Episodi
-
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla Eesti haridusmaastiku üks põletavamaid ja emotsionaalsemaid teemasid – hindamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan minna 2035. aastaks algklassides üle sõnalisele hindamisele on tekitanud elavat arutelu nii õpetajate tubades kui ka lapsevanemate seas. Saates avavad selle reformi tagamaid ja hariduspsühholoogilist väärtust Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus ning koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas.
Diskussiooni keskmes on oluline eristus: mis on tegelikult hindamine ja kuidas see erineb pelgalt hinnete panemisest? Eksperdid selgitavad, et praegune eristav hindamissüsteem, mis tugineb viiepallisüsteemile, on paljuski ajale jalgu jäänud ega toeta piisavalt õpilase individuaalset arengut. Saates arutletakse, milliseid fundamentaalseid probleeme uus õppekorraldus lahendama peaks ning kas praegune süsteem toetab või pärsib laste loomulikku õpihimu ja eneseusku.
Juttu tuleb ka praktilistest näidetest ja Eesti koolide valmisolekust. Meil on juba koole, kus numbrite asemel toimub sisukas dialoog õpetaja ja õpilaste vahel ning saame juba hinnata, kuidas see mõjutab lapse motivatsiooni. Saates ei vaadata mööda ka kriitilistest küsimustest: kas Eesti õpetajad on valmis hinnetest loobumiseks ja uute meetodite õppimiseks õppijate õppimise ja motivatsiooni toetamiseks ning kuidas peaksid lapsevanemad tundma end turvaliselt maailmas, kus traditsiooniline „viis“ asendub õpetaja ja õpilaste vahelise sisuka dialoogiga.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
-
Kevadine päike toob endaga kaasa soovi end liigutada, kuid kas sport on alati ja tingimusteta hea ning kasulik? Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral luubi alla spordipsühholoogia ning murtakse levinud müüte, mis ümbritsevad treeningprotsessi ja selle mõju noore inimese arengule. Külas on spordipsühholoog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Snežana Stoljarova, kes avab spordimaailma tagamaid oma praktilise kogemuse ja doktoritöö valguses.
Saates arutletakse, miks ainuüksi füüsilisest pingutusest ei piisa, et kasvatada vastupidavat ja sotsiaalselt võimekat isiksust. Stoljarova selgitab, et sport iseenesest ei ole hea ega halb – selle tegelik väärtus peitub teadlikult loodud keskkonnas. Juttu tuleb sellest, kuidas treeneri suunamine ja fookuse seadmine määravad, kas noorsportlasest kasvab vaid käske täitev "kuulekas õpilane" või autonoomne ja ennast juhtida oskav inimene, kes suudab elus ette tulevate raskustega edukalt toime tulla.
Fookuses on noored, kelle treeningprotsessis peitub tohutu potentsiaal arendada psühhosotsiaalseid oskusi ja vaimset vastupidavust. Saates küsimegi: kas me kasutame spordi tegelikku väge piisavalt või jääme liialt kinni vaid sekunditesse ja punktitabelitesse? Uurime, milline on kaasaegne teadmus spordipsühholoogias ja kuidas rakendada seda nii tippspordis kui ka tavapärases tervisejooksus, et toetada inimese terviklikku heaolu.
Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
-
Episodi mancanti?
-
Saates “Ekspert eetris” võetakse sel korral vaatluse alla Eesti riigi üks sümbolväärtuslikumaid, kuid samas enim kirgi kütvaid institutsioone – Vabariigi President. Kuigi aeg-ajalt kõlavad populismimaigulised üleskutsed, et väikeriik võiks hakkama saada ilma tseremoniaalse esindusfiguurita, on ajalugu ja võrreldavate riikide kogemused näidanud tasakaalustava jõu kriitilist vajalikkust. Saates arutletakse ka provokatiivselt: kas meil on üldse presidenti vaja ja kui oluline on tema roll tänases Eestis?
