Episódios
-
Maarja ja Raido Toonekurg ostsid Haljala vallas asuva Varangu mõisa viinavabriku, renoveerisid selle ja rajasid sinna sündmuskeskuse.
“Isu midagi teha oli väga-väga suur. Käisime Eestis erinevaid endiseid viinavabrikuid vaatamas. Mingi hetk andsime endale aru, kui palju tööd see vajab ja kui palju kulub sõitmisele,” rääkis Maarja Toonekurg, miks otsustati lõpuks Varangu mõisa viinavabriku kasuks.
Raido Toonekurg lisas, et teine oluline valikut määrav põhjus oli hoone müügihind ning hoone seisukord ja kinnistu asukoht. “Võrreldes teiste hoonetega oli see ikkagi heas seisus,” märkis ta.
Saates räägivad nad uue äriga alustamise väljakutsetest ning pakuvad ka välja ideid, mida tuleks Lääne-Virumaal teha turismi ja ettevõtluse arendamiseks. Samuti jagavad soovitusi ettevõtjatele, kes on huvitatud Lääne-Virumaal turismiäri ajamisest.
Saadet „Virupärast ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja saate valmimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Fotol Raido ja Maarja Toonekurg. Foto autor: Andres Laanem -
"Ükssarvikute kasvulava" suvesaadetes rändab saatejuht Tarmo Virki maakondades, uurides, millega tegelevad idufirmad pealinnast eemal. Värskes saates räägime Saaremaa ettevõtjatega, kelle idufirmad kasutavad toorainena pilliroogu ja vetikaid.
Eestil on pikas perspektiivis suur võimalus kasvatada vetikatest suur majandussektor, kuid stardikiirenduseks oleks mõistlik ka riigi poolt sektorit toetada, rääkis vetikatest väetist arendava Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv.
Sutu on tuntuks saanud kui Saaremaa pillirookõrte tootja, aga idufirmaks on ettevõtte kasvamas jätkusuutliku materjali valmistajana. Materjal sünnib pilliroo tootmisel sündivatest jäätmetest.
Kuidas idufirmadel läheb ja millised on nende ambitsioonid ning plaanid, seda saab lähemalt kuulata saatest.
Saate külalisteks on Sutu asutaja Ailet Õis-Saar ja Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv, saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol Tanel Ilmjärv.
Foto: Äripäev. -
Kartus, et kohapeal ei ole võimalik leida töötajaid, ei pea paika, ütles tootmise Tapale kolinud perefirma Nurme Looduskosmeetika juht ja omanik Marit Tiits.
Kui Nurme Looduskosmeetikal tekkis vajadus kolida tootmine suuremale pinnale, siis esimese hooga otsiti sobivat paika Tallinna lähiümbruses. Uus kodu leiti ettevõttele aga hoopis Tapal, kus oli müügis kunagine leivakombinaat. Nüüd on Marit Tiits ka ise koos perega kolinud elama Lääne-Virumaale.
Tiits räägib saates „Virupärane ettevõtlus“ millistel põhjustel otsustati ettevõte Tapale kolida, kuidas õnnestus leida töötajaid ning mis on ettevõtte kolimise õppetunnid.
Veel räägitakse saates järgmistel teemadel:
Koostöö Tapa vallavalitsuse ja töötukassaga
Miks tekitavad erinevad ettevõtlustoetused tuska
Kuidas on Nurme Looduskosmeetikat mõjutanud üheksa kvartalit kestnud majanduslangus
Kuidas perefirmas käib otsustamine
Kuidas valmistatakse ette kolmandat põlvkonda, kes kunagi ettevõtte juhtimise tõenäoliselt üle võtab
Saadet „Virupärast ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja saate valmimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Fotol Marit Tiits, foto autor Liis Treimann -
„Finantsuudised fookuses“ saates annavad Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teadus- ja arendusjuht Lauri Tankler ning KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk praktilisi nõuandeid, kuidas ettevõtjad saavad lihtsate meetmetega küberriske maandada ja kahjusid vältida. Saadet juhib Paavo Siimann.
