Bölümler
-
Alates esmaspäevast 1. Juulist saab taotleda vähipüügiluba. Seetõttu tuleb Ilmaparandaja saates juttu sellest, kuidas sel aastal püügilubade taotlemine on korraldatud, milliste tingimustega peab arvestama ja kas jõevähi populatsioon saab selle kõige läbi ikkagi kaitstud ja hoitud. Teemat selgitab keskkonnaameti vee-elustiku büroo vanemspetsialist Märt Kesküla. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Tuuleparkide arendamine on üks riigi prioriteete, et saavutada taastuvelektritootmise eesmärgid 2030. aastaks. Samal ajal on neil inimestel, kelle juurde neid parke rajada tahetakse, endiselt hirmud - olgu need seotud keskkonna, tervise või laiema tulevikuga. Kliimaministeeriumi rohereformi koordinaator kohalikes omavalitsustes, Rene Reisner on mööda Eestit reisinud, et neid muresid kuulda ning toob need koos võimalike lahendustega ka kuulajateni KUKU raadio Ilmaparandaja saates. Kas tuuliku ümber on vibratsioon? Kuidas hoida linde elus ja mis kasu saab kohalik inimene ning omavalitsus sellest, kui nende lähedale ehitatakse tuulepark? Kõigest sellest juba sel laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.
-
Eksik bölüm mü var?
-
Räägime tõuksijuhtidele ja jalgratturitele kehtestatud uutest reeglitest, mis juba sel suvel liikluspilti muutuse toovad. Saates selgitab Riigikogu majanduskomisjoni liige Mario Kadastik, miks uued reeglid kehtestati ja millised on olulisemad detailid, millega peaks kursis olema. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. 180 hinnatava riigi seas esikohale tõusmist mõjutab enim suur heite vähenemine energeetikasektoris. Mida see indeks mõõdab ja mida see kõik tähendab, räägib Ilmaparandaja stuudios Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. Saatejuht on Mart Valner.
-
Aprilli keskpaigast juuni lõpuni kehtib Eesti metsades pesitsusrahu ja kui hästi on sellest tänavu kinni peetud, räägib Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. Juttu tuleb ka Tartu Loodusloovusfestivalist ja Paide koolinoored tahavad teada, miks peaks Eestisse rajama tuumajaama? Saadet juhib Rein Pärn.
-
Räägime aprillis ja mais Keeniat tabanud üleujutuste põhjustest ja tagajärgedest ja ka sellest, miks meie siin Eestis sealsete sündmuste pärast mures oleme. Saatekülalised on Mondo keskkonnaprogrammi juht Egle Küngas ja Mondo Keenia tegevuste juht Hanna-Marta Lunge. Saatejuht on Rein Pärn.
-
Kliimaministeerium plaanib mitmeid muudatusi looduskaitset ja metsandust puudutavas seadusandluses. Sinna alla kuuluvad nii suurenenud kaitsealune maa, aga ka hüvitise tõstmine erametsaomanikele, kes praegu endale kuuluval maal majandada ei saa. Mis on täpsemalt muutumas, milline on saja aasta plaan RMKle ja miks ei taha riik lubada metsatööstusel maadevahetusega tegeleda? Ülevaate looduskaitse ja metsandusega seotud muudatusettepanekutest teeb Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Saatejuht on Mart Valner.
-
Saate teemaks on TalTechist käima lükatud uus rahvusvaheline projekt REISFER, mille eesmärk on vähendada CO₂ emissiooni parvlaeva liinidel Eestis, Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis läbi erinevate tehnoloogiliste ja operatiivsete lahenduste rakendamise. Millised need lahendused on, selgitab Ilmaparandajas Eesti Mereakadeemia Meretranspordi uurimisrühma doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Traditsiooniliselt läheb maikuu esimesel laupäeval, Teeme Ära talgupäeval eetrisse "Ilmaparandaja" erisaade. Võtame ühendust talgupaikadega üle Eesti, räägime talgujuttu ja uurime, millist suppi pakutakse. Saatejuht on Mart Valner.
-
Kuna kooliõpikud ei sisalda tänapäevast arusaama kliimamuutustest ja õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta, valmistati projekti KLIIMATEADLIK raames esimene õppevahend “Kliimamuutuste ABC”, mis püüab seda tühimikku täita. Õppevahendi valmimisest ja mis seal kirjas on, räägivad "Ilmaparandajas" TÜ kliimateaduste professor Piia Post ja TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas sel nädalal, et Šveitsi riik rikub inimõiguseid, kuna pole kehtestanud piisavalt ambitsioonikaid ja teaduspõhiseid kliimaeesmärke ning pole suutnud oma varasemaid eesmärke ka täita. See otsus avas uksed kõigi teiste Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide elanikele, sh eestlastele, minna oma riigi vastu kohtusse, kui riik ei tee piisavalt, et neid kaitsta kliimakriisi eest. Mida ikkagi otsustati, kelle kasuks ja mis edasi saab, räägib "Ilmaparandaja" stuudios Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik ja keskkonnaõiguse ekspert Kaarel Relve. Saatejuht on Mart Valner.
