Episódios
-
Kui suur osa sinu ettevõtte CO₂ jalajäljest tuleb autopargist? Kas sa tead, kui palju su autod tegelikult liiguvad ja kui palju seisavad? Ja veelgi olulisem – kas peaksid neid üldse omama?
Saates räägib Mobire Eesti tegevjuht Marek Kurs, miks üha rohkem ettevõtteid loobub sõidukite omamisest ja liigub teenusepõhise autopargihalduse suunas. Fookuses on CO₂ aruandlus, täisteenusrent ja andmetel põhinev autopargi optimeerimine.
Ettevõtetele pannakse üha suuremat vastutust kliimamõjude mõõtmisel. Aga kust üldse alustada? Kurs selgitab, kuidas Mobire aitab ettevõtetel oma autoparki nii juhtida, et CO₂ heidet oleks võimalik mõõta, hallata ja vähendada, ilma et liikumisvõimekus kannataks.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Mobire Eesti -
AI ehk tehisaru on tulnud, et jääda ja muuta meie maailma ning mõtteviisi. Kas, mida ja kuidas teha, et AI võimalused enda ja äri kasuks tööle panna? Või on targem oodata, kuni tehisaru on “rohkem valmis”? AI-koolitaja Priit Ilomets räägib saates, et tehisaruga pusima, katsetama ja mängima peab hakkama kohe ning seejuures tuleb omaks võtta algaja mõtteviis. Ilometsa sõnutsi on kõige olulisem mõtteviisi muutus, mitte parima tööriista teadasaamine.
Lisaks tuleb saates juttu tõhusamalt õppimisest, 10-80-10 printsiibi muutustest, AI tööriistadest ja koolitamisest.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Andres Laanem. Fotol Priit Ilomets -
Estão a faltar episódios?
-
Seekordses saates tähistame 30. sünnipäeva Eesti ühe tuntuma jaeketi – Selveri – seltsis. Selveri teekond algas 1995. aastal Lasnamäelt tagasihoidliku punastest tellistest angaariga, millest kasvas välja kaasaegne supermarket ning sealt edasi üleriigiline kett kümnete tuhandete klientidega.
Saates heidavad pilgu minevikku ja tulevikku Selveri tegevjuht Kristi Lomp, arendusdirektor Agi Metsandi ja sisekontrolli juht Katrin Kuusk. Nad avavad, kuidas tühjast kohast loodi midagi suurt, millised on olnud ketti kujundanud murrangulised hetked – alates Kadaka Selverist ja Selveri Köögi sünnist kuni e-Selveri ja iseteeninduskassade kasutuselevõtuni.
Juttu tuleb ka Selveri arendusfilosoofiast, tehnoloogilistest hüpetest, jätkusuutlikkusest ning tihedast koostööst kohalike tootjatega. Arutame, miks Selveri edu valemiks on just kiire otsustusprotsess, klientide kuulamine ja teadlik valik olla midagi enamat kui lihtsalt pood.
"Selver kliendi mugavuse arvelt kokku ei hoia,“ rääkis Kristi Lomp ettevõtte tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtust.
Saadet juhib Maarit Eerme.
Fotokollaažil Agi Metsandi, Kristi Lomp ja Katrin Kuusk.
Fotod: Selver. -
Seekordses „Teabevara tunnis“ räägime kasutajakogemuse auditist – mis see on, miks see oluline on ja kuidas see aitab ettevõtetel oma digiteenuseid paremaks muuta.
Kogenud IT koolitaja, sertifitseeritud fasiliteerja ja UX disainer Andres Kostiv selgitab, milliseid takistusi aitab audit avastada, kuidas protsess välja näeb ning miks on oluline vaadata teenust läbi kliendi silmade. Samuti arutleme, millised vead UX-auditites korduvad, kuidas saadakse teada, kus kasutajad tegelikult hätta jäävad, ja kuidas audit võib aidata isegi „uinunud“ teenusel uue hoo sisse saada.
Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Andres Kostiv ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
Märtsi lõpus ametisse astunud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse fookus on majandusel ja julgeolekul, kuid see tähendab ka fookust puhtal energeetikal ja keskkonnal, tõdesid politoloog ja kliimateemade asjatundja Erik Moora ning SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok saates "Rohepöörde praktikud".
