Episodes
-
Saates Mets ja majandus on külaliseks Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, kellega räägime Maaülikoolis metsanduse ja inseneeria valdkonnas toimuvast, nii teadustööst kui õppest. Aga mööda ei lähe ka metsanduses toimuvast, eriti nendest seadusemuudatustest, mida praegu ministeeriumites ette valmistatakse ja mis varsti peaksid jõudma ka Riigikogu ette.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Marku Lamp, pildi allikas Maaülikool. -
Kui see meie teha oleks, sõidaksime Eestis juba ammu pikemate autorongidega ja oleks tõesti aus, kui riik uutele maksudele vastukaaluks ka meile midagi vastu pakuks. Paraku istume järjekordse uuringu ootuses ja sektoris valitseb endiselt teadmatus, tunnistasid Alonewolfe OÜ juht Andrus Laul ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik Äripäeva TOP raadiosaates, mis on pühendatud värskele Autotranspordi TOPile.
Eesti autoettevõtjad on pea kümmekond aastat survestanud riigijuhte lubama meie teedele pikemaid autoronge rõhutades, et see aitaks vähendada transpordikulusid ja keskkonna jalajälge ning suurendada Eestile strateegiliselt olulise sektori efektiivsust.
„Paraku on riigiga asjaajamine endiselt keeruline ja aeganõudev. Lootsime, et uue Kliimaministeeriumi loomise üheks eesmärgiks oligi see, et selliste teemadega jõulisemalt edasi liikuda, kuid üheksa kuu jooksul pole leitud isegi aega, et meiega kohtuda,“ ütles Eesti Autoettevõtete Liidu ja Alonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul saates „Äripäeva TOP“, mis keskendub eelmisel nädalal ilmunud värskele Autotranspordi TOPile.
Laul lisas, et on seda teemat tagant utsitanud puhtalt patriotismist, sest sellel tegevusalal, kus tema Eestis tegutseb, pole pikemate autorongidega midagi peale hakata, küll aga tooks see olulist kasu Eesti majanduskeskkonnale laiemalt. „Paraku oleme taas järjekordse liiklusohutuse uuringu ootel. Millal see valmib ja kas see ka midagi muudab, ei oska keegi öelda,“ nentis Laul.
Teine saatekülaline, ERAA nõukogu esimees ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik lisas, et pikemad veosed millega saab kahe reisiga ära vedada tavapärase kolme veoki kauba, annaks olulist leevendust ka veokijuhtide puudusele.
„Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) uuringu kohaselt võib Euroopas aastaks 2028 olla puudu 745 000 autojuhti. Pikemate autorongide lubamine võiks lahendada ka selle probleemi, kuna see vähendaks vajamineva tööjõu hulka ja liikluskoormust. Ja mina ei jääks praegu kõne all oleva 25. meetriste autoringide juurde, vaid liiguks kohe 34 meetriste suunas, mis Skandinaavias on juba aastaid lubatud.“
Lisaks räägitakse saates maanteetranspordi sektori hetkeseisust tervikuna, riigijuhtide suutmatusest lahendada meie vedajate konkurentsivõimet alandavaid probleeme, mängides trumbid taas Läti ja Leedu vedajatele, tulevikutehnoloogiatest ja keskkonnateemadest ning paljust muust.
Saatejuht on Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Foto: Tõnu Tramm
Fotol: Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik ja Alonewolf OÜ juht Andrus Laul. -
Missing episodes?
-
Migreeni kiputakse segi ajama tavalise peavaluga, ent tegu on keerulise neuroloogilise haigusega, mis võib mõjutada kogu keha. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas eristada migreeni teistest peavaludest: millised tegurid võivad vallandada migreenihoo, mis on selle sagedase tervisemure sümptomid ning kuidas migreeni diagnoositakse.
Dr Schneider ütleb, et peavalu iseloomu mõistmiseks on kõige olulisem patsiendiga kõneleda. Saatest saad teada ka seda, miks naised kannatavad migreeni käes rohkem kui mehed, millist rolli mängivad migreeni tekkimisel pärilikkus ja keskkond, toitumine ja eluviis ning millise valu korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Teadlikkus aitab migreeniga toime tulla, rõhutab dr Schneider.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk. -
Rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates "Cleantech" räägime sellest, kuidas tehisintellekti kasutatakse maailma rohelisemaks muutmises, millised on kasutusviisid Eesti ettevõtete protsesside optimeerimises juba praegu ning kuhu vaatame tulevikus. Oma nägemust ja kogemust jagavad tehisaru lahendusi loova MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ning kinnisvara- ja energiasektorit digitaliseeriva R8 Technologies partner Kristo Peenra.
