annie Duke. Koos näidete ja analüüsiga vaadeldakse lähemalt mitmeid loobumisega seotud teemaderinge: mis on lõpetamise puhul peamised takistused, millal on loobumine allaandmine, millist kasu võib loobumine inimesele tuua jne.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur. Kui tunned, et on liiga vara loobuda, siis tegelikult on õige aeg,“ leiab Heiti Pakk. Mare Pork selgitab, et see, mis inimesi motiveerib igal juhul jätkama, on ilmajäämise hirm: „Küll oleks tore, kui inimesel ei oleks meeleheitlikku vajadust millegi järele, see kramplikkus ja meeleheide teevad asja raskeks.“
Fotol vasakult: Heiti Pakk ja Mare Pork. Autor: Andres Laanem -
Tallink Grupi 35. aastapäevale pühendatud saate külaline on kontserni juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Räägime juhtimisest – kas regiooni suurima laevandusettevõtte juhtimine on erinev teatri juhtimisest. Kui jah, siis mille poolest?
Samuti tuleb juttu Tallinki organisatsioonikultuurist, töötajate hoidmisest ja värbamisest, ettevõtte jätkusuutlikkusest ja arenguplaanidest ning Eesti turismipotentsiaalist.
Paavo Nõgene arvates peaks Eesti riiklik turismiarendus pöörama hetkel rohkem tähelepanu lähiturgudele (Soome, Rootsi, Läti), kust on lihtne Eestisse reisida, mitte niivõrd kaugematele riikidele, kuhu käib päevas heal juhul ainult paar lennukit.
Pikemalt räägime ka sellest, kuidas Tallinkil on õnnestunud COVIDi kriisist taastumine ning millised otsused ja tegevused on aidanud taastumiskurssi hoida.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Fotol Paavo Nõgene.
Foto autor: Liis Treimann. -
"Kui ma ülikooli lõpetasin, siis isa ütles, et mis sa seal teiste juures ikka töötad, tule parem minu juurde tööle. Nii ma paati astusin ja tundub, et lähen pensionile ka Büroomaailmast," jagas Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross enda pika karjääri algust isa rajatud ettevõttes Büroomaailm.
Esmakordselt kuuleme saates “Võitjate põlvkonnad” lausa kolme põlvkonna ja kümne pereliikme mõtteid selle kohta, kas ja miks tasub töötada pereettevõttes.
Uurisime, miks Jüri ja Margarita Rossi lapsed Kristine ja Margus on kogu oma karjääri pereettevõttes veetnud ning mille pärast nad mõlemad soovivad, et nende lapsed ka mujal töökogemust omandaks.
Meeleolukas vestluses arutame Büroomaailma vedava Jüri Rossi, tema laste ja lapselastega, kas ja mis vanuses peaks noori hakkama pereäriga kurssi viima, et noortes tekiks soov samas valdkonnas tegutseda.
Vestluses osalesid enda vahetute mõtetega kõik kolm generatsiooni. Saade on salvestatud pereettevõtjate konverentsi laval. Intervjuu viisid läbi “Võitjate põlvkonnad” saatejuht Jana Palm ja Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Fotol: Perekond Rosside kolm põlvkonda. Foto autor: Raul Mee
Pereettevõtjate liikumist toetab Büroomaailm.
Juba 29. augustil toimub järjekordne Pereettevõtjate konverents, mida võõrustab pereliikmetega koos äri tegev Urmas Sõõrumaa enda Raplamaal asuvas Pühali Hea Elu Keskuses. Konverentsil arutame, kuidas teine põlvkond ettevõtte uutesse kõrgustesse viib, uurime, miks vanemate eeskuju laste karjäärivalikuid mõjutab ning psühholoog annab näpunäiteid, kuidas lahendada kriise ja konflikte olles ise nii pereliige kui ka kolleeg. -
Saates Mets ja majandus on külalisteks on metsandusettevõtte Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ja tegevjuht Joel Lobjakas. Tosin aastat turul olnud peamiselt erametsade majandamisele keskendunud ettevõtte juhid räägivad ettevõtte käekäigust, kriisidest ja erametsanduse perspektiividest Eestis.