Külas on Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Mart Murusalu, kelle uurimisteemaks on presidendi mitteformaalne võim, ja võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Üheskoos avatakse presidendi rolli tagamaid läbi ajaloolise prisma, võrreldes Eesti valikuid Soome ja Tšehhi kogemustega. Eesti jõudis alles 1938. aastal, uue põhiseadusega, riigivanema (peaministri) juurest presidendi ametikohani. Soome varajane otsus stabiilse presidendi kasuks oli üks tegureid, miks verise kodusõja järgselt demokraatia kinnistus ja arenes, ent Eestis kriisides hävines (Siaroff, 1999). Samas esineb hilisemas ajaloos ka kurioosseid episoode, nagu Kekkoneni ametiaja eriseadusega pikendamine (1974. a), ilma valimisi korraldamata. Samuti ei pruugi probleeme demokraatlikes protsessides ja poliitilises kultuuris ‘ravida’ valimissüsteemi vahetamine, näiteks Tšehhis asendati kaudne valimine 2013. a otsevalimistega, ent tulemused jäid pingeliseks ja kaks tsüklit oli ametis mitmeti problemaatiline ja vastanduv riigipea (Paris, 2021).
Loomulikult ei pääse mööda Eesti poliitika püsiteemast, mis tõstatub käsikäes valimistsükliga: otsevalimised versus tänane duaalne süsteem (vt ka Madise, 2006; 2016; Nutt, 2016; Mutt, 2021). Miks toetab rahvas järjekindlalt presidendi otsevalimist, samas kui eksperdid hoiatavad institutsionaalsete konfliktide eest? Saates vaetakse praeguse, kompromissil rajaneva 1992. aasta põhiseadusliku disaini põhjuseid ja eeliseid. Vaadeldakse huvitavaid praktikaid ka mujalt Euroopast (vt Sikk, 2006). Mainitud saab Iirimaa mudel, kus populaarne president saab soovi korral, teatud olukordades (kui teisi kandidaate ei esitata), ilma kampaania ja valimisteta jätkata. Saates arutatakse, kas tänane riigipea on olnud valitsustele ‘mugav’ partner ja mis võiks muutuda tema stiilis võimalikul teisel ametiajal.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
-
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord vaatluse alla üks kaasaja põletavamaid ja samas enim vääriti mõistetud mõisteid – kestlikkus. Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tarmo Pikner ning jätkusuutliku hariduse teadur ja keskkonnamuutuste klastri KEKO juht Katrin Männik lahkavad küsimust, kas kestlik tulevik on pelgalt teaduslik ja poliitiline projekt või nõuab see sügavamat kultuurilist nihet ja suhtumise muutumist.
Arutelus otsitakse vastuseid, kuidas õpetada kestlikkust valdkondades, mis esmapilgul keskkonnateemadest kaugele jäävad, olgu selleks filmi- või humanitaarteadused. Kestlikkus on laiem küsimus kui kliimaprobleem. Väljakutseks on kestlikkuse pädevuste integreerimine horisontaalselt õppetegevusse. Kas loengusaal on ainuke sobiv paik reaalse muutuse loomiseks või peab haridus liikuma linnaruumi ja kogukondadesse? Saates selgitatakse, kuidas viia ülikoolis sündiv teadustöö seinte vahelt välja, et see omaks laiemat ühiskondlikku väärtust ja kõnetaks ka neid, kes tunnevad süvenevat „roheväsimust“.
Erilise tähelepanu all on linnade roll kliimakriisis ning seni väheavatud taasarengu mõiste, mis pakub alternatiivi senisele kasvule orienteeritud maailmapildile. Samuti heidetakse pilk ülikoolide rohenädalale, avades tänavusi fookusteemasid ja praktilisi samme, mis aitavad kujundada kestlikku tulevikku olukorras, kus kõik vajalikud ressursid ja teadmised on justkui käeulatuses, kuid nende rakendamine nõuab otsustavaid samme. Kestlikkusest rääkides võiksime koos mõelda rohkem võimalustele.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
-
Jagatud vanemlus, kus mõlemad vanemad jäävad pärast lahkuminekut lapse ellu aktiivselt osalema, on muutumas üha tavalisemaks lahenduseks pere lagunemisel. See muutus on toonud kaasa uue reaalsuse: aina enam lapsi pendeldab kahe elukoha vahel, mis võib sageli olla kurnav ja veelgi süvendada lahkuminekuga seotud pingeid. Kuid kas peab just laps olema see, kes liigub? Selles „Ekspert eetris" saates räägib Tallinna Ülikooli laste õiguste ja huvikaitse lektor Rafaela Lehtme linnupesavanemlusest (bird’s nest parenting, birdnesting), mis on Eestis veel vähelevinud, kuid maailmas järjest enam kanda kinnitavast lahendusest ning seab esikohale lapse heaolu.