Kristjan Jansons on kindel, et tehisintellektil on suur roll kliimakriisi lahendamises. "Ma ütleksin niimoodi, et ütle mulle valdkond ja ma ütlen, mida seal tegema peaks AI abiga. Me räägime taastuvenergiast, aga seda on ka jäätmemajanduses, ressursside optimeerimises, materjaliteaduses, ravimitööstuses sama moodi. Neid kohti ja võimalusi on meeletult." sõnas Jansons.
Pikemalt tehisintellektist ja selle võimalustest saab kuulda juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS.
Fotol: Kristjan Jansons ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem -
Saates analüüsib uute maksude mõju raamatupidamisele raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Temaga vestleb saatejuht Hando Sinisalu.
Foto: Panthermedia/Scanpix. -
"Äri ja tehnoloogia" saatesarjas räägime seekord nutikast liikuvusest ehk intelligentsetest transpordisüsteemidest: mis need täpsemalt on, millised on Eesti võimalused sel alal, mis väljakutsetega tuleb seejuures toime tulla, millised on üleilmsed trendid. Stuudios avab neid küsimusi OÜ Traffest juht Viljar Nurme, kes on kaheksa aastat ehk algusest peale olnud seotud ITLi juures tegutseva koostöövõrgustikuga ITS Estonia.
Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Maarja Kõrv -
Seekordses Terviseuudiste saates käsitleme laste vaimset tervist. Viimastel aastatel on järjest enam selgeks saanud, et vaimse tervise probleemid ei ole vaid täiskasvanute maailm. Ka lapsed ja noored saavad osa meie pingelisest elust ja peavad sellega kuidagi toime tulema. Vahel läheb olukord laste jaoks aga sedavõrd keeruliseks, et nad vajavad spetsialistide abi ja vahel ka haiglaravi.
Laste vaimsest tervisest räägivad Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja psühhiaater Anne Kleinberg ja sama keskuse noorukite osakonna juhataja psühhiaater Ere Vasli. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Anne Kleinberg ja dr Ere Vasli.
Foto autor: Tallinna Lastehaigla -
Kinnisvaralinnak linnarajooni tasandile ei pretendeeri, kuid linnaruumiline vastutus on arendajatel suur, lisaks on esteetiline aspekt vältimatu, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
„Nõus, aga autod saab viia maa alla,“ sekundeeris Randmets Pärnits kirjeldusele autojuhtide ja –liikluse vajaduste kohta. Tema sõnul on Hipodroomi kvartalis kõik autod maa all. Tõsi, mõned külaliskohad ja Boldi-Woldi kohad on maa peal. „Oleme rajamas kvartalisisest esimest tunnelit, mis on ikkagi autotee kahe ringristmikuga“ viitas ta ehitusloa saanud ettevõtmisele. „Neid asju on kõike tore teha, aga me peame ka ausalt otsa vaatama, et inimesed peavad loomulikult selle ka kinni maksma. Aga see kokku siiski väärtustab kinnisvara.
„Mul on hea meel kuulda, et eraettevõtjad võtavad seda teemat tõsiselt,“ kostis Pärnits. „Selleks, et me saaksime oma linnaruumi laiemas mõttes paremini liikuma, me peame arvestama, et me peame viima liikumise kahele tasapinnale.“ Pärnitsa sõnul tuuakse nii tihti näiteid Skandinaavia pealinnadest. „Jõle lahe on Helsingis käia, autosid vähe, kõik sõidavad trammiga… Tuhkagi! Pooled on maa all. Seal on selline võrgustik ja meie linn ei võta kuidagi vedu sellega, et võiks alustada mõne väiksema tunneliga. Kasvõi seesama sadamatramm, mis ehitati…"
Saates tuleb juttu ka kinnisvaralinnaku viimastel aastatel muutunud tähendusest, arendaja vastutusest loodu osas, aga ka Ülemiste City ja Hipodroomi kvartali edasistest arengutest.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ja Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. -
Uue sisuturundusliku saatesarja "Äri atlas" esimene saade on pühendatud Lätile. Räägime Läti ärikultuuri eripäradest, Läti ja Eesti erinevustest, lätlaste meelelaadist, Läti tarbija eripäradest ja ka Läti äriõigusest ja maksusüsteemist.
Oma mõtteid Läti äri teemal jagavad Eesti suursaadik Riias Eerik Marmei, Valio Eesti juht Maido Solovjov, Läti reklaamiguru Andris Rubins, maksuekspert Alice Salumets Rödl & Partneritest ja Tartus õppinud Läti ettevõtja Kaspars Kaulins. Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: erakogu.