"Kui Eestis luuakse debatti, et nüüd tuleb kogu tegutsemine seisma panna, siis sama hästi võiks öelda, et lõpetame Eesti majanduse konkurentsivõime arendamise. See on täpselt sama lause,” ütles Moora.
Krustoki sõnul eeldab majanduse ja ühiskonna muutumine mõningaid piiranguid ja vanadest harjumustest loobumist. “Selle taha praegu pugeda, et ärme neid ebameeldivaid asju tee, sest julgeolekuolukord on keeruline ja me peame mõtlema kõigele muule, ei ole pädev," lausus ta.
Saate esimeses pooles puudutati veel kommunikatsiooni ehk seda, kui polariseerivalt Eestis kliimast räägitakse ja kuidas poliitikud ei tohi pead liiva alla peita. Samuti lükati ümber müüt, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine rohepöörde pärast.
Saate teises pooles on juttu kliimaseadusest, liiga nõrkadest eesmärkidest 2030. aastaks, valitsuse alusleppest ja bürokraatia vähendamisest. Ka sellest, kuidas Ukraina võttis eelmisel sügisel vastu oma kliimaseaduse.
Saatejuht on Karmen Laur.
Fotol (vasakult) Ivo Krustok ja Erik Moora. Foto: Andres Laanem -
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme hinnangul ei saa ettevõtjad konkurentsiseaduse olulisusest lõpuni aru.
Tamme sõnul võib seaduse valesti mõistmine väga suureks koormaks osutuda. "Minule on vähemalt tundunud, et isegi ettevõtjad ei saa aru, et see seadus on neile oluline. Tegelikult on väga oluline," rääkis ta.
Küll aga usub pikaaegne ettevõtja ja praegune riigikogu liige, et parem rohkem vaielda ja vajadusel isegi trahvi maksta. "Me saame täna oluliselt parema seaduse, kui me oleksime selle kohe hooga vastu võtnud. Pärast oleks mitmeid kohtuasju ja rikutud elusid," lausus Tamm.
Saates arutleti ka selle üle, kuidas seaduse ümber toimunud vaidlused on mõjutanud Eesti mainet ning millal võiks oodata lõplikku selgust.
Lisaks Tammele oli stuudios teemale selgust andmas ka advokaat Tanel Kalaus.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil ikkagi täita saab. Kui palju elektriautode laadijaid on ühe uue hoone juurde ikkagi vaja, kuidas päikeseparke oma tehase juurde saada ja miks peaks mind huvitama, mis värvi elekter seinast tuleb. Saates räägivad Sunly müügidirektor Siim Lääts ning Rand&Tuulberg jätkusuutlikkuse juht August Kompus.
August Kompus leidis saates, et tööstus tahab toota, mitte mõelda selle peale, kus kohast tuleb energia. "Võimalikult varakult tuleks kaasata ehitaja, kes teeks selle analüüsi läbi - kas taastuvenergial on mõtet, kus on mõtet ja kui palju. Paberil on seda analüüsi enne teha palju lihtsam kui pärast ehitust hakata asju ümber tegema," sõnas Kompus. Ta lisas, et näiteks Rootsi puhul on juba sisse viidud väga ranged süsiniku piirmäärad ehitusmaterjalile ning sellega peaksime ka Eestis alustama, et oma tootmiseid konkurentsis hoida.
Siim Lääts lisas, et energiaturg on väga suurtes muutustes ning lahendused selles vallas on kogu aeg arenemas. "See mis meie jaoks oli eile uus, võib täna olla juba vana. Me näeme, et salvestusvõimekused tulevad praegu nagu kiirrong ning võtavad kiiresti võimsust," ütles Lääts.
Pikemalt elektrituru lahendustest ja ehitusturu tulevikust saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Fotol: Siim Lääts ja August Kompus. Autor: Andres Laanem -
Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Ühelt poolt on korteriühistul suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel: korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – kõik, mis võib ohustada inimelusid. Samas on ka kortermajade torude korrashoid korteriühistu vastutus. Vesi tekitab lühise, lühis tekitab tulekahju, osutas Andres Piirsalu.