Eesti metsandus- ja keskkonnapoliitikast rääkides tunnistavad Lellep ja Lobjakas, et vahel jääb tunne, nagu keskendutaks poliitika- ja seadusloomes rohkem piirangute kehtestamisele, kui metsa pikaajalisele elujõu säilimisele. „Pikka plaani metsanduses ei näe,“ sõnab Lellep.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Fotol paremalt Eesti Metsameister kaasasutaja ja nõukogu esimees Taavi Lellep ning tegevjuht Joel Lobjakas. Pildi autor: Toomas Kelt. -
Eesti infoturbestandardi (tuntud ka lühendi E-ITS järgi) kohustuslaste hulka kuulub väga erineva suuruse ja erineva IT-kasutusega organisatsioone. Ühtlasi on nad oma tehnilised lahendused üles ehitanud eri aegadel ja eri viisil. Ka nende IT-vajadused on üsna erinevad. Kuidas neis tingimustes standardit rakendada? Kellele on see kohustuslik ning millal on infoturbestandardit mõistlik rakendada vabatahtlikult?
Stuudios avavad neid küsimusi Telia Eesti automatiseeritud küberkaitsekeskuse juht Reimo Lepp ja küberturbe insener Ivo Malve. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Ken Rohelaan -
Räägime rahapesu tõkestamisest, sest Euroopast on peagi oodata reegleid, mis toovad ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi. Täpsemalt tuleb juttu Euroopa Parlamendis vastu võetud reeglite paketist, mille eesmärk on üleeuroopalisi rahapesuvastaseid reegleid ühtlustada.
Juttu tuleb sellest, mida peavad ettevõtjad praegu ning reeglite jõustumisel tegema ning millised on trahvid eksimisel. Räägime ka järelevalvest, sularahatehingutele tekkivatest piirangutest, jalgpalliklubide rahapesuriskist ning sellest, millised huvigrupid veel rahapesuvõitluse fookusesse satuvad.
Vandeadvokaat Maarja Lehemets (vasakul) ja rahapesuvastase võitlusega tegeleva tehnoloogiaettevõtte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt (paremal) räägivad, milliseid õiguseid saab juurde Rahapesu Andmebüroo ja milline roll on turvalisel andmevahetusel rahapesuga võitlemisel. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Foto: Gregor Alaküla. -
Kinnisvaraturul on mitu põnevat asukohariiki, kuhu Eesti investorid on oodatud. Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul on Dubai üks neist, mille kiire areng on linnast teinud rahvusvahelise ärikeskuse.
Need, kes plaanivad kinnisvara soetada investeeringuks, võivad Skoriku kogemustele toetudes oodata paremat tootlust, kui seda pakub meie endi kinnisvaraturg.
Viimase kümne aastaga on Dubai palju selleks teinud, et välismaine investor ennast mugavalt tunneks ja tahaks emiraati raha juurde tuua. Ka viisarežiim soosib kinnisvara omandamist. Lisaks on ehituses kehtestatud standardid, millele uued hooned peavad vastama – seega võiks vaadata just neid objekte, mille valmimisaeg on vähem kui kümme aastat, soovitas Skorik.
Kuula saatest, millistele investoritele sobib Dubai ja mida tuleb selles piikonnas äri tehes teada. Ka arutame, kuidas leida investeeringuks sobiv piirkond, mis on atraktiivne ka kümne aasta pärast, ning millised müüdid on Dubai kohta ikka veel liikvel ja miks neid kõiki uskuda ei maksa.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: SIPA/Scanpix. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Mis täpsemalt Liit tegema hakkab ning kuidas on plaanitud koostöö riigi ja eelkõige Kliimaministeeriumiga, räägivad Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok ja Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Lisaks tuleb juttu ka Euroopa Liidu rohetulevikust ning Eesti rohetehnoloogia rollist rohepöördes.
Kristi Klaas ütles, et tugevaid partnereid on riigil alati vaja ja kliimaseaduse loomise protsess on toonud kaasa väga palju diskussioone selle üle, kuidas edasi liikuda. Kliimaseadusega riik proovibki omalt poolt tekitada ka tellimust ja nõudlust vähese heitega tehnoloogiate järele.
"Kliimapoliitika on selline ühendatud anumate süsteem. Kes teeb rohkem, kes teeb vähem ja kuhu see tasakaalupunt seada. Me oleme huvitavaid arvutusi teinud, et hinnata seda, kui palju kasvuhoonegaaside heite kohta suudavad erinevad sektorid pakkuda lisandväärtust ja töökohti. Need arvutused näitavad seda, et mida suurem on lisandväärtus, seda soodsamaks numbrid lähevad nii heite kui töökohtade poole pealt." sõnas Klaas.
Kuidas riik omalt poolt rohetehnoloogiaid veel toetada kavatseb ning millised on roheettevõtete ootused nii Eestis kui Euroopas, saab kuulata juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Fotol: Kristi Klaas. Autor: Raul Mee - Mostrar mais