"Äri atlas" on kuueosaline saatesari, milles iga saade on pühendatud ühele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele eksporditurule. Saatesari on osa 5.-6. veebruaril Tartu Ülikoolis toimuvast rahvusvahelise äri konverentsist Bluebird. -
Praegusest madalseisust välja tulemiseks oleks idusektoril vaja leida uus ühendav siht, kuigi Bolti avalik emissioon toetaks sektorit suurelt, selgitab riskikapitalifirma Change Ventures investor Tim Vaino.
"Mina näen pigem kehva olukorda hetkel startup-maastikul Eestis," ütles Vaino.
"Startupe on kõvasti vähem, raha on turul vähem, raha antakse palju keerulisemalt, startupide kvaliteet on langenud. Mulle tundub, et meil ei ole suurt sihti või suurt missiooni, mis meil alati olnud on. Mulle tundub, et me oleme natukene vana rasva peal proovimas hoida Eesti kui Euroopa Silicon Valley staatust, kuigi olukord ei ole üldse nii äge kui ta oli."
Saates tulebki lähemalt juttu sellest, kuidas idusektoril praegu Eestis läheb, mida see turgutuseks vajab ja mis seisus on idud näiteks Lätis ja Leedus.
Fotol Tim Vaino ja saatejuht Tarmo Virki.
Foto: Mai Kroonmäe. -
Saates "Finantsuudised fookuses" võtame luubi alla iga osanikku puudutavad ettevõtte läbipaistvuse ja usaldusväärse juhtimise võtmeteemad. Loome selgust, kuidas passiivsed osanikud saavad ära tunda ohtlikke märke ettevõtte tegevuses ja finantsaruandluses.
Uurime, milliseid nippe ja võtteid võidakse kasutada finantsnäitajate manipuleerimiseks ning kuidas eristada tahtmatuid eksimusi tahtlikest vigadest. Analüüsime, miks pole pelgalt kasum piisav indikaator – oluline on aru saada ka ettevõtte tegelikust raha teenimise võimekusest. Ja jõuame välja tõdemuseni: kõik algab inimestest – nende teadmistest ja motiividest.
Saate külalised, KPMG audiitor ja partner Helen Veetamm ning raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenuse ettevõtte Klaar.me asutaja ja tegevjuht Liis Laanesaar. Saadet juhib finantsvaldkonna ekspert Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Helen Veetamm, Paavo Siimann ja Liis Laanesaar. Autor: Andres Laanem -
Kuigi avalikule sektorile pole toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuete järgimine uus nähtus, jõustub seadus uuest aastast ka erasektorile. See seab veebilehtedele ja rakendustele ootused, mis arvestavad erivajadusega ja kindlustavad, et võimalikult paljud saavad teenustele ligi.
Nõuded puudutavad veebikeskkondi, aga ka näiteks panga- ja pakiautomaate, selgitab Madis Ilves tarkvaraarendusfirmast Agileworks. Ta toob veel välja, et määrus loob võrdsed võimalused, juhib veebi murekohtadele tähelepanu ja tegelikult toob ka kasutajaid juurde.
Toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine tähendab Madis Ilvese sõnul näiteks seda, kui nägemisvaegusega inimene saab tehniliste abivahenditega (nt ekraanilugejaga) toodet või teenust kasutada samaväärselt nagu inimene, kel on hea nägemine.
Millega tuleb ettevõtjal uuest aastast arvestada? Millised on kaasnevad riskid? Millest alustada, kui ettevõtte veebileht ja sealsed teenused ei arvesta erivajadustega? Kas muudatustega kaasneb kulu? Kellele nõuded täpselt kehtima hakkavad?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Foto: Panthermedia/Scanpix.
Uus seadus kihutab ärisid oma digiteenuseid ja -tooteid ül -
Tallinna Lennujaam jäi eelmisel aastal väga napilt ilma kuulsast Suurbritannia lennufirmast British Airways, kuid püssi nurka ei visata.
"Turismitunni" sügishooaja esimeses saates olid külas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ja Puhka Eestis äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik.
Külalised tõid välja, et läinud suvi oli Tallinna Lennujaamale edukas, kuid ometi tuleb uute lennuliinide nimel igapäevaselt palju pingutada.
