Episodi
-
Kaks kolmandikku Euroopa noortest soovib aidata oma tööga kaasa rohepöördele. 45%-l noortest eurooplastest aga puuduvad nn roheoskused, mida on vaja, et keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleeme lahendada. Kavandatav Erasmuse roheliste linnade programm annaks noortele võimaluse teha kohaliku tasandi roheprojektides vabatahtlikku tööd või tasustatud praktikat.
-
Kui veel 1980ndatel oli HIV surmaga lõppev haigus, siis tänu üleilmsele ravi ja ennetustöö arengule allub see haigus tänapäeval ravile. Aja jooksul on HIViga nakatunud üle 88 miljoni inimese ja sellesse surnud vähemalt 42 miljonit inimest. Praegu elab maailmas ligikaudu 40 miljonit HIViga nakatunut, kellest üle 800 000 elab ELis. Iga liikmesriik vastutab oma tervisehoiusüsteemi korralduse eest ise. EL toetab riike piiriüleste programmide kaudu, näiteks toetab rahvatervise kampaaniaid ja rahastab teadusuuringuid programmist „Euroopa horisont“. Liit on pühendunud ka ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi nn „95-95-95“ eesmärkidele. Nende järgi peaks 2025. aastaks 95% HIV-positiivsetest teadma, et on viirusega nakatunud; neist omakorda vähemalt 95% saama ravi ja ravi saajatest 95%-l olema viirus taandumas. Saatesarja „Suuremad eesmärgid – parem õigusloome“ selles osas uurime, milline on ELi roll HIVi ennetamisel, sellega seotud häbimärgistamise vastu võitlemisel ja HIV-positiivsete elutingimuste parandamisel ELi liikmesriikides. Eesmärk on HIVi epideemia 2030. aastaks lõpetada.
-
Episodi mancanti?
-
Mitmeaastane finantsraamistik on Euroopa Liidu pikaajaline eelarvekava. Selles määratakse mitmeks aastaks kindlaks ELi prioriteetsed kulud ja iga kululiigi piirmäärad. See tagab, et liidu rahalisi vahendeid kasutatakse tema poliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Mitmeaastane finantsraamistik paneb aluse ELi iga-aastasele eelarvele ja aitab tasakaalustada ELi liikmesriikide konkureerivaid huve.
Pikaajalise eelarvega pannakse üldjoontes paika see, kui palju raha nähakse ette eri valdkondadele, nagu vähem arenenud piirkonnad, maaelu areng, humanitaarabi, rohepööre, digiüleminek ja ELi välispoliitika.
-
Tugev vaimne tervis on täisväärtusliku elu alus. Kui inimene tunneb end hästi, on ta võimeline oma täit potentsiaali kasutama, ühiskonnaelus aktiivselt osalema ning stressi ja eluraskustega toime tulema. Euroopa Liit pingutab selle nimel, et vaimse tervise häirete ennetus ja ravi oleks ühtviisi kättesaadav kõigile liikmesriikide elanikele. Siiski on tarvis veel palju ära teha, et aidata kõigil saavutada võimalikult hea vaimne seisund ja heaolu.
-
Euroopas jätkub praegu ennenägematu demograafiline suundumus. 2050. aastaks on ligi kolmandik Euroopa Liidu elanikke üle 65 aasta vanad. Elanikkonna vananemine avaldab suurt mõju nii tervishoiule, sotsiaalhoolekandele, tööturule kui ka majandusele. Eakaid käsitlev Euroopa Liidu poliitika keskendub eelkõige aktiivsena vananemisele, sotsiaalsele kaasatusele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele ning majanduslikule toimetulekule. Puudu on veel ainult kõikehõlmav eakatestrateegia.
-
Turism on üks Euroopa Liidu kõige mitmekülgsemaid majandusharusid. Reisimine ühendab inimesi, edendab kultuuridevahelist mõistmist ja soodustab majanduskasvu. Mida teeb Euroopa Liit selleks, et turismi toetada ja arendada, ning kuidas tagab, et reisimine on kestlik, kõigile kasulik ja et igaüks saab soovi korral reisile minna?
-
„Euroopa horisont“ on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja innovatsiooni toetusprogramm. Aastatel 2021–2027 on programmi eelarve koguni 95,5 miljonit eurot, ent selle tähendust ei saa mõõta üksnes rahas. „Euroopa horisont“ annab tunnistust sellest, et Euroopa Liit on pühendunud tipptasemel teadustöö ja innovatsiooni toetamisele ning liikmesriikide ühiskondlike probleemide lahendamisele. Programm aitab teadlasi, ettevõtjaid ja poliitiliste otsuste tegijaid nende püüdlustes selle poole, et Euroopa Liit saaks võtta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas üleilmse juhtrolli.
-
Euroopa Parlamendi delegatsioonid on parlamendiliikmetest koosnevad ametlikud rühmad, mis loovad ja hoiavad suhteid liiduväliste riikide, piirkondade ja organisatsioonidega. Delegatsioonide töö on arendada parlamendi rahvusvahelisi suhteid ning suurendada Euroopa Liidu mõjukust ja tuntust maailmas.
-
Iga aasta 16.–22. septembril tähistatakse Euroopa liikuvusnädalat. Selle eesmärk on edendada keskkonnahoidlikku liikuvust ja kestlikku linnatransporti, et parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti. 2024. aastal on kampaania teema „Jagatud avalik ruum“. Jagatud avalik ruum on koht, kus inimestele, eri transpordiliikidele ja tegevustele on eraldatud eraldi ruum. Tänu sellele suureneb sotsiaalne võrdsus ja liiklusohutus ning väheneb müra ja õhureostus. See omakorda viib elukvaliteedi tõusule.
