Episódios
-
Seekordne „ENNtsüklopeedia“ kuuldetund on üksmeelselt geniaalseks muusikuks tunnustatud Frederic Chopinist. Ta sündis Poolamaal, kuulsaks sai kõikjal, kus heast muusikast lugu peetakse. Chopini pianistioskusi imetles koguni Ferenc Liszt, kelle arvates Chopini teostes ühinevad vesi ja kristall. Robert Schumann ütles esimesena välja, et Chopin oli geenius. Tal oli annet ka maalikunsti ja näitlemise vallas ning Chopin rääkis soravalt mitut võõrkeelt. Tema eeskujudeks olid Mozart ja Bach, kelle „Hästi tempereeritud klaver“ innustas Chopini looma kümneid etüüde ja prelüüde. Meheliku sigareid suitsetava George Sandiga tutvus Chopin sõprade kaudu. Saates kuulete lisaks kaunile muusikale mõndagi ka Frederic Chopini eraelust.
-
Sedakorda keskendub „ENNtsüklopeedia“ erakordsele mehele, keda ennekõike teatakse ta erootiliste seikluste tõttu. Casanova oli aga suutlik teisteski sfäärides. Ta oli kirjanik ja mõtleja, kes polemiseeris edukalt koguni Voltaire’ga. Casanova suhtlusringi kuulusid Madame de Pompadour, Goethe ja Mozart. Üsna kindlasti oli Casanova eeskujuks Don Giovanni tegelaskuju loomisel. Enn Eesmaa teabetunnis kuulete mõndagi selle mehelikkuse sümboli elust ja tegevusest, mis naisterahvaid hullutas, mehi aga hulluks ajas. Arusaadavalt on saate muusikavalik otseselt seotud kuuldetunni peateemaga.
-
Estão a faltar episódios?
-
Jack London on kuulunud vähemalt paari põlvkonna lugejate lemmikautorite hulka. Ta seiklusjutud ning mehised tegelased olid ennekõike poistele meeltmööda. Jack Londoni raamatuid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Tema teostest on kuulsad režissöörid lavastanud filme ja teleseriaale. Neis on suurepäraseid rolle mänginud tippnäitlejad. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad katkendid Jack Londoni raamatute alusel tehtud kuuldemängudest. Muusikavalik on tavapäraselt otseselt seotud saate peateemadega.
-
„ENNtsüklopeedia“ fookuses on sedakorda lihtne harimatu maatüdruk, kelle elu oli otsekui muinasjutt, mis aga paraku lõppes halvasti. Orleansi neitsi elas viieteistkümnendal sajandil, ent saavutas mõndagi, mis isegi tänapäeval on ühele tavalisele naisterahvale kättesaamatu. Kiriku poolt tulesurma mõistetud Jeanne d’Arc kuulutati selle sama kiriku poolt viis sajandit hiljem katoliku pühakuks! Enn Eesmaa saate muusikavalik on arusaadavalt seotud kuuldetunni põhiteemaga.
-
„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimese sümfoonia kreeka muusikaajaloos. Esimese võidu Eurovisiooni lauluvõistlustel tõi Kreekasse aastal 2005 Helena Paparizou, kelle esituses kõlas Kiievis „My Number One“.
-
Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi elu oli seiklusterohke, elukohti oli tal mitmetes linnades. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi Vivaldi loomingust ja elukäigust, mis algas Veneetsias, aga lõppes Viini vaeste kalmistul.
-
„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat, mis loodud Michelangelo sonettidele.
-
Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada ilma „Carmenita“ selle repertuaaris. Pea kõik maailmakuulsad lauljad on esinenud Carmeni, Micaëla, don Josè või Escamillo osas. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete lisaks ooperiaariatele katkendeid Mérimée jutustusest, mida ka novelliks on kutsutud.
-
Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõike tuntud siiski oma Figaro lugudega. See tegelaskuju seikleb kolmes Beaumarchais’ näidendis, Figarost on ooperid kirjutanud Rossini ja Mozart. „ENNtsüklopeedia“ teeb kokkuvõtte Beaumarchais’ erakordsest elust ja andekast loomingust.
-
„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle rahva suurkuju Justinas Marcinkevičiuse looming, mida rõõmustavalt palju on ka eesti keelde tõlgitud.
-
„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare müstilised inimkujud moaid. Saates kuulete tšiili klassikalist, rahvuslikku, kui ka levimuusikat.
-
„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet siiski romaanitriloogia „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“ ning mitmete näidendite kaudu. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele kirjanikku hästi tundnud inimeste meenutusi ning katkendeid Eduard Vilde teostest.
-
„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kõlab saates muusika, mida kuulati aastal 1925.
-
Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal 1952 Nobeli rahupreemia, annetas ta kogu talle määratud rahasumma oma haigla patsientide kasuks. „ENNtsüklopeedia“ saade meenutab selle erakordse inimese elu ja tööd. Albert Schweitzer oli erakordselt andekas organist ning Bachi loomingu uurija.
-
"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele meelepärased tooted. Elvise mõjul alustasid tuhanded algajad oma muusikuteed – teiste hulgas ka biitlid. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates Elvis Presley tuntud ja vähem kuuldud laule.
-
"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli 1666, mil teaduses tegi põhjapanevaid avastusi Isaac Newton. Nobeli füüsikapreemia omistati Albert Einsteinile aastal 1921. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates suure teadlase lemmikmuusikat. Üht Mozarti viiulipala esitab Albert Einstein ise.
-
Seekord keskendub „ENNtsüklopeedia“ kõigi aegade ühe tippmuusikali „Minu veetlev leedi“ autoritele. Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner on aga kirjutanud veel poole tosina jagu suurepäraseid lavateoseid. Olgu siinkohal nimetatud vaid „Brigadoon“ ja „Camelot“. Kahepeale võitsid nad kaks Oscari preemiat, lisaks veel mitu Tony auhinda. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele meloodiaid ja laule mitmest muusikalist ja filmist, mille muusika autorid on Loewe ja Lerner.
-
"ENNtsüklopeedia" süveneb maailmakirjanduse suurkuju Henrik Ibseni elule ja loomingule. Vaid Shakespeare’i näidendeid lavastatakse Ibseni omadest rohkem. Praegugi võib Eestis näha „Nukumaja“. Ibseni tuntuimale näidendile „Peer Gynt“ kirjutas imelised muusikanumbrid Edvard Grieg. Ibseni muuseumis Oslos saab näha klaverit, millel oma sõbra perekonnale Grieg mõnikord mängis. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuuleb saates katkendeid Ibseni näidendeist ning muusikat, mida kogu maailm Norra ning Ibseniga seostab.
-
Seekord keskendub "ENNtsüklopeedia" sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1974. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete muusikat, mis oli populaarne poole sajandi eest.
-
"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui marssal Mannerheim sõjalis-poliitiliselt.
- Mostrar mais