Kästiku hinnangul pole Tallinna Lennujaamal ärituristile sobivat lennuliini. Eelmisel aastal jäädi aga napilt ilma lennufirmast British Airways, mis just ärituristi silmas pidades sobinuks. "Eelmisel aatal olime me tegelikult British Airwaysist ühe sentimeetri kaugusel, kuid jäime siiski napilt joone alla," rääkis Kästik. Lisaks meenutasid külalised seika, kus ja kuidas Suurbritannia lennufirmaga esimene kontakt loodi.
Juttu tuli ka Tallinna lennujaama järgmise kümne aasta plaanidest ja sellest, miks ühe lennuliini avamine nii ajakulukas on.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann -
Rail Baltic plaanib kuulutada 23. septembril välja Eesti mõistes väga suure alliansshanke, mille maksumuseks koos kõigi töödega võib kujuneda miljard eurot, ütles Rail Balticu portfellijuht Janar Tükk. „Oleme valmis sellel osalema, kuigi seal on veel teadmatust ja suuri riske,“ kinnitas Verstoni tegevjuht Tarvi Kliimask.
„Julgen täna öelda, et me plaanime selle hanke välja kuulutada juba 23. septembril, kuid see sõltub ka riigist, kas see ka õnnestub,“ ütles Tükk saates „Eetris on ehitusuudised“.
„Sellel hankel ongi kaks suurt riski - üks on aeg ja teine on raha, sest kõik trassi asukohaga seotud riskid ei ole veel kindlad ja milliseid piiranguid võib veel ette tulla, pole täpselt teada,“ tunnistas Kliimask.
Kuigi alliansshankeks on planeeritud põhitrassi ehituseks pea 900 000 eurot ja seda loodetakse hetkel teha isegi odavamalt, siis kõigi lisatöödega kujuneb lõppsumma siiski tõenäoliselt miljard eurot.
Rahastust siiski hetkel terves ulatuses ei ole, hetkel on olemas vaid veerand rahast ja riik peaks juurde leidma ELi rahastusest puudujääva osa. Samas on alliansshange paindlik. „Kuna esimene etapp on peamiselt arendus ja projekteerimise, siis selleks on meil raha olemas ja saama ehituse alguseks raha juurde küsida,“ loodab Tükk.
Kuigi alliansi hanke periood on pikk ja kestab pea pool aastat, siis pärast seda peaks ehitamine varasemast tunduvalt kiiremini minema. „Täna veel püsime 2030. aasta valmimisgraafikus, aga aeg näitab, millal rongid sellel raudteel sõitma hakkavad,“ ütles Tükk.
„Meil läheb küll üsna kiireks, aga allianssi hanke õnnestumine nõuab eelkõige kultuurset muutust, sest tellija istuma sama laua taha koos projekteerija ja ehitajaga ning kui saavutatakse hea koostöö, siis tuleb ka õnnestumine,“ lisas Kliimask.
Jagame saates ka soovitusi ehitusettevõtetele, kuidas hankest osa võtta ja kuidas täpsemat info saab küsida.
Saatejuht on Teeli Remmelg.
Foto autor Liis Treimann. -
Tänapäeval on tanklaketi olemus oluliselt muutunud ja kestlikkusel on siin oma suur osa täita, sest keskkond ja muutunud turg vajab mitmekesisemaid energialahendusi. Alexela näeb olulise võiduna lisaks julgeolekuriskide maandamist.
Sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” on teemaks Eesti suurima tanklaketi arenemine energiakaubamajaks ning keskkonnasõbralikud kütusevalikud. Alexela kestlikkuse teekonnast ja uuematest suundadest räägib lähemalt ettevõtte jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos.
Juttu tuleb sellest, miks on oluline rääkida roheüleminekust, mitte röhepöördest, ning kuidas eri energialiigid ja ka tootmise hajutatus aitavad julgolekuriske maandada.
Ka räägime saates, mil moel inimesi rohelise ülemineku juhtimisse kaasata. "Me liigume mõistliku tempoga, mitte liiga kiiresti. See on ka üks asi, mis aitab inimesi sellel teekonnal kaasas hoida,” tõdes Ambos.
Saadet juhib Esme Kassak.
Fotol Kadri Ambos.
Foto autor: Esme Kassak. -
Pea seitse aastat mobiilseid huviringe pakkunud Merkuur on inseneeria- ja tehnoloogiateadmisi jaganud nüüdseks kokku umbes 40 000 noorele. Tegevuse eesmärk on pakkuda juba alg- või põhikoolis võimalikult palju valikuid ja teadmisi, mis ühel hetkel aitaksid õigemaid karjääriotsuseid teha. See on tegevus, mis ühtlasi peaks aitama lahendada pikalt räägitud inseneride puuduse ja järelkasvu probleemi ning suunama noori rohkem tehnoloogia poole.