Arutelus käsitletakse kõige levinumaid küberohte, millega ettevõtted tänapäeval silmitsi seisavad. Eksperdid selgitavad, millised on kõige tavalisemad ründetüübid, nagu arvepettused ja lunavararünnak ning kuidas neid tuvastada ja vältida. Samuti antakse ülevaade tüüpilisest küberründaja profiilist ja nende motiividest.
Saates selgitatakse, millised esimesed sammud tuleks astuda, kui selline olukord tekib. Lisaks antakse infot, milliseid toetusi on võimalik ettevõtjal taotleda küberriskide maandamiseks. Lisainfo ja praktilised näpunäited leiate ka veebilehelt https://www.itvaatlik.ee/ettevotjale/.
Foto: Mihkel Kukk, Paavo Siimann ja Lauri Tankler.
Autor: Andres Laanem -
Igal kaitseinvesteeringute keskuse ehitushankel osaleb tänaseks keskmiselt kümme pakkujat ning see arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, selgub saatest „Eetris on ehitusuudised.“
Kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnul on käesoleval aastal keskuse eelarve ligi miljard eurot, millest taristuehitusse tuleb ligi 220 miljonit.
Ehituskontsern Nordecon on ettevõtte inseneriehituse juhi Erkki Suuroru sõnul on Nordeconil käesoleval aastal kaitsevaldkonna ehitushankeid töös 40-50 miljoni eest ning kui lisada tütarettevõtete tegemised, on summa veelgi suurem.
Kaitsevaldkonna ehitustegevusest kõnelevas saates tuleb jutuks see, kuidas riiklik kaitsevaldkond ja ehitussektor koostööd teevad ning lisaks ka riigisaladuse nõuetes säärastel hangetel: selgitame kui suur hulk isikuid peavad riigisaladuse nõutele vastama ja millised on taustakontrollid, mida läbitakse.
Lisaks räägime veel, kuidas rakendatakse sektoris Tartu riigikaitsemaja näitel uudset allians-hankemudelit, millised on viie aasta plaanid kaitsevaldkonna ehitusinvesteeringutes ning lühidalt ka sellest, kas ja kuidas on sektoris kokku puututud võimaliku idanaabri initsieeritud luuretegevusega.
Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Bundeswehri sõdurid Baden-Württembergis Karlsruhes käesoleva aasta kevadel sõjaväebaasis harjutamas.
Foto autor: Christoph Schmidt/DPA/Scanpix. -
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE saatis koostöös partneritega mai keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mille eesmärk on paluda toetust ja selget otsust kiibivaldkonna arendamise ja kompetentsikeskuse loomiseks. Praegu pole otsust ega 1 miljoni euro suurust toetust keskusele, mis aitaks Eesti ja meie ettevõtted kiibitööstuse väärtusahelas sammu võrra edasi.
Seda teemat kommenteerivad "Tööstusuudised eetris" saates AIRE nõuandva koja ja riigikogu liige Andres Sutt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas ning AIRE keskuse juhtkomitee liige ning Taltech IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Madis Raukas, Gert Jervan. Autor: Harro Puusild -
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanci tegevjuht Priit Haldma, kes sai parimale noorele juhile määratud eriauhinna „Tõusev täht“, selgitab, et Estanci juhtimiskultuur põhineb holakraatiast inspireeritud lähenemisel, kus võimupõhise hierarhia asemel on eesmärgipärane hierarhia. "Vastutust andev juhtimine on minu arvates väga loogiline ja tänapäevane juhtimisvorm, mis sobib paljudele töötajatele," ütleb Haldma. Igal meeskonnal ja rollil on oma eesmärk ning vabadus valida, kuidas see ellu viia, samal ajal kui juhid täidavad coach’i ja toetaja rolli.