Erinevalt tavapärasest jagatud vanemlusest, kus kahe koha vahel rändab laps, võtavad linnupesa-peredes vastutuse suuremate muutuste eest vanemad – laps jääb püsivalt ühte koju ja vanemad on need, kes kordamööda sisse ja välja kolivad. Saates analüüsitakse, kuidas selline korraldus aitab kaasa lapse kodutunde säilimisele ja pakub emotsionaalset ankrut ajal, mil pere senine struktuur on purunenud. Lehtme selgitab, milliseid konkreetseid probleeme aitab selline elukorraldus lahendada nii laste kui ka vanemate vaatest, toetudes uuringutele, mis kirjeldavad lahutatud perede laste suurimaid väljakutseid uue elukorraldusega kohanemisel.
Kuid linnupesavanemlus ei ole universaalne võluvits. Nii ei ole kõige olulisem küsimus lahutavatele vanematele see, milline elukorraldus valida, vaid kas nad on valmis tõeliseks jagatud vanemluseks, mis tähendab ekspartneri tunnistamist teise lapsevanemana enese kõrval. Vanematevahelised pinged ja erimeelsused ei tohiks võtta lapselt õigust tingimusteta armastada nii ema kui isa. Kui erimeelsused suudetakse lapse nimel kõrvale panna, muutuvad võimalikuks mitmed lahendused, millest lõppkokkuvõttes on kasu kõigil.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
-
Tallinna Ülikooli vestlussaate „Ekspert eetris“ seekordses saates süvenetakse ühte kaasaegse ühiskonna põletavamasse küsimusse: kuidas mõjutavad meie sotsiaalsed suhted ja tugivõrgustikud elukvaliteeti ning rahvastiku arengut tervikuna? Külas on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze, kes avab üksilduse ja sotsiaalse kaasatuse tagamaid teaduslikust vaatepunktist.
Saates lahatakse üha süvenevat üksilduse epideemiat ja küsitakse, kas oleme jõudmas ajastusse, kus füüsiline eraldatus on muutumas uueks normiks. Seejuures ei ole tegu vaid emotsionaalse murega – üksildusel on kõrge hind, mida maksame ühiselt läbi tervishoiusüsteemi koormuse.
Erilise tähelepanu all on Eesti fenomen: miks loodab eestlane vanemas eas vankumatult vaid perele, samas kui mujal Euroopas mängivad olulist rolli sõbrad ja laiem kogukond? Arutleme, millist rolli mängib meie valikutes ajalooline mälu ning kuidas regulaarne suhtlus ja tugev tugivõrgustik toimivad otsese elupäästjana, pikendades märkimisväärselt tervena elatud aastaid.
Lõpetuseks otsitakse vastust küsimusele, milline on siinkohal riigi roll – kas ja kuidas peaks avalik sektor sekkuma, et soodustada põlvkondadeülest suhtlust ning ennetada sotsiaalset isoleeritust juba eos. Vestlus pakub värskeid sissevaateid sellesse, kuidas ühiskond tervikuna saaks soodustada hinnanguvabamat suhtlust ja sotsiaalsete oskuste arendamist.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
-
Tallinna Ülikooli vestlussaates avavad hariduse ja ühiskonna seoseid õppekavateooria dotsent Maria Erss ja avaliku poliitika professor Triin Lauri. Saatejuht Katriin Lepikuga arutletakse teemadel, mis puudutavad iga Eesti peret ja meie riigi tulevikku.
Miks me "hääletame jalgadega"?