"Tööstusuudised eetris" saates on külas Merkuuri kaasasutaja Lauri Soosaar, kes räägib oma ettevõtmise tagamaadest ja eesmärkidest. Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotol: Lauri Soosaar. Autor: Harro Puusild -
Kuigi tööstused on valmis liikuma puidu väärindamise protsessiga edasi, takistab konkreetsete sammude astumist riikliku plaani puudumine ja spetsialistide nappus, tõdevad Viru Keemia Grupi esindajad saates “Minu karjäär”.
VKG personalidirektori Eve Rei sõnul toetavad VKG uued projektid riiklikke eesmärke nii puidu väärindamise kui ka energiakindluse tagamisel, kuid puidu väärindamise valdkonnas seisab ettevõte silmitsi olulise tööjõupuudusega.
„Näeme, et puidu keemilise väärindamise arendamiseks vajame vähemalt 40% rohkem spetsialiste, kui praegu Eestis saadaval on. See tähendab mitusada uut töötajat,“ selgitab Rei. Ta lisab, et ilma kohaliku haridussüsteemi toetuseta on vajalike oskustega inimeste leidmine keeruline.
VKG Fiberi juhatuse liige ka biotoodete tootmise projekti arendusjuht Lauri Raid toob esile ka Balti riikide vahelise koostöö vajaduse, eriti tööstuse ja hariduse vallas. Ta märgib, et Eesti ja Läti koostöö jääb mitmes valdkonnas tagasihoidlikuks, võrreldes Skandinaaviaga, kus tööstusharud ja haridusasutused teevad tihedat koostööd.
„Kui vaatame Soomet ja Rootsit, siis neil on suured keemia- ja elektroonikatööstused, mis toimivad riiklike tellimuste ja tugeva koostöö abil. Eestis ja Lätis oleme kahjuks kapseldunud, mis vähendab meie konkurentsivõimet,“ selgitab Raid ning lisab, et Balti riikide ühine majandusruum võiks olla võrreldav Skandinaaviaga, kuid selleks on vaja strateegilisemat koostööd, et ühiselt lisandväärtust luua ja tööstussektoreid arendada.
Lisaks arutletakse sisuturunduslikus saates, kuidas VKG plaanib lähiaastatel kasvada ja rahuldada oma tööjõuvajadusi, panustades samal ajal nii Eesti tööstuse kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Saadet juhib Sigrid Hiis.
Fotol Lauri Raid ja Eve Rei.
Foto: Sigrid Hiis. -
Diabeetiline retinopaatia on tööealiste inimeste üks peamisi pimedaksjäämise põhjusi. Silmaarst dr Katrin Pürg räägib "Tervisetarga" saates, mis on diabeetiline silm, kuidas ja kellel see haigus välja kujuneb, millised on silmapõhjahaiguse sümptomid ja ravi.
Saatest saad teada, kui tihti peaks iga diabeetik käima oma silmi kontrollimas, kuidas avaldub diabeetiline retinopaatia 1. ja 2. tüüpi diabeedi korral ning kas ja milliseid muutusi inimene ise oma nägemises täheldada võib. Selgub ka, kuidas diabeetiku silmi täpsemalt uuritakse, milline näeb välja laserravi ning kuidas tehakse silmasüste.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Turman Silmakliiniku silmaarst dr Katrin Pürg. Foto Õnne Puhk -
Nii kõlavad KPMG maksuvaldkonna juhi Joel Zernaski sõnad vastuseks küsimusele, ka automaks on tulnud selleks, et jääda. Kuuled, kuidas see võimalik on olnud ja mida praktilist maksunõustajad seoses registreerimismaksu ja mootorsõidukimaksuga soovitavad teha ja mida tähele panna. Hinnangu saab ka veel käimasolev maksudebatt.
Stuudios on KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja sama ettevõtte maksunõustaja Einar Rosin. Saadet juhib Äripäeva teabevara juht Heidi Saar.
Fotol vasakult: Joel Zernask ja Einar Rosin. Autor: Andres Laanem -
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
Arutleme, kellele ja milleks õppida ning kuidas hinnata ja arendada just neid oskusi, mis aitavad meil tööturul silma paista ning teha tööd, mis tõeliselt meeldib. Lisaks tutvustame Oskuste Kompassi, mis on toetavaks teejuhiks osksute ja ametite mitmekülgses maailmas, võimaldades tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning oma oskusi põhjalikult analüüsida ja hinnata.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol vasakult: Marja Saarma ja Ave Ungro. Autor: Andres Laanem - Show more
