Episodi
-
Külalised on Sander Sandberg, Jürgen Karvak ja Urmo Ustav. Sander on filmi „Paisud - paised eesti jõgedel“ režissöör, Jürgen on vooluveekogude ökoloogia nooremteadur ja Urmo kärestikuaerutaja. Vestlust juhib Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu.
Arutleme jõgede käekäigu üle, räägime paisude eemaldamisest ja sellest, millised kahjud/kasud see kaasa toob. Samuti räägime kärestikuaerutamisest, mis juba näiteks Pärnu jõel pärast paisu eemaldamist aset leiab. -
Täna räägime "Öökulli akadeemias" pärilikkuseainest DNAst. Mis see on? Kas kõikidel organismidel on DNA? Mis on vana DNA? Mis on keskkonna DNA? Nendele teemadele aitab valgust heita evolutsioonigeneetik, TÜ genoomika instituudi direktor Mait Metspalu, kes vestleb Eesti Loodusmuuseumi zooloogi Lennart Lennuki ja geoloogi Karin Truuveriga.
-
Episodi mancanti?
-
Zoonoosid ehk teistelt loomadelt inimesele kanduvad haigused on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud ka seoses koroona levikuga. Oleme külas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teaduril Ants Tullil, kes aitab meil teemat suuremalt avada. Saame teada, kuidas hoolitseda oma lemmikute eest ja millest tasuks ise hoiduda, et vältida nakkumist solkme, paelussi, ebola või mõne muu zoonoosiga.
Saates vestlevad Karin Truuver, Lennart Lennuk ja Ants Tull. -
Seekordses osas tuleb juttu võrgustikest bioloogias ja kunstis, eneseteadvuse ja sümbolite tekkest kui esimestest kunsti nähtustest ning sellest kuidas mõjutab kunstiga tegelemine, selle otsene praktiseerimine, tarbimine või õpetamine inimese suhet loodusesse. Külas on kunstnik Peeter Laurits ning EKA kunstiteaduste doktorant ja lektor Andrus Laansalu, vestlust modereerib zooloog Lennart Lennuk.
-
Enesekaitsest loomariigis paleontoloogi pilgu läbi vestlevad Tartu Ülikooli geoloogia osakonna kaasprofessor Oive Tinn ja
Eesti Loodusmuuseumi geoloogia vanemkuraator Karin Truuver.
Arutluse alla tulevad sellised küsimused nagu mis on enesekaitse ja kes esimestest elusorganismidest Maal ennast kaitsma hakkasid? Kuidas enesekaitset loomariigis üldse uuritakse? Lisaks veel paras ports näiteid mõnede tänapäevaste enesekaitse-mehhanismide arengust ja tagamaadest. -
Sügisel 2022 Matsalu Loodusfilmide Festivalil salvestatud episoodis vestlevad kliimamuutustest, kliimapoliitikast ja rohepöördest TTÜ emeriitprofessor Rein Vaikmäe, Keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika osakonna juhataja Kädi Ristkok ning Eesti Loodusmuuseumist geoloogia Karin Truuver ja zooloog Joosep Sarapuu.
-
Augusti lõpus toimus rahvusvahelise Läänemere päeva puhul Eesti Loodusmuuseumi hoovis avalik salvestus. Külas olid Joonas Plaan ja Sander Loite ning vestlus keerles loomulikult Läänemere ümber. Kuidas meie meri elab? Mida saaks teha, et merel läheks paremini? Milliseid kalu süüa ja milliseid mitte? Ja misasi on kalafoor?
Vestlust vedas Joosep Sarapuu. -
Marja-Liisa Kämärä, Loore Ehrlich ja Jana-Maria Habicht vestlevad Eesti Loodusmuuseumi seenenäitustest, nende ajaloost, seente tundmisest ja seenenäituste korraldamisest.
-
Pruunkaru, kes on 2022 aasta Eesti aasta loom, on mänginud ja siiani mängib rolli meie igapäevaelus ning paljudel on kas mesikäpa, vanalälli, või otiga mingi oma side. Karu podcasti kolmandas miniosas räägimegi inimese ja pruunkaru suhetest nii rahvakultuuris kui ka igapäevases looduselus. Saates vestlevad Leif-August Kirs, Peep Männil, Lennart Lennuk ja Joosep Sarapuu.