„Juhtimisauditi“ saates keskendumegi just juhtimiskvaliteedile ja sellele, kuidas sisekultuur mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Juhtimiskvaliteet on oluline, sest see määrab suuresti töötajate heaolu ja motivatsiooni. Haldma sõnul sõltub inimeste heaolu tööl väga palju sellest, milline on tema juhi kvaliteet. Hea juhtimine loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja kuulduna, mis omakorda toetab nende pühendumist ja produktiivsust. "Pikas plaanis on kultuur see, mis kannab ja suudab läbi erinevate keskkondade ettevõtet edukalt hoida," ütleb Haldma, viidates sellele, et hea kultuuriga ettevõtted suudavad olla paindlikud ja edukad igas keskkonnas.
Oma juhtimiskogemust jagab Estanci tegevjuht Priit Haldma. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.
Pildil: Helen Klettenberg ja Priit Haldma. Pildi autor: Rain Jüristo -
„Teabevara tunnis“ käsitleme üht igasuvist aktuaalset teemat – naabritevahelisi suhteid ja konflikte. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg arutlevad selle üle, millised tegevused on naabritele lubatud ja milliste tegevuste puhul kehtib talumiskohustus. Tuuakse ka näiteid olukordadest, mille puhul tasub pöörduda advokaatide poole.
Näiteks saame teada, millised piirangud kehtivad enda kinnistule heki või grilliplatsi rajamisel ning milliseid reegleid tuleb järgida kaasomandis oleva kinnistu puhul. Keijo Lindeberg toob näite hiljutisest kohtulahendist naaberkinnistule rajatud heki kohta.
Vestlust juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Aldo Vassar, Eve Noormägi ja Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem -
Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna.
Need erinevad vaatenurgad saavad kokku ümberõppeprogrammides ning värskes raadiosaates "Õppetund" räägime ühest neist: naistele suunatud ümberõppeprogramm Work In Tech, mis annab vajalikud teadmised ja oskused tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks. Külalisteks on programmi eestvedaja Targa Töö Ühingu tegevjuht ja SmartWorkAcademy asutaja Sirja Sulakatko, programmi partnerettevõtte Telia Eesti personalijuht Pirkko Saar ning programmis osaleja Ingrid Lepik, kes eduka karjääripöörde tulemusel on nüüd SEB Panga noorem-tarkvaraarendaja.
Naised on jätkuvalt kasutamata potentsiaal tehnoloogiasektoris ning ümberõppeprogrammide ülesanne ei ole mitte ainult konkreetsete oskuste õpetamine, vaid ka julgustamine, uute karjäärivõimaluste lahti harutamine, võrgustike loomine ning navigeerimine uues keskkonnas. Edasiseks karjääriteeks võib olla töö IT-tugispetsialistina, süsteemiadministraatorina, UX-disainerina, küberturbespetsialistina, digiturundajana, andmeanalüütikuna, IT projektijuhina, IT koolitajana, haridustehnoloogina jne.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol (vasakult): Ingrid Lepik, Sirja Sulakatko, Pirkko Saar. Foto autor: Andres Laanem -
Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ning finantsspetsialistide töösse. AI abil saab juba praegu protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, mis lihtsustab strateegiliste otsuste tegemist.
Saatekülalised selgitavad värvikate näidetega tehisintellekti praktilist kasutamist oma töös ning jagavad kõige värskemaid kogemusi. Räägime sellestki, milliseid riske tehisaru abiga saab raamatupidamises juhtida, millised takistused ja ohud AI kasutamisega võivad kaasneda ning uurime, kas varitseb oht, et AI võtab üle raamatupidaja töö või on see siiski ulmeromaanide aines.
Saates on külas raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Krista Teearu ning Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Vestlust juhivad Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino.
Fotol vasakult: Kai Koks, Margus Tammeraja, Krista Teearu ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem. -
Põllumajandus.ee raadiosaade "Kasvupinnas" võtab enne suurimat grillpidu, Jaanipäeva, ette kodumaise lihatootmise. Saatekülaliseks on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees, Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme, kellelt saame teada, mis seisus on meie kodumaine lihatootmine, kuidas suudetakse püsida konkurentsis importliha pakkujatega ning kuidas kõige selle valguses on tagatud meie riigi toidujulgeolek ja ka rahva tervis.