Eestis valitseb murettekitav trend: koguni 37% õpilastest ei käi elukohajärgses koolis. Kui lapsed viiakse väikesest kohast suurde keskusesse, ei jää tühjaks ainult koolipingid, vaid hääbub ka kohalik kogukond. Saates küsitakse otse: kas Eesti koolisüsteem vajaks tsentraalset koolikohtade jaotust või kvoodisüsteemi, et tagada võrdsus ja elujõulisus igas Eestimaa nurgas.
Jalgadega hääletamise taga ei ole ainult logistika või maine, vaid koolivalik on sageli segu ratsionaalsetest otsustest, identiteediotsinguist – ent sageli on see ka hirm, mis kooli vahetama kihutab.
Lapsevanemad kardavad, et nende laps ei saa piisavalt head haridust, ei pääse soovitud gümnaasiumi või ei leia turvalist ja toetavat keskkonda. Hariduse roll on palju laiem kui vaid faktiteadmiste omandamine. Saates selgitavad külalised hariduse kolme sammast:
Õppimine: oskus omandada uusi teadmisi.
Sotsialiseerumine: õppimine, kuidas teiste inimestega koos eksisteerida.
Subjektsus: julgus ja oskus kujuneda iseseisvaks, otsustusvõimeliseks kodanikuks.
Kuidas aga arendada kodanikunärvi klassiruumist väljaspool ja kas õpetajad on valmis üha mitmekultuurilisemaks muutuvaks õpikeskkonnaks? Just siin peitub hetkel suurim väljakutse – uuringud näitavad, et õpetajad tunnevad end kõige ebapädevamalt just mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas.
Maria Erss ja Triin Lauri toovad saatesse unikaalse vaatepunkti, kombineerides õppekavateooria ja avaliku poliitika analüüsi. See on interdistsiplinaarne pilk haridusele, mis aitab mõista, kuidas suured reformid ja igapäevased koolivalikud meie ühiskonda tegelikult voolivad.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Vaata projekti EDUMERIT kohta lisainfot siit: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6e8f2c4a-7b63-416e-a191-c979618ba823
-
Saates „Ekspert eetris“ võtame sel korral vaatluse alla põneva kohtumispunkti loomepärandi ja tehnoloogia eesliini, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Külas on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm, kellega koos arutleme, kuidas aitab digitehnoloogia hõlbustada ligipääsu kultuuripärandile ja kas tehisaru suudab tulevikus mõelda nagu maailmakuulus semiootik.
Vestluse keskmes on Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse. Professor Tamm selgitab, kuidas Tallinna ja Tartu ülikoolis säilitatav mahukas Lotmani arhiivimaterjal – alates kirjavahetusest kuni joonistuste ja raamatute servamärkusteni – on omandamas uut elu digitaalsel kujul. See ei tähenda vaid dokumentide digiteerimist ja nende veebis kättesaadavaks tegemist, vaid samuti katset luua lokaalne keelemudel ehk „Lotman-bot“, mis suudaks kogu digiteeritud arhiivi põhjal arutleda õpetlase põhiideede ja seisukohtade üle.
Saates peatutakse pikemalt ka "digitaalse elustamise" eetilistel ja tehnilistel aspektidel. Juttu tuleb sellest, kuidas visualiseerimistehnikaid kasutades äratada ellu Lotmani fotosid ja joonistusi, pakkudes alternatiivi nappidele säilinud videokaadritele. Samal ajal otsitakse vastuseid kriitilistele küsimustele: kuidas vältida masina „hallutsinatsioone“ ning tagada, et loodav juturobot püsiks algse tekstikorpuse piires.
Lisaks pakub professor Tamm laiema vaate sellele, kuidas kujundab digitaalne vahendatus ümber meie ajalooteadmisi ja minevikusuhet. Arutletakse, kas immersiivsed keskkonnad ja interaktiivne minevikuaines on muutmas meie ajalookogemust mitme meelega tajutavaks rännakuks, kus tavapärase tekstipõhise teadmise kõrvale astuvad üha uued digitaalsed võimalused ajalugu kogeda, näiteks ajalooliste videomängude või virtuaalsete keskkondade näol.
Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
Projekti kohta lähemalt: https://dight-net.tlu.ee/eesti-keeles/ -
Saates „Ekspert eetris“ on seekord fookuses teaduse ja sotsiaalmeedia põkkumispunktid ning küsimus, kas nutitelefoni ekraanist võib saada teadlase kõige teravam tööriist. Külas on Arheoloogia teaduskogu teadur ja värske Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Monika Reppo, kes on murdnud müüdi tolmustes hoidlates vaikivast teadlasest, olles ise aktiivne ja nähtav sisulooja.
Saates arutletakse, kas TikTok ja teised platvormid tähendavad teaduse populariseerimisel vältimatut revolutsiooni või peitub seal oht teaduse liigseks lihtsustamiseks. Monika Reppo selgitab, kas teadlase kohalolu sotsiaalmeedias on pelk meelelahutus või strateegiline vajadus, et võidelda leviva pseudoteaduse ja väärinfoga. Seejuures peatutakse küsimusel, kas arheoloogia visuaalne ja kombatav loomus annab selle valdkonna ekspertidele sotsiaalmeedias eelise, mida näiteks teoreetilisematel teadusharudel on raskem saavutada.
Erilise tähelepanu all on möödunud suvel kirgi kütnud Viljandi kalmistu juhtum, kus Reppo oli üks peamisi eestkõnelejaid. Vestluse käigus selgub, kuidas sotsiaalmeedia tähelepanu aitas tuua keerulised sõjahaudade seaduse kitsaskohad tavakodaniku teadvusesse ning kas avalik surve ongi uus viis, kuidas valideerida eksperthinnanguid olukordades, kus põrkuvad linna arendushuvid ja muinsuskaitse väärtused.
Reppo lahkab ka sügavamaid eetilisi küsimusi: kuidas jääda truuks teaduslikule meetodile keskkonnas, mis toitub puhtalt emotsioonidest ja klikkidest. Arutluse alla tuleb teadlase vastutus algoritmide ajastul – kas algoritme peaks teadlikult ära kasutama, et suunata avalikku arvamust ja mõjutada otsustajaid, või riskib ekspert sellisel juhul oma objektiivsuse kaotamisega. Saate lõpus vaadatakse tulevikku, küsides, kas sotsiaalmeediast on saanud teaduse lahutamatu osa või on tegemist ajutise praktikaga, millest teadusmaailm võib ühel hetkel taas kaugeneda.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
-
Tiina Pajuste & Liisi Keedus “Venezuelast Gröönimaani: Kuidas suurriigid rahvusvahelist õigust oma huvides painutavad?”Saates "Ekspert eetris" võetakse vaatluse alla maailmakorra alustalad, mis on viimasel kümnendil hakanud murenema. Pärast Teist maailmasõda loodud süsteem, mis tugines tuumarelvade heidutusele, piiride puutumatusele ja rahvusvahelisele õigusele, on sattunud tehingupoliitika surve alla. Saates arutletakse, kas me elame ajastul, kus klassikaline diplomaatia asendub toore jõu ja äriliste kokkulepetega? Külalisteks on rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste ning poliitikafilosoofia professor Liisi Keedus. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.Saates analüüsitakse, mis muutus rahvusvahelistes suhetes pärast II maailmasõda ning miks on just praegu kätte jõudnud kriitiline aeg, mil USA liitlased peaksid rahvusvahelise õiguse uuesti jõuliselt mängu tooma. Saatekülalised arutlevad, mis teeb USA hiljutise tegutsemise rahvusvahelise poliitika areenil vastuoluliseks ja kas Euroopa Liidu senised reaktsioonid on olnud piisavad või jäädud liialt passiivseks pealtvaatajaks.Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvahelise õiguse olemusele – süsteemile, kus normid sünnivad lepingutest ja praktikast, kuid puudub keskne jõuorgan, mis reegleid täidaks. Selle taustal uuritakse, kuidas Trumpi-aegne "tehingukunst" ja strateegiline ähvardamine on muutnud liitlastevahelist usaldust. Kas selliseid olukordi, nagu on nähtud Gröönimaa ostusoovi või Venezuela kriisi puhul, saab üldse ennetada ning mis on Trumpi eripärad selles kontekstis?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
-
Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse karjääripööre – teema, mis puudutab üha enam inimesi nii Eestis kui mujal maailmas. Sageli avastatakse pärast aastaid õpinguid või töölkäimist, et õpitud eriala ei too enam rõõmu või ei paku motivatsiooni terveks ülejäänud eluks. Või on antud erialal ees suuremad muutused, mis viivad karjääripöördeni.
