Episodi
-
Jukuraadio 562. köögilauas Ă”itseb kirjanik ja reĆŸissöör Vahur Laiapea, keda suurem osa meist teab Ukrainas toimuva sĂ”ja lugude edastajana. Vahur andis vĂ€lja raamatu âHingedepĂ€ev Hroza kĂŒlasâ ja neist mikroajalukku kuuluvatest sĂŒndmustest tulebki juttu. Vahur: âOlen sadu ja sadu kordi kuulnud vĂ€ga raskeid lugusid ning mu teadvus kipub kĂ”ike neid ĂŒhte köitma ja tervikuna vĂ”tma. Nii teadvus peabki töötama, muidu vĂ”ib see katki minna. Parim, mida saan teha, on leida jutustaja elust hetki, mis on erilised ja ainulaadsed minu, kuulaja jaoks. Siis on lootust, et need ka mu lugejat puudutavad. Siis on lootust, et see kuritegelik sĂ”da ja selle sĂŒĂŒdlased ei muutu uueks normaalsuseks, millekski tavaliseks ja andestatavaks."
-
Jukuraadio 561. saade võtab koos ajaloolase Andres Adamsoniga ette 106 aastat tagasi toimunud Eesti Vabariigi vastase mässu Saaremaal. 1919. aasta Saaremaa mäss (nõuka-ajal järjekindlalt ka ülestõusuks nimetatud) kujutas ennast saarlaste vastuhakku Eesti Vabariigile ja baltisaksa mõisnikele, mis toimus 16-21. veebruarini 1919. Ühtset põhjust toimunule on raske laiendada, pigem kohtusid erinevad arengud, mis nende veriste sündmusteni viisid. Igal juhul oli tegemist Vabadussõjas olevale Eestile äärmiselt ohtliku sündmusega. Mäss suruti maha 1919. aasta 21. veebruaril.
-
Episodi mancanti?
-
Jukuraadio 555. köögilaud on külas Heinz Valgul, kes võidab koos meie kõigiga niikuinii! Et just jaanuaris 2025 saab 90 aastat vanaks absoluutselt legendaarne Kuku klubi, kus on elanud oma uskumatut kirevat elu Eesti intelligents juba 1935. aastast, siis võtame koos Heinz Valguga kätte ja uurime, mis selles klubis aegade jooksul juhtunud on. Neist seiklustest saaks kümme head mängufilmi. Peatume 1930ndates, sõjajärgsel ajal (Kuku klubi oli lahti ka saksa okupatsiooni ajal ning jupp maad Stalinigi aega), siis aga paarutame edasi 1950ndate lõppu ja 1960ndatesse ning 1970ndatesse, kus Kukus käisid “tööl” seltsimehed KGB-st, et keldrirahval silma peal hoida. Rännak on võimas.
-
1993. aastal TallinnaâStockholmi liinil sĂ”itma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Aga vĂ€hesed teavad, et enne II maailmasĂ”da sĂ”itis samal liinil reisiaurik âEstonia". Tegelikult aga on âEstoniaâ nime all sĂ”itnud mitmed laevad veel varem, koguni rohkem kui 100 aasta jooksul. Meremuuseumis on ĂŒleval nĂ€itus, mis pajatab meile âEstoniaâ loo. Aga vandenĂ”uteooriatest ei rÀÀgi. Kandume korraks 20. sajandi algusesse ja lĂ”petame ajastu kirjeldusega, kus sĂ”itis hiljem hukkunud âEstoniaâ. Reisilaev Estonia sĂŒmboliseeris eestlastele vabadust, edu ja lÀÀnelikke vÀÀrtusi, mis ei olnud toona just paljudele kĂ€ttesaadavad. Milline oli elatustase, mida seal pakuti ning mida ĂŒldse avatud liiklus âvĂ€lismaaleâ toona tĂ€hendas â sellest pajatavad Meremuuseumi kuraator Teele Saar ning muuseumi direktor Urmas Dresen.
-
Alle galeriis toimub novembri eelviimase nĂ€dala lĂ”pul Eesti ĂŒks suurimaid kunstioksjone. Galerist Harry Liivrand viib meid "Jukuraadio" 547. saates pĂ”nevale matkale, kus uurime, mil moel kunst aja jooksul puhtaks investeeringuks muutub. RÀÀgime hinnatud klassikutest, haruldustest ja vĂ”ltsingutest ning uurime, millised summad kunstioksjonite kirevas maailmas ringi uhavad.
-
"Jukuraadio" 546. köögilaud keskendub rahvusvahelisele Ă”igusele. Teeme koos professor Lauri MĂ€lksooga ekskursiooni selle mĂ”iste ajalukku. Mis ajast me ĂŒldse saame kĂ”nelda sellisest asjast nagu rahvusvaheline Ă”igus? Peale selle on eelmainitud asi teinud ajaloos korduvalt vĂ€hikĂ€ike. Peatume 20. sajandi sĂŒndmustel â maailmasĂ”dadel ning neile eelnenud ja jĂ€rgnenud perioodidel. Aga ka tĂ€nasel pĂ€eval on rahvusvaheline Ă”igus muutunud mingiks imelikuks jutumulliks, mitte toimivaks nĂ€htuseks. Milline on selle koht Ukraina sĂ”ja ja lÀÀne-Vene konflikti taustal?
-
Riigikogu hoone sai valmis 1922. aastal ja selle projekteerisid toonases mĂ”istes verinoored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Sellel sĂŒgisel on nende mĂ”lema 140. sĂŒnniaastapĂ€ev. Ajaloolane Archibald Kald on 545. "Jukuraadio" köögilauas ja usub, et mĂ”lemad arhitektid on suutnud oma loominguga jÀÀdvustada end Eesti arhitektuuri ajalukku luues hooneid, mis paljudele koheselt vĂ€hemalt nime poolest meenuvad. Ei saa ka mainimata jĂ€tta, et 1920â1930ndate aastate Tallinna linna arhitektuuris jĂ€tsid nad mĂ€rkimisvÀÀrse jĂ€lje.
-
Ajakirjanik Aldo Maksimov rÀÀgib 544. köögilauas sellst, kuidas ta ajakirjandusest tĂŒdines, Kreekasse kolis ja seal Eesti kultuurimaju ehitama hakkas. Kultuurimaju sĂ”na otseses mĂ”ttes Samose saarel pakub ta residentuuri- ja puhkevĂ”imalusi Eesti kultuuriinimestele, seal kĂ€ivad kirjanikud, kunstnikud, nĂ€itlejad ja kogu ĂŒlejÀÀnud kirev kaader. RÀÀgime lĂ”una ja pĂ”hja elustiilide erinevusest, aga ka vĂ€ga mahlakatest 1990ndatest, mil Aldo enamvĂ€hem kĂ”ik kodumaised ajakirjandusvĂ€ljaanded "lĂ€bi töötas".
-
RĂ€nnumees Hendrik Relve on lĂ€bi kĂ€inud suure osa planeedist. 543. köögilauas jĂ€tkab Hendrik juttudega erinevate rahvaste, peamiselt vĂ€ikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ĂŒmbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all ĂŒldse mĂ”elda. Siin saates sattume geograafiliselt vĂ€ga eriilmelistesse paikadesse.
- Mostra di più