Ta lisas ka, et 2023. aastal toimus kindlustatud hoonetes üle 500 tulekahju, mille kogukahju oli üle 14 miljoni euro. Neist korteri tulekahjusid oli 212, mille keskmine kahjusumma oli 11 000 eurot. Korterelamu põlenguid oli 37.
Majanduslikult keerulisel ajal maksavad ettevõtted ära oma pangalaenu ja mujalt püütakse kokku hoida. “Kindlustus pole aga mugavusteenus, mille pealt kokku hoida. Võimalik kahju on palju suurem kui kindlustusmakse,” rääkis Piirsalu korteriühistute näitel.
Eesti Kindlustusseltside Liit käivitas korteriühistute tuleohutuse parandamiseks projektirahastuse konkursi kogueelarvega 50 000 eurot.
Kuula saatest, millega saab Eesti Kindlustusseltside Liidu projektirahastuse konkurss korteriühistuid tuleohutuse parandamiseks aidata ja mida tähendab korteriomanikule see, kui korteriühistul pole kindlustust, kuid kahju on juhtunud. Saadet juhib Juuli Nemvalts. -
Kas katust on vaja vaid hoone kaitseks või on see hoopis pikaajaline investeering? Millised on olulisemad küsimused, mida enne katusevalikut küsida? Saates arutleme, miks tasub panustada katuse kvaliteedile, kuidas mõjutavad valikut ilmastikutingimused ja milline roll on katuse visuaalsel sobivusel hoonega.
Samuti tuleb juttu katuse paigaldusest, hooldusest ja energiatõhususest. Küsime, milline on Ruukki lähenemine jätkuruutlikkuserele ja kuidas kliendile päriselt väärtust luuakse. Saade pakub kasulikke teadmisi nii ärihoonete ehitajale kui ka renoveerijale.
Külas on Ruukki ärivaldkonna juht Kristjan Õsso, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Kristjan Õsso.
Foto: erakogu -
Audentese juubelisarja 5. saates on külas kooli esimene looja Tea Varrak. Arutleme hariduse teemadel peamiselt läbi ajaloo vaatevinkli. Kuidas on õpetamine ja haridussüsteem viimase 30 aastaga muutunud?
Tea Varrak jagab, kuidas luua midagi püsivat nii haridus- kui ka ärivaldkonnas. Mis on olnud selle eduloo võtmetegurid ja mida saame sellest tänases muutuvas maailmas õppida? Kuidas sündis see erakordne hariduskeskkond ja mida saavad ärijuhid sellest õppida? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Tea Varrak.
Foto autor: Andrei Ozdoba. -
Seekordses Tervisetarga saates räägime hammastest ja sellest, kui parandamiseks plommi panemisest enam ei piisa, vaid teha tuleb ka juureravi.
Mida juureravi endast kujutab, millal seda teha saab ja kuidas ravitud hambaga edasi elada, räägib Tallinna Hambakliiniku hambaarst Karin Karindi. Juttu tuleb ka sellest, kas katkised hambad on geneetiline paratamatus või on vahel põhjuseks mõni salakaval harjumus. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Karin Karindi
Foto autor: Violetta Riidas -
Riigi Kinnisvara erastamise arutelu on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid peaks rääkima ka alternatiividest, sõnas Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund". "Positiivne kindlasti oleks, kui riigi riik ise oma kinnisvara ei omaks ega haldaks, siis elavdaks see kinnisvaraturgu."
Mida erastada ja mida see riigile ja kinnisvaraturule kaasa toob, räägib Leppoja saates "Kinnisvaratund". Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullus lahti veel riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeoleku olukorras.
Intervjueeris: Siim Sultson
Fotol on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja (autor: Siim Sultson). -
Elektri börsihind pakub tarbijale lõputult võimalusi kiruda, kuid mitmetele Eesti idufirmadele on see äri aluseks. „Ükssarvikute kasvulava“ saates arutlevad energiasektori idufirmade Themo kaasasutaja Madis Uuemaa ja Volton Technologies kaasasutaja Tristan Agur energiasektori hetkeseisu ja tuleviku üle.