-
"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes pidas märtsi keskel ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“. Evelyn Uuemaa juhib ülikoolis maastikugeoinformaatika töörühma ja ta on sel aastal alustanud kestliku maakasutuse tippkeskuse juht. Kuidas tehisaru keskkonnaseires rakendatakse ja mis eesmärgid on seatud kestliku maakasutuse tippkeskusele, küsib saatejuht Rein Pärn. Saates esinevad ka Paide Gümnaasiumi õpilased, kes uurivad päikeseenergia kasutamise teemat.
-
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime planeedi taluvuspiiridest. Eesti Rohelise Liikumise tellimusel on nimelt just valminud selleteemaline uuring, mis keskendubki taluvuspiiride mõiste selgitamisele kontseptsiooni edasiarendamisele. Lisaks toob analüüs välja soovitused taluvuspiiride tulemuslikuks lõimimiseks Eesti keskkonnapoliitikasse. Kõigest sellest uuribki Eesti Rohelise Liikumise ekspert Maris Pedaja käest saatejuht Mart Valner.
-
Eestis tehtud viimastest küsitluste tulemustest selgub, et kuigi hädaolukordadele, kriisidele ja sõjalegi mõeldakse varasemast rohkem, ei ole me nende saabudes tegutsemiseks valmis. Miks on elanike teadlikkus ja valmisolek kriisidega toime tulla nii madal ja kuidas saaks olukorda parandada, räägime saates Siseministeeriumi kriisivalmiduse asekantsleri Tuuli Räimega. Samuti teeme juttu alanud konnarändest ja eelolevatest konnatalgutest ELFi projektijuhi Birgit Purgaga. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Juba aastast 2025 peab uute suurte ehitiste ehitamisel teada olema ka nende kogu ehitamise süsinikujalajälg. See tähendab, et need majad peavad lisaks energiasäästlikud olemisele olema ka ehitatud võimalikult säästlikest materjalidest. Millest me siis ehitama hakkame, milline on Eesti arhitektuuri tulevik ja kas praegused arhitektid oskavad sellega arvestada. Neid teemasid hakkamegi uurima juba selle nädala Ilmaprandaja saates laupäeval kell kaks. Külas on Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Hannes Praks ja madalsüsinikehituse spetsialist Kadri-Ann Kertsmik. Saatejuht on Mart Valner.
-
Puidu keemiline väärindamine areneb maailmas tohutu hooga ja on metsa- ning puidusektori üks perspektiivikam innovatsioonisuund. Kuidas edeneb see Eestis ning millist kasu saaks seeläbi Eesti majandus ja milline mõju oleks sellel meie metsadele, arutlevad seekordses Ilmaparandajas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Saatejuht on Rein Pärn.
-
Eesti Loodusmuuseumis on selle kuu lõpuni üleval näitus võõrliikidest Eesti meres. Mis hetkest alates hakkame üldse üht liiki võõrliigiks pidama, kust nad on meile tulnud ja kes need kutsumata külalised on, seda käimegi uurimas koos näituse kuraatori Lennart Lennukiga. Saatejuht on Mart Valner.
-
Saates tuleb pikemalt juttu sellest, et Eesti keskkonnaühendused tuvastasid 99 elurikkamat ja väärtuslikumat riigimaadel asuvat uut metsaala, kogupindalaga 45 000 hektarit. Need kaardistati ja esitati Kliimaministeeriumile edasiseks menetlemiseks. Tehtud tööst räägib Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo. Räägime ka roheideede kiirendi Negavatt käimasolevast konkursist projektijuhi Kadi Kivimäega. Saadet juhib Rein Pärn.
-
Eesti Keskkonnaühenduste Koja eestvedamisel saatsid Eesti vabaühendused lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel erakondadele keskkonnaalased soovitused. Ühenduste hinnangul tuleb erakondadel kliima- ja elurikkuse kriisiga toimetulekuks keskenduda teaduspõhisele ja ambitsioonikale keskkonnapoliitikale. Mis ootused täpsemalt tulevastele kandidaatidele on ja miks juba neli kuud enne valimisi need erakondadele saadeti, arutame Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Maia Liisa Antoniga. Saatejuht on Mart Valner.
- Daha fazla göster