Saates on külas Fontese partner Kadri Sooberg-Aettik, kes tegeleb igapäevaselt inimestega, tegeleb värbamisega ja puutub kokku inimestega, ning Age Saks, kes on pärast juristikarjääri teinud mitu olulist pööret ja õpib täna Tallinna Ülikoolis õpetajaks.
Saates arutletakse, millised hirmud ja väärarusaamad karjäärimuutustega kõige sagedamini kaasas käivad, ning küsitakse, kui toetav on meie ühiskond tegelikult neile, kes otsustavad eriala vahetada. Juttu tuleb sellest, kuidas leida enda tugevused, millistest märkidest ära tunda, et on aeg muutusteks ning millised esimesed sammud aitavad määratleda uut suunda.
Age jagab ausalt, kuidas jõudis arusaamiseni, et juura pole talle õige tee ning millist tuge ta sel teekonnal vajas ja leidis. Kadri avab tööturu praktilisi kitsaskohti ja toob välja, mida värbajad tegelikult otsivad ning kuidas tööandjad peaksid suhtuma kandidaatidesse, kes soovivad karjääri muuta.
Saate jooksul mõeldakse ühiselt läbi, milline on hea karjäärinõustamine, miks võib professionaalse toe kasutamine anda pöördeplaanidele kindla vundamendi ning milliseid soovitusi jagavad eksperdid neile, kes tunnevad, et soovivad uut algust, kuid ei julge veel esimest sammu astuda.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
-
Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral neuroloogia valdkonnale, mis on viimastel aastatel teinud läbi enneolematu arenguhüppe. Külas on neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo, kelle käe alt on möödunud kümnendi jooksul tulnud mitmed olulised selgitused ja täpsustused nii neuroloogiliste haiguste kui ka uute ravivõimaluste kohta.
Ozempic kui diabeediravim on kasvanud ülemaailmseks fenomeniks. Saates arutletakse, kas selle mõju kaalule, sõltuvuskäitumisele ja vaimsele tervisele on päriselt nii laiapõhjaline, nagu vahel väidetakse ning mida tähendab Toomsoo mõte, et Ozempicu kasutuselevõtt on ajubioloogiat ümber defineerinud.
Saates räägitakse ka neuroloogia kiirest arengust ja sellest, miks on viimase viie aasta muutused olnud suuremad kui eelnevate kahekümne jooksul kokku. Juttu tuleb läbimurretest, mis on reaalselt jõudnud patsiendini – sh migreeniravimite revolutsioonist, mille kättesaadavus ja hind on toonud kaasa keerulisi küsimusi patsientidele ja tervishoiusüsteemile.
Samuti selgitatakse saates, kuidas ära tunda insuldi kolm kriitilist tunnust, millised on värskeimad arengud Alzheimeri tõve pidurdamisel ning mida tähendab Parkinsoni tõve puhul „uue generatsiooni ravi“ – kas see tähendab lihtsalt paremat elukvaliteeti või ka pikemat elu.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
-
Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia teenekas professor Aleksander Pulver ning organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik teadus- ja ärikoostöö võimalustest.
Saates arutletakse, mida ettevõtted saavad ülikooli abiga oma äri hüvanguks õppida, milline on teadusliku ja ärilise mõtlemise erinevus ning kuidas sünnib tulemuslik koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel. Vestlus keskendub ka praktilistele küsimustele: millist panust saavad teadlased pakkuda, milliseid takistusi tuleb koostöö käigus ületada ja millisest esimesest sammust algab ühine projekt. Näitena tuuakse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi 2025. aasta võidutöö, milleks oli projekt „Finantskäitumismudelite loomise eeluuring ettevõttele Claricy OÜ“. Selles projektis ühendasid teadlased ja eksperdid tehisintellekti ning käitumisteadused, et luua IRIS-X platvormil isikupärastatud finantsnõustamise lahendus.