Themo pakub teenust, mis aitab majutusasutustel, majaühistutel ja ka eraisikutel elektrikulusid kokku hoida ja lisaks ka teenida tulu elektriküttega põrandatest, mida kasutatakse elektrivõrgu tasakaalustamiseks.
"Me muudame need elektri küttesüsteemid mitte ainult elektrikulu allikaks, vaid me aitame nad muuta sulle raha teenimismasinaks," selgitas Madis Uuemaa.
Värske idufirma Volton Technologies seevastu on võtnud laiemalt ette kogu energeetikasektori, eesmärgiga luua suur ökosüsteem. Nende tootevalikusse kuuluvad nutipistikud ja -releed, mis jälgivad börsihinda, ning nad arendavad kahesuunalisi laadijaid elektriautodele.
"Meie põhiline eesmärk on ehitada suurt ökosüsteemi," ütles Tristan Agur.
Tulevikku vaadates näevad mõlemad ettevõtted suurt potentsiaali energiasalvestuslahendustel nagu vesinik. Samas tõdevad asutajad, et energiasektori muutused on pikaajalised protsessid, mis nõuavad nii tehnoloogilist arengut kui ka poliitilist tahet.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Madis Uuemaa. Autor: Andras Kralla -
Aasta algusest jõustunud maksumuudatused on ettevõtjatele toonud nii küsimusi kui kohanemisvajadust. Maksu- ja Tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ on külas Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning tulumaksuosakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu. Saates räägitakse, millised on MTA 2025. aasta prioriteedid ja suurimad väljakutsed – alates maksulaekumiste suurendamisest ja maksuvõlgade vähendamisest kuni tulumaksureeglite muudatuste, digitaalse andmepõhise järelevalve ning rahvusvaheliste maksutrendidega kohanemiseni.
Arutluse all on ka ümbrikupalgad, skeemid OÜ-tamisega, dividendide maksustamine ning see, kuidas maksuamet soovib ettevõtjatega koostööd süvendada, mitte vastandumist tekitada.
Saatest selgub ka, et ühest küljest on maksu- ja tolliamet vähendanud oma töötajate arvu ja suurendanud automaatsete lahenduste hulka, aga samal ajal on maksulaekumised kasvanud uute rekorditeni.
Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol: Raigo Uukkivi, Aune Maria Marjapuu ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
Jaekaubandus liigub üha enam digitaalsete lahenduste suunas, kus e-poed mängivad olulist rolli. “E-kaubanduse Liidu andmetel kasvas e-kaubandus ainuüksi eelmisel aastal 20%, moodustades kogu kaubandusest veerandi,” rääkis SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.
Tema sõnul näitavad eestlaste e-poodidest tellimise harjumused, et tarbijad hindavad mugavust ja mitmekesisust, eelistades kiireid ja paindlikke makselahendusi. Eelmise aasta andmed näitasid, et Eestis telliti igas kuus ligi 1,4 miljonit pakki. Seetõttu tasuks e-poe maksevõimaluste hulka lisada uuenduslikke võimalusi, mis aitavad laiendada veelgi tarbijate segmenti.
Kuula saatest, millised makselahendused on praegu kõige popimad ja mille tõttu võib ostusooritus jääda pooleli. Riho Treumuth räägib ka, millises segmendis tehakse kõige rohkem oste ja miks on vajalik, et klient enne ostu sooritamist veenduks, et e-poes tehtud makse on turvaline.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Riho Treumuth.
Foto: erakogu. -
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Saates kajastatud konverentsi “Tark Ehitus” vestlusringis kinnitas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli, et Eestis ei ole praegu ühtegi kohustuslikku nõuet hoonete süsinikujalajälje arvutamiseks.
„Kuid Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2028. aastast tuleb arvutada üle 1000 ruutmeetri suuruste uute hoonete süsinikujalajälg. Aastast 2030 laieneb see kohustus kõikidele uutele hoonetele ning samast ajast kehtestatakse ka süsinikujalajälje piirväärtused, mis töötatakse välja hiljemalt 2027. aastaks,“ selgitas Seli.