Eesti seakasvatajate sõnum on selge – meil toodetud liha on kvaliteetne, lühikese tarneahelaga ja parim meie rahva tervisele.
Eelistades kodumaist toetame muidugi kohalikku tootjat, aga samaoluline on mõelda teemale laiemalt – kui me toetame kodumaist toidutootmist, siis see saab areneda ja kasvab ka meie isevarustatuse osa, misläbi kasvab ka meie riigi toidujulgeolek. Ja tegelikult teades, kui kvaliteetne on kodumaine toode, toetame me ka oma tervist, rõhutab saates ühistu juht.
„Oluline on mõelda, kust tuleb importliha ja milline on selle koostis, palju on kasutatud loomi kasvatades antibiootikume. Ehk ma jõuan selleni, et me ei tohiks osta vaid hinda,“ sõnas Anu Hellenurme. „Me tegelikult ei tohiks osta hinda, vaid me peame ostma tervist ja tervis ongi kallis.“
Saates saab sõna ka Kõpsta Seafarmi juhatuse esimees Timo Vunder, kes kommenteerib sektori üldist olukorda. „Eesti seakasvataja hetkeseis on oluliselt parem kui kaks aastat tagasi. Kui toona olime sügavas kriisis, kus teravilja hind oli äärmiselt kõrge ja sealiha kokkuostuhind peaaegu olematu, siis täna on seakasvataja seis parem, sest turupositsioon on paremaks läinud. Nimelt on nõudlus kasvanud, kuna vahepeal on Euroopas vähendatud kõvasti sealiha tootmist ja ka teraviljaturu madalamad hinnad toetavad tootmist,“ kirjeldas olukorda sektoris Vunder.
Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Foto: Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme. Autor: Meelika Sander-Sõrmus -
Elektritarbimise juhtimislahendusi pakkuva Fuseboxi tegevjuhi Tarvo Õnge veendumusel pakub parima majandusliku võidu püüd tarbida elektrienergiat nii vähe kui võimalik.
Õng selgitas elektritarbimise juhtimisest kõnelevas saates, et lihtne kodutarbijana on üldjuhul laisk, kellele äpid ei meeldi, ent kes soovib siiski elektriarvetelt säästa. Säärasel juhul tuleks Õnge sõnul tarbida elektrit nii vähe kui võimalik ning seda saab teha, valides koju kaasaegseid ja säästlikke seadmeid ja lahendusi. „Kui sul on LED-lambid, ei pea kärkima kui lapsed vetsus tule põlema unustavad,“ toob ta näite.
Andmeteaduse-ettevõtte STACCi andmeteadlane Arko Kesküla toob välja, et üldjuhul hakkab hommikul kella viiest tarbimine kasvama, saavutades tipu kella kaheksa ajal ning see tähendab üldjuhul ka kõrget börsihinda. Tema sõnul ka manuaalselt targalt tarbides võimalik elektriarvet vähendada ning selleks tuleb justnimelt jälgida tuntud soovitusi, muu hulgas seda, et kodumasinaid neil tundidel võimaluse korral mitte sisse lülitada.
Saates räägime elektritarbimise juhtimisega saavutatavast võimalikult kokkuhoiust pikemalt ning lisaks ka sellest, kas ja kuidas see aitab tagada ka võrgu stabiilsust. Samuti selgitame, milline on sellise tegevuse potentsiaal Eesti turul ning samuti ka millised on rahvusvahelised võimalused. Küsime, kas tarbimise juhtimise vajadusest saab rääkida ka fikseeritud hinnaga lepingute puhul.
Teemat avame nii era- kui äritarbija vaates ning uurime ka täpselt, milliste elektriseadmete osas on võimalik tarbimist juhtida ja edasi lükata ning mida teha siis on tarbimist edasi lükata pole võimalik.
Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Tarvo Õng 2022. aastal konverentsil esinedes, foto autor Raul Mee. -
Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.
Juttu tuleb sellest, kuidas peavad Eesti ettevõtted NIS2 ja DORA regulatsioonide tulekuks valmistuma, millised reeglid juba täna kehtivad ning millistele ettevõtetele need kohalduvad. Samuti räägime järelevalvest, trahvidest ja ettevõtte partnerite riskide maandamisest. Saatekülalised illustreerivad ka küberrünnakute statistikat, räägivad isiklikest kokkupuudetest küberintsidentidega ja avaldavad arvamust, kas neist tuleks alati avalikult rääkida.
Külas on Telia riskijuht Andreas Meister (vasakul), Grant Thornton Balticu IT juht Artti Aston (paremal) ja infoturbeettevõtte Focus IT tegevjuht ja SALVe infoturbejuht Doris Matteus (keskel). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto. Gregor Alaküla. -
Kui tavapärane hambaravi ei anna soovitud esteetilist tulemust, on kauni naeratuse taastamiseks või saavutamiseks erinevaid võimalusi. Saates selgitab Maxilla suukirurgiale ja esteetikale spetsialiseerunud hambaarst dr Mõkola Kondrin, mida kujutavad endast laminaadid ja kroonid, milliste probleemide puhul millist lahendust kasutada ning mida peaks patsient protsessist teadma. Saame teada, kuidas proteetiliste lahenduste eest hoolitseda ning millega peaks arvestama need inimesed, kes näiteks kipuvad öösiti hambaid kiristama.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Maxilla, fotol vasakul dr Mõkola Kondrin, paremal hambaraviassistent Anastassia Djomina -
"Eetris on turundusuudised" saates uurime, kuidas teha oma brändile auditit ning mida võib kaasa tuua brändikeele uuendamine.
Saatekülalisteks on disaini- ja digiagentuuri Hable tegevjuht Otto Jaansoo ning Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja ja COO Anneli Pajumaa. Jaansoo selgitab, kuidas teadlikult valida ja kombineerida brändi värve ning fonte, et need toetaksid ettevõtte identiteeti, ning toob välja suurimad vead, mida ettevõtted brändingu puhul teevad. Lisaks käsitletakse saates samm-sammult brändikeele auditi protsessi, mis aitab kuulajal hinnata, kas praegune brändikeel vastab ettevõtte väärtustele ja turupositsioonile.
"Brändikeele regulaarne uuendamine näitab ettevõtte uuendusmeelsust ja ajaga kaasaskäimist," selgitas Jaansoo. "Uus brändikeel toob kaasa uut energiat ning kinnitab nii sise- kui välistasandil ettevõtte kvaliteeti ja professionaalsust."
Anneli Pajumaa ja Tatjana Kosminskaja jagasid Interstudio kogemusi visuaalse identiteedi arendamisel ning räägivad, kuidas nende käive on brändiuuenduste toel kahekordistunud. "Õigesti tehtud bränding loob emotsionaalse sideme klientidega ja tõstab sind konkurentidest esile. See on ettevõtte suurim vara," rääkis Kosminskaja.
Saadet juhib Keit Ausner.
Pildil: saatejuht Keit Ausner, Interstudio COO Anneli Pajumaa, Hable tegevjuht Otto Jaansoo ja Interstudio toote- ja brändijuht Tatjana Kosminskaja. Allikas: Äripäev -
Stockmanni personalijuht Jane Pannel ja restoraniärimees Kristjan Peäske jagavad saates "Teeninduse teejuht" kogemust hooajaliste töötajatega. Saates tuleb jutuks, kas hooajaliste töötajate motiveerimine ja hoidmine on keeruline.
Stockmanni personalijuht räägib oma kogemusest, kuidas nemad värbavad töötajaid näiteks Hullude päevade kampaania raames. Kuidas värvata suveks parimad ja kuidas hoida suhteid tugevatena nii töötajate kui ka klientidega?
