Folgen
-
Ka siira sĂŒdame ja avatud meelega Piiblit lugedes vĂ”ime tekstist valesti aru saada. Miks me ikkagi teeme vigu PĂŒhakirja tĂ”lgendamisel? Kuidas neid vĂ€ltida? Mida teha siis, kui isegi diplomeeritud teoloogid ei suuda ĂŒhe vĂ”i teise lĂ”igu tĂ€henduse osas konsensusele jĂ”uda? Sellest kĂ”igest vestlevad Mikaeliga KUSi piiblikooli Ă”ppejĂ”ud Matt Edminster ja Sander Tulk.
P.S. Kui saate kuulamise jÀrel tekib tungiv soov liituda piiblikooliga, siis rohkem infot leiad aadressilt https://kus.kogudused.ee/piiblikool/. -
Olgem ausad, enamik palveid meenutab Jumalale suunatud soovide ja vajaduste nimekirju. Heal juhul lisanduvad sinna tĂ€nu ja ĂŒlistus â ent palve jÀÀb ikkagi monoloogiks, millekski, mida meie tahame Jumalale öelda. Kas suhtlus Loojaga vĂ”iks toimida ka vastupidises suunas? Kristlikule vaimsusele pĂŒhendatud saatesarja teises osas rÀÀgib religioonipsĂŒhholoog ja retriidijuhendaja Kristel PĂ”der meditatsioonist â palvevormist, milles kuulatakse rohkem kui rÀÀgitakse ja antakse Jumalale ruumi meid sĂŒgavalt isiklikul tasandil kĂ”netada. Kristel selgitab, kuidas kristlik mĂ”tlus erineb budismi vĂ”i New Ageâi praktikatest ja annab nĂ”u esimeste sammude osas.
Saate kÀigus soovitas Kristel ka raamatuid ja kuulamisharjutusi edasiseks uurimiseks:
Riitta ja Seppo A. Teinonen âKĂ”nelusi mĂŒstikastâAnselm GrĂŒn âVaikimisest"âRĂ€nnakud vaikusesseâ â juhendatud vaimulikud hrajutused, mis sobivad ka algajale -
Fehlende Folgen?
-
Kuidas vĂ”ib kĂ”ikvĂ”imas ja armastav Jumal lubada sĂŒĂŒtute inimeste kannatusi? Uues âTeoloogikaâ episoodis maadleb selle igivana kĂŒsimusega eetika Ă”ppejĂ”ud ja 3D koguduse pastor Meego Remmel. Hoiatuseks olgu öeldud, et 45-minutilise vestluse jooksul ei Ă”nnestu nii usklikke kui ka skeptikuid pikalt piinanud kurjuse probleemi ammendavalt Ă€ra lahendada. KĂŒll aga kĂ”lab podcastis mitu klassikalist mĂ”ttekĂ€iku apologeetika ABCst, millega tasub kursis olla. Samuti jagab Meego isiklikke ja liigutavaid lugusid kannatuste tĂ€hendusest ning lĂ”puks annab nĂ”u, kuidas kannatavale inimesele tegelikult toeks olla ja mitte oma targutamisega sisse sĂ”ita.
-
Kirikuelu on kaasaegse Eesti inimese jaoks kahetsusvÀÀrselt vÔÔraks jÀÀnud. Ometi nĂ€eme ĂŒhiskonnas suurt huvi vaimsete praktikate, maagia ja amulettide vastu. Kuidas jĂ”udsime sellesse spirituaalsesse kriisi? Millised on tĂ€napĂ€eva inimese hingelised vajadused? Miks ei ole kogudustel Ă”nnestunud neile adekvaatselt vastata ja mida vÀÀrtuslikku saab kristlik traditsioon usukaugele skeptikule pakkuda? Sellest kĂ”igest vestleb Mikael teoloogia populariseerija ning vaimsuse mĂ”testaja Hardo Pajulaga.
-
Kuidas erineb traditsioon Traditsioonist? Kas naised vĂ”ivad kogudusi juhtida? Milline on koguduse ĂŒlesanne tĂ€napĂ€eva maailmas? Veebruaris avaldas KUSi Ă”ppejĂ”ud ja Salemi koguduse pastor Toivo Pilli esseekogumiku pealkirjaga âSelginemisiâ, milles pĂŒĂŒab nendele ja paljudele teistele pĂ”letavatele kĂŒsimustele vastata. Uus âTeoloogikaâ episood toob kuulajani raamatuesitlusel autoriga peetud vestlusest.
-
Koroonapandeemia, kliimakriis, ebavĂ”rdsus, sĂ”da⊠Raske on leida tulist poliitilist teemat, mida paavst Frantsiskuse entsĂŒklika âFratelli tuttiâ ei puudutaks. Katoliku kiriku juhi viis pĂ”letavatel teemadel kaasa rÀÀkida vĂ”ib tunduda vabakirikliku vaimulaadiga kristlasele liialt vĂ€ljakutsuva vĂ”i ebatavalisena, ent see on kindlasti kuulamist vÀÀrt.
Millist rolli mĂ€ngivad entsĂŒklikad jĂ€rjest tugevamini polariseeruvas maailmas? Mis on paavsti sĂ”num? Mida saaksid Eesti protestandid talt ĂŒle vĂ”tta ja millele tuleks vastu vaielda? Sellest kĂ”igest rÀÀgib Teoloogika 20. episoodis Tartu Ălikooli doktorant ja paavsti Ă”petuse populariseerija Igor Ahmedov.
EntsĂŒklikast arvamuse kujundamiseks tasub kindlasti lugeda teksti ennast. Eesti keeles vĂ”ib tutvuda kirja lĂŒhikokkuvĂ”ttega. -
Kas Ukraina sĂ”da vĂ”ib ususĂ”jaks pidada? Ideedest, mis seisavad Venemaa agressiooni taga on saanud uus tĂŒliĂ”un maailma Ă”igeusu kirikutele. Kui Moskva patriarh Kirill Ă”nnistab Vene vĂ€gesid, siis Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos on nende tegevuse ĂŒheselt hukka mĂ”istnud.
Vaimulikku ĂŒhtsust lĂ”ikavad taas riigipiirid ja ees lÔÔmavad uued kirikulĂ”hed. Teoloogika 19. osas rÀÀgib Tartu