Samas vajavad turuosalised riigilt juba täna selgemat teavet. „Sektoris on palju entusiaste, kes soovivad süsinikujalajälge arvutada ja teevad seda omal algatusel, kuid probleemiks on ühtse lähenemise ja selguse puudumine. Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,“ kirjeldas arhitektuuri- ja inseneribüroo ESPLAN juht Kadi Metsmaa ootusi riigile.
Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo märkis, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPD-d. „Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe. Meie oleme kogu EPD-de sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustame ka teisi tootjaid seda sammu astuma. Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,“ ütles Rammo.
Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole täna klientide ostuotsustes esmatähtis. „Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks – sarnaselt autode kütusekulu näitajatele,“ selgitas Soorm.
Vestlusringi juhib Urmas Vaino.
Fotol 5. märtsil konverents Tark Ehitus vestlusringis osalejad. Autor: Raul Mee -
Möödunud aasta juulis alustas elektroonikatööstuse Éolane Tallinn tegevjuhina Redrik Rahu, kes räägib "Tööstusuudised eetris" saates, kuidas ta uude rolli sattus ja kuidas on kaheksa kuud tippjuhina möödunud. Rahu tunnistab saates, et juhina on ta juba pidanud tegema ka ebamugavaid otsuseid ja koondama osa oma töötajatest. Ta räägib saates ka ettevõtte käekäigust ja tarneahelatest ning selgitab, kuidas geopoliitika ettevõtet mõjutab. Juttu on ka Éolane´i Grupi otsusest müüa Prantsusmaa ja Maroko tehased.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Redrik Rahu. Autor: Harro Puusild -
"AI faktori" saates tuleb juttu personalitööst, värbamisest ja sellest, kuidas tehisaru kogu sellesse maailma ära mahub ning mis on juba praeguseks suurematel ettevõtetel automatiseeritud.
Millised on tulevikusuunad, ohud, võimalused ja kas AI koostab teisele tehisarule motivatsioonikirju, arutavad saates MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ja Manpoweri äriarenduse juht Kirke Altrov. Saadet juhib Mart Valner.
Kirke Altrov leiab, et kõige suurem eesmärk personalipoliitikas on leida võimalused personaliseerituse ja paindlikkuse suurendamiseks. "Me oleme viimased kaks aastat üritanud leida lahendust sellele, kuidas ära kaardistada personaalseid vajadusi ja võimekusi ning selle jaoks tuleb arvatavasti AI-põhine keskkond luua, aga see ei tasu ennast Eestis ära, sest mahud on väikesed," leiab Altrov.
Lisaks on saates juttu ka sellest, kas on vaja hoida ära tehisaru kasutamist inimeste tööle kandideerimisel, et keelemudelid ei kirjutaks inimeste motivatsioonikirju ja ei teeks ära praktilisi ülesandeid.
Kristjan Jansons leiab, et tehisintellekti saab töökohal kasutada töötaja abilisena ning kui see saab ära teha kogu töö, peab mõtlema, kas seda töökohta on vaja. "Üldjuhul tuleb lihtsalt mõelda, milliseid praktilisi proovitöid inimestele anda. AI enamasti kipub siiski automatiseerima ülesandeid, harva mingeid töökohti. Samas võib see muuta täiesti ettevõtte tööprotsesse," ütles Jansons.
Täpsemalt personalipoliitika, värbamise ja AI kohta saab kuulda juba saatest.
Fotol: Kristjan Jansons ja Kirke Altrov. Autor: Andres Laanem -
Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel.
Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter.
Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik.
Fotol Mario Sõrm, Sirje Potisepp, Carri Ginter ja Oliver Ämarik.
Foto autor: Andres Laanem. -
Saates "Õppetund" uurime, kuidas organisatsioonid arendavad oma inimesi läbi sisemiste teadmiste, kogemuste ja toetavate õppimisviiside. Avame sisekoolituste maailma, räägime mentorlusest, võrgustikest ning sellest, miks areng ei alga koolitusest, vaid sisemisest tahtest.
Stuudios on Kadri Kont-Kontson, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht ja Helena Viiroja, Tele2 Eesti personalivaldkonna juht.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol vasakult: Kadi Kont-Kontson ja Helena Viiroja. Autor: Andres Laanem - Mostrar mais