-
Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru. Teises miniosas pööramegi pilgu just meie enda piirkonna karule, pruunkarule. Räägime tema alamliikidest ning nende seisust siin ja sealpool meie riigipiiri. Juttu tuleb lisaks veel karu toitumisest ja tema ladina keelsest nimest. Saates vestlevad Leif-August Kirs, Peep Männil, Lennart Lennuk ja Joosep Sarapuu.
-
Eesti aasta loom 2022 on pruunkaru ning seekordne podcast ongi nendele pühendatud. Saade on jagatud kolme ossa ning esimeses osas puudutame karulasi üldiselt. Juttu tuleb sellest, kellest kõik karud üldse välja arenesid ning samuti räägime maailma teistest karulaste liikidest, keda on maailmas kokku 8. Saates vestlevad Leif-August Kirs, Peep Männil, Lennart Lennuk ja Joosep Sarapuu.
-
2021. aasta loom on rott. Tegelikult on aasta loomaks kahte liiki rotte – kodurott ja rändrott. Seekordses podcasti osast tulebki juttu nende käekäigust, levikust ja erinevustest. Lisaks räägime teistest närilistest ja saame teada, mis teeb ühest närilisest üldse närilise. Loomulikult heidame valgust ka rotiaasta eredaimale leiule, rotikuningale. Saates vestlevad Andrei Miljutin, Uudo Timm, Lennart Lennuk ja Joosep Sarapuu.
-
Taskuhäälingu lintivõtt toimus kulturifestivalil Särin avaliku salvestusena.
-
Kas teadsid, et Eestis on pindalaühiku kohta kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas? Miks neid nii palju on? Kas me peaksime muretsema, et mõni langev täht lõpetab jälle Eestimaa mullas? Või on meie kosmiliste külaliste kvoot juba täis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab Tartu Ülikooli geoloog Jüri Plado.
-
Seekordses episoodis vaatame tagasi juunis toimunud loodusvaatluste maratonile Paljasaare poolsaarel: vaatleme sealseid taimi, tõmbame kahvaga välja mereelustikku, kuulame kummalist ja ilusat linnulaulu ning teeme kiire põike paiga geoloogiasse ja ööellu.
-
Öökulli akadeemia viiendas osas vestlevad Karin Truuver ja Sander Olo Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teaduri Erik Abneriga viirustest. Selgub, et viirused ei ole ainult kahjulikud, vaid mängivad olulist rolli ka inimese evolutsioonis. Lisaks räägitakse sellest, kas viirustel on olemas fossiilid, mida me nendelt õppinud oleme ja paljust muust põnevast.
Tekkinud küsimused võib saata aadressil [email protected] -
Podcasti neljandas osas lähme tagasi sooja augustiöösse. Loodusmuuseumi entomoloogi Aare Lindtiga vaatlevad ööliblikaid Sander Olo ja Lennart Lennuk. Juttu tuleb kogumise olulisusest, liblikate bioloogiast ja mitmekesisusest ning seiklustest mägises Kesk-Aasias ja ohte täis troopikas.
-
Öökulli akadeemia kolmandas osas vestlevad Sander Olo ja Asta Tuusti bioloogi Aveliina Helmiga muru niitmisest – kuidas targalt niites olla rohujuuretasandi looduskaitsja.
#minuruutmeeter -
11:58 - Kas linnud võivad õppida teise liigi laulu?
16:28 - Kas dinosaurused võisid laulda nagu linnud?
19:45 - Miljoni dollari küsimus. Miks linnud rändavad?
26:02 - Eesti metsade olukord ja lindude arvukus
53:05 - Kasside mõju lindudele
-
Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia podcasti esimeses osas vestlevad Lennart Lennuk ja Oliver Kalda nahkhiirtest ja viirustest. Saates kõlavad ka nahkhiirte häälitsused, mis on kümme korda aeglustatud, et oleksid inimkõrvale kuuldavad.