Vestluses arutatakse, kuidas sellised koostööprojektid loovad väärtust nii ettevõtetele kui ka laiemale ühiskonnale, suurendades innovatsiooni, töökohti ja teadust.
Saadet juhib ettevõtja ja lektor Mart Soonik.
-
Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli demograafia professor Luule Sakkeus ning Tallinna Ülikooli töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht vananemise, ebavõrdsuse ja ühiskonna muutuste teemadel.
Saates keskendutakse küsimusele, miks vanemas eas elavad naised sageli üksinda ja näivad paremini hakkama saavat, samas kui mehed kogevad kõrgemat rahulolu eelkõige paarisuhtes. Arutelu puudutab hoolduskoormust, palgalõhet ja nende pikaajalist mõju pensionieas ning selgitab, kuidas erinevad eluteed ja sotsiaalmajanduslikud tingimused vanemas eas heaolu kujundavad. Samuti käsitletakse teadlikku lastetust ja noorte valikuid, mis mõjutavad tulevikus ühiskondlikke mustreid.
Lisaks analüüsitakse digioskuste ja tehnoloogia kasutamise ebavõrdsust vanemaealiste seas, tuues esile, kuidas just kõige haavatavamad inimesed jäävad sageli teenustest ja teabest kõrvale. Saates selgitatakse ka, kuidas hoolduskoormus ja varasemad töö- ja pere teekonnad mõjutavad vanemaealiste naiste ja meeste sissetulekuid, pensioneid ning üldist elukvaliteeti.
Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
-
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse sel korral teemast, mis puudutab meid kõiki – riided ja nende mõju inimesele ja keskkonnale. Külas on teadliku rõivatarbimise edendaja ja Tallinna Ülikooli magister Piret Ilves, kelle uurimistöö ja professionaalne huvi on seotud rõiva kui materiaalse objekti mõtestamisega kaasaegses ühiskonnas.
Vestluses uuritakse, kuidas on ületarbimisest saanud justkui igapäevaelu osa ning miks ka kõige parematest taaskasutuse ja ringmajanduse ideest ei piisa, kui tarbimine ise ei vähene. Juttu tuleb ka sellest, mis tegelikult saab meie äraantud riietest, miks vaid murdosa tekstiilidest jõuab uue rõivana tagasi turule ning miks plastpudelitest tehtud kangas ei ole sugugi nii jätkusuutlik lahendus, kui sageli võidakse arvata. Samuti arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia, trendid ja ostupühad – nagu must reede – mõjutavad meie ostuotsuseid ning mida igaüks meist saaks teha teisiti.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
-
Saates „Ekspert eetris“ uuritakse, kuidas mängud võivad olla tõsine töövahend – abiks juhtimises, otsuste langetamisel ja keeruliste olukordade lahendamisel. Külas on Tallinna Ülikooli tõsimängude dotsent Martin Sillaots, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas õppida ja areneda läbi mängu nii, et see toetaks ka tegelikke tööalaseid oskusi?
Saates räägitakse, kuidas tõsimänge kasutatakse projektijuhtimises, konfliktide lahendamisel ning ka demokraatlike protsesside mõistmiseks. Mängudes simuleeritakse päriselulisi riske ja probleeme – näiteks ebareaalseid tähtaegu, sisemisi konflikte või keelebarjääre – ning otsitakse nendele lahendusi turvalises, mängulises keskkonnas. Arutlusele tuleb, miks sellised mängud aitavad paremini mõista meeskonnatööd ja otsustusprotsesse ning kuidas need võiksid tulevikus kujundada õppimist, juhtimist ja koostööd.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
-
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse seekord Eesti laste ja noorte vaimse tervise olukorrast ning äsja valminud Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskavast 2025–2035, mis seab fookusesse vaimse tervise probleemide ennetuse. Külaliseks on vaimse tervise valdkonna korralduse ekspert ja Tallinna Ülikooli vilistlane Ott Oja, kelle töö keskmes on valdkondadeülene lähenemine – kuidas kujundada keskkonda, mis ennetaks vaimse tervise probleeme.
