Folgen
-
„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat, mis loodud Michelangelo sonettidele.
-
Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada ilma „Carmenita“ selle repertuaaris. Pea kõik maailmakuulsad lauljad on esinenud Carmeni, Micaëla, don Josè või Escamillo osas. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete lisaks ooperiaariatele katkendeid Mérimée jutustusest, mida ka novelliks on kutsutud.
-
Fehlende Folgen?
-
Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõike tuntud siiski oma Figaro lugudega. See tegelaskuju seikleb kolmes Beaumarchais’ näidendis, Figarost on ooperid kirjutanud Rossini ja Mozart. „ENNtsüklopeedia“ teeb kokkuvõtte Beaumarchais’ erakordsest elust ja andekast loomingust.
-
„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle rahva suurkuju Justinas Marcinkevičiuse looming, mida rõõmustavalt palju on ka eesti keelde tõlgitud.
-
„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare müstilised inimkujud moaid. Saates kuulete tšiili klassikalist, rahvuslikku, kui ka levimuusikat.
-
„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet siiski romaanitriloogia „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“ ning mitmete näidendite kaudu. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele kirjanikku hästi tundnud inimeste meenutusi ning katkendeid Eduard Vilde teostest.
-
„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kõlab saates muusika, mida kuulati aastal 1925.
-
Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal 1952 Nobeli rahupreemia, annetas ta kogu talle määratud rahasumma oma haigla patsientide kasuks. „ENNtsüklopeedia“ saade meenutab selle erakordse inimese elu ja tööd. Albert Schweitzer oli erakordselt andekas organist ning Bachi loomingu uurija.
-
"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele meelepärased tooted. Elvise mõjul alustasid tuhanded algajad oma muusikuteed – teiste hulgas ka biitlid. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates Elvis Presley tuntud ja vähem kuuldud laule.
-
"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli 1666, mil teaduses tegi põhjapanevaid avastusi Isaac Newton. Nobeli füüsikapreemia omistati Albert Einsteinile aastal 1921. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates suure teadlase lemmikmuusikat. Üht Mozarti viiulipala esitab Albert Einstein ise.
-
Seekord keskendub „ENNtsüklopeedia“ kõigi aegade ühe tippmuusikali „Minu veetlev leedi“ autoritele. Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner on aga kirjutanud veel poole tosina jagu suurepäraseid lavateoseid. Olgu siinkohal nimetatud vaid „Brigadoon“ ja „Camelot“. Kahepeale võitsid nad kaks Oscari preemiat, lisaks veel mitu Tony auhinda. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele meloodiaid ja laule mitmest muusikalist ja filmist, mille muusika autorid on Loewe ja Lerner.
-
"ENNtsüklopeedia" süveneb maailmakirjanduse suurkuju Henrik Ibseni elule ja loomingule. Vaid Shakespeare’i näidendeid lavastatakse Ibseni omadest rohkem. Praegugi võib Eestis näha „Nukumaja“. Ibseni tuntuimale näidendile „Peer Gynt“ kirjutas imelised muusikanumbrid Edvard Grieg. Ibseni muuseumis Oslos saab näha klaverit, millel oma sõbra perekonnale Grieg mõnikord mängis. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuuleb saates katkendeid Ibseni näidendeist ning muusikat, mida kogu maailm Norra ning Ibseniga seostab.
-
Seekord keskendub "ENNtsüklopeedia" sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1974. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete muusikat, mis oli populaarne poole sajandi eest.
-
"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui marssal Mannerheim sõjalis-poliitiliselt.
-
"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria juubelihõnguline 75. saade on pühendatud kahekümnenda sajandi suurkujule Winston Churchillile. Tema sünnist möödub sel laupäeval täpselt poolteist sajandit. Churchilli sõjaaastate teeneid oma riigi ja rahva ning suuresti kogu maailma hüvanguks on küll mõnes riigis püütud vähemana paista, kuid see pole kellelgi eriti õnnestunud. Suurmehe surma järel tõdes Prantsusmaa viienda vabariigi president Charles De Gaulle mõnevõrra ennustuslikult – Pärast Winston Churchilli surma pole Suurbritannia enam suurriik. Enn Eesmaa kommenteerib oma saates Sir Winston Churchilli elu ja tegevuse mõningaid, ka vähem teada aspekte.
-
Sedakorda on "ENNtsüklopeedia" fookuses riigijuht ja sõjapealik, kes kaotas sageli, ent ometi on jäänud omamoodi võidukaks. Napoleon Bonaparte’iga seostame tavaliselt lahinguid, kannatusi ja surma, soovi kogu maailma vallutada. Vähem on räägitud ta otsustest, mis nii prantslastele, kui teistelegi rahvastele eluliselt olulised olid. Suuresti tänu Napoleonile kasutame täna meetermõõdustikku, juba tema sai aru vaktsineerimise tähtsusest. Napoleoni tahtel kaasajastati Prantsusmaa koolisüsteem. Ta oli üks esimesi, kes kutsus Euroopa riike ja rahvaid ühinema ja koostööd tegema. Enn Eesmaa kommenteerib oma saates Napoleoni erakordse elu ja karjääri olulisemaid tahke.
-
„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud Andrejs Pumpursist ning heliloojast, keda veel üsna hästi mäletame. Raimonds Paulsi elu ja karjäär on aga palju huvitavamad, kui mõned ta laulud, mida miljonid peast teadsid ja kaasa laulsid.
-
Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autorit ning kõigi aegade üht võimekamat popartisti Tom Jones, kes mõned aastad tagasi andis kontserdi ka Tallinnas.
-
Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis ette kantud. Osa Händeli loomepärandist koos Enn Eesmaa kommentaaridega on kuuldavad "ENNtsüklopeedia" selle nädala saates.
-
Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümmend aastat, teha jõudis ta õnneks palju. Osa sellest meenutab Enn Eesmaa sel laupäeval oma saates.
- Mehr anzeigen