„Ma väga siiralt kutsun kõiki noori teenindusse tööle lihtsalt sellel põhjusel, et ehitada endale üles selline tore teadmiste pagas, mida tähendab teise inimese teenindamine, heas mõttes teenimine. Mida tähendab, et ma panen teise inimese huvid mõneks ajaks enda huvidest kõrgemale,“ räägib Peäske.
Saatekülalised panevad inimestele südamele, et suvel võib tõesti hooajalisi töötajaid teeninduses kohata ning kutsuvad üles heatahtlikult nendesse suhtuma.
Saadet juhib Alyona Stadnik.
Fotol: Stockmanni personalijuht Jane Pannel, restoraniärimees Kristjan Peäske ja saatejuht Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev -
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.
Mida ettevõtjad languse kasvule pööramiseks esimesena ette võtaks, mis on Eesti pikaajalised eelised rahvusvahelises konkurentsis, mis sammud peavad tegema ettevõtted oma konkurentsivõime kasvatamiseks ja kuidas bürokraatia ettevõtlust lämmatab, sellest räägivad saates Nortal Eesti juht ja Eesti Infotehnoloogiaettevõtete Liidu president Ats Albre, Masinatööstuse MDC Max Daetwyler Eesti juht Kaili Vohnje ja Masinatööstuse liidu juht Andri Haran. Nad rõhutavad ka, et Tööandjate keskliidu ja teiste ettevõtlusliitude eest veetud üleskutse kasvatada ambitsiooni vajab järgimist lisaks ettevõtlusele ka poliitikas.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Foto: Andri Haran. Autor: Liis Treimann -
Tänapäeva ühiskonnas, kus edu ja läbilöömise vajadus on valdav, on lihtne langeda perfektsionismi lõksu. Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole?
Ideaal nihkub ju kogu aeg eest ära ja nii võib tekkida ebapiisavuse tunne. Miks meilt kiputakse nõudma 110 protsenti, kuigi me teame, et üle 100 protsendi saavutada pole üldse võimalik? Miks piisav pole piisav?
Raamatu „Täiuslikkuse lõks. Kuidas leppida piisavaga“ põhjal arutavad raamatu tõlkija, ajakirjanik Aet Süvari ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere selle üle, kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Aet Süvari ja Raimo Ülavere. -
Harvikhaigusi iseloomustab ühtpidi väga väike esinemissagedus; samas on erinevaid harvikhaigusi koos vaadatuna palju ning neid avastatakse üha juurde. Veel mõni aeg tagasi oli teekond harvikhaiguse diagnoosini Eestis väga pikk ja konarlik, ent tänu teadlaste ja arstide pingutustele on siin tehtud olulisi edusamme. Saates selgitab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika professor ja meditsiinigeneetika ülemarst dr Katrin Õunap, millised on Eestis enamlevinud harvik- ja pärilikud haigused, miks on anamneesi kogumisel oluline koostada sugupuu, kas kõik harvikhaigused on pärilikud ning millised on diagnoosimise ja ravi võimalused. Samuti tuleb juttu Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusest ning sellest, kuidas ja millal meditsiinigeneetiku poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: TÜK, A. Tennus, fotol dr Õunap -
Kui pangad tavapäraselt riskantsetele idu- ja kasvuettevõtetele laenu ei ole valmis andma, siis SEB on toonud turule uue toote nimega venture debt – iduettevõtete riskilaenu.
Sisuturunduse saates räägime, miks on SEB otsustanud kasvuettevõtteid toetama hakata, mis on venture debt ja kuidas see erineb venture capitalist.
Samuti teeme juttu sellest, millised on peamised valdkonnad, mille start-up’id on SEB poole pöördunud ning millistel geograafilistel turgudel nad peamiselt tegutsevad.
Nendel teemadel räägib saatejuht Hando Sinisaluga SEB suurkliendihaldur Aleks Korolenko.
Foto autor: Andras Kralla - Mostrar mais