Saates arutletakse, miks oli uut tegevuskava vaja ja mida selles tehakse teisiti kui varem. Juttu tuleb ka vanemate toetamisest, koolide rollist ning praktilistest sammudest, mida iga kool saab juba täna astuda, et noorte vaimset tervist tõhusamalt hoida. Lisaks käsitletakse levinumaid vigu, mida tehakse nii kodudes kui ka koolides.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
-
Saatesarja „Ekspert eetris“ saates on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteaduri Grete Arroga arutelu all laiaulatuslik haridusuuendus TI-hüpe 2025. Selle eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad kõigi Eesti gümnaasiumiõpilaste ja õpetajateni. Arutluse all on, mida see hüpe praktiliselt tähendab, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid see õpetajatele ja õpilastele kaasa toob ning kuidas sarnased algatused on juba teistes riikides rakendamisel.
Lisaks keskendutakse teemadele: kuidas mõjutab tehisintellekt õppimisharjumusi ja eneseregulatsiooni ning millised teadustööd on vaja, et mõista parimaid praktikaid AI-põhises õppes. Saates uuritakse, mida võiks arvesse võtta, et TI kasutamine õppimisel tooks veidigi kasu ega tooks kahju.
Grete Arro on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur, kelle uurimisteemadeks on õppimisega seotud erinevad aspektid ja keskkonnateadlikkus. 2023. aastal pälvis ta „Aasta õppejõu“ tiitli ning 2022. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
-
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse filosoofi ja Tallinna Ülikooli külalislektori Margus Oti hiljuti ilmunud teose „Heaolu“ üle, mis küsib, mis on hea elu ja kuidas võiks olemine saada veel paremaks.
Ott läheneb heaolu teemale filosoofiliselt, tuues arutellu nii inimese sisemised seisundid kui ka suhted ümbritseva keskkonna, teiste inimeste ja kultuuriga. Tema sõnul on olemine ise juba hea ja võrratu ning alati saab see olla veel parem – „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima,“ kirjutab Ott oma raamatus.
Saates arutletakse, kuidas heaolu mõtestamine erineb majanduslikest mõõdikutest ja kuidas see võiks mõjutada ühiskondlikku mõtlemist laiemalt. Mis on tegelikult hea elu ja millist rolli mängivad selles loodus, kunst, tehnoloogia või kogukondlikkus? Kas heaolu on saavutatav seisund või pigem pidev liikumine ja eneseületus?
Margus Ott on tuntud oma süvitsi mineva ja eri kultuuride vahel sildu loova mõtlemise poolest. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde selliseid mõtlejaid nagu Spinoza, Leibniz, Deleuze ja Zhuāngzi ning avaldanud kuueköitelise teose „Väekirjad“. Tema uusim raamat „Heaolu“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“.
-
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse kohalike omavalitsuste tuleviku, valimiskäitumise ja haldusreformi tegelike mõjude üle. Külas on Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai, kes on aastaid uurinud Eesti omavalitsussüsteemi, valimisaktiivsust ja kohaliku poliitilise eliidi kujunemist.
Eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste eel vaadatakse otsa küsimusele, miks valitakse ikka ja jälle samad inimesed, kes on aastaid olnud võimul kohalikes kogukondades. Kuidas on mõjutanud haldusreform meie omavalitsuste autonoomiat ja elanike usaldust poliitikute vastu? Kas võim on muutunud tõhusamaks või on see hoopis rahvast kaugemale nihkunud?
Saates analüüsitakse värskeid uuringuid, mille kohaselt peab kolm neljandikku omavalitsusjuhtidest haldusreformi küll üldjoontes õnnestunuks, kuid kriitika pälvib teenuste kättesaadavus ja kohaliku võimu kaugenemine elanikele. Arutelu käigus käsitletakse ka Eesti poliitilise eliidi püsivust – miks jäävad samad inimesed aastakümneteks võimule ning miks erasektorist tulevaid kandidaate volikogudes nii vähe on? Samas rõhutatakse, et kuigi stabiilsus võib näidata vähest uuendust, võib see teatud kontekstis olla ka usalduse märk.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
- Mostra di più