-
Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) muudab õppekavade ja kursuste mahud Euroopa kõrgharidussüsteemis paremini võrreldavaks. Tänu sellele käib kvalifikatsioonide tunnustamine hõlpsamalt ja üliõpilastel on lihtsam oma õpinguid mitme Euroopa riigi vahel korraldada.
-
Ilma veeta ei ole elu. Tänu veele toimivad looduse ökosüsteemid. Tänu veele saavad inimesed põllumajandusega tegeleda ja täita oma baasvajadusi. Vee saastamine on ülemaailmne probleem. Tööstusjäätmed, põllumajanduse jääkained ja plastprügi rikuvad veekogusid ning teevad ränka kahju nii ökosüsteemidele kui inimeste tervisele. Kuula saadet, kus räägime veehoiust ja veeteadlikkusest ning sellest, mida Euroopa Liit teeb, et meie planeedil ka tulevikus puhast vett jätkuks.
-
Ookeanid on inimesele äärmiselt olulised. Need varustavad meid toiduga ja toodavad suurema osa hapnikust. Seni on aga riikide majandusvöönditest väljapoole jääv avameri olnud eikellegimaa ja sealne elurikkus kaitsmata. Seal püütakse ebaseaduslikult kala, reostatakse ja rikutakse mereelupaiku. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks suurendada riikidevahelist koostööd, et olukorda parandada.
-
2024. aasta aprilli lõpu seisuga oli maailmas üle 120 miljoni põgeniku, kes on olnud sunnitud tagakiusamise, konflikti, vägivalla või inimõiguste rikkumise pärast oma kodukohast lahkuma. See tähendab, et maailmas on iga 69 inimese kohta vähemalt üks põgenik. Põgenikest 43 miljonit ei saa või julge põhjendatud hirmu tõttu koduriiki tagasi pöörduda. Samuti on põgenike hulgas miljoneid kodakondsuseta isikuid. Pagulaskriis on üks suurimaid Euroopa Liidu ees seisvaid probleeme.
-
Euroopa majanduse alustala on väikesed ärid, nagu pagarikojad, juuksurisalongid, lillekauplused ja raamatupoed. Need moodustavad väikesed ja keskmise suurusega Euroopa Liidu ettevõtetest 99% ning annavad liidu sisemajanduse koduproduktist üle poole. Sageli seisavad nad aga silmitsi hulga probleemidega, mis nende püsimajäämist ohustavad.
-
Euroopa Liidu toiduohutuse reeglite eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist. Need reeglid hõlmavad nii toiduhügieeni, märgistust, pakendamist kui ka toodete jälgitavust.
Igal aastal haigestub maailmas 600 miljonit inimest ühte 200st toiduga levivasse haigusesse. Euroopa Liit võitleb nende haiguste ennetamise vastu ja on selleks kehtestanud ühed kõige rangemad toiduohutuse standardid maailmas.
-
Ülemaailmset keskkonnapäeva tähistatakse iga aasta 5. juunil. Viimase poole sajandi jooksul on sellest saanud üks parimaid võimalusi teha keskkonnakaitse teemalist teabekampaaniat. Igal aastal osaleb keskkonnapäeva üritustel kümneid miljoneid inimesi ning osa võtavad ka valitsused, ettevõtted, linnad ja kogukonnaorganisatsioonid. Tänavu on peamine korraldajariik Saudi Araabia ning põhiliselt keskendutakse pinnase taastamisele, kõrbestumise vältimisele ja põuaga toimetulekule. Looduse taastamisele kutsutakse üles teemaviitega #GenerationRestoration.
-
Igaüks peaks saama end vabalt ja turvaliselt tunda ning kellelegi ei tohi ette kirjutada, keda armastada.
Ometi diskrimineeritakse endiselt mitmel pool maailmas lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi ning queer-inimesi.
Euroopa Liit on kindlalt pühendunud diskrimineerimise vastu võitlemisele. Saates uurime, mida teeb Euroopa Liit selleks, et kujundada kaasavamat ühiskonda, kus kõik saavad end turvaliselt tunda.
-
Tolmeldavatel putukatel on meie ökosüsteemis tähtis roll, kuid kõikjal maailmas ohustavad neid mitmed tegurid, nagu kliimamuutused, elupaikade kadumine, kahjurid ja monokultuuride kasvatamine. Nende tegurite tõttu on nii looduslike kui ka inimeste kasvatatavate tolmeldajate populatsioon järsult vähenemas. EL töötab selle nimel, et tolmeldajaid kaitsta.
-
Euroopa Parlamendi üheksandale ametiajale vajutasid oma pitseri ülemaailmne COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Tervishoiukriisi ja geopoliitiliste raputuste taustal keskendus parlament sel ametiajal rohe- ja digipöördele, et suurendada Euroopa Liidu vastupanuvõimet ja ühtlasi tugevdada liidu demokraatlikke väärtusi.
-
Euroopa Liit on maailma üks metsarikkamaid piirkondi. Umbes 40% liidu maismaast on kaetud metsaga. Metsad on hädavajalikud meie tervise ja heaolu ning laiemalt ka kogu planeedi jaoks. Samuti hoiavad metsad elurikkust ja aitavad võidelda kliimamuutustega. Euroopa Liit mõistab, kui tähtsad on metsad meie tuleviku jaoks. Seetõttu võeti 2021. aastal vastu Euroopa Liidu uus metsastrateegia aastani 2030.
- Mostra di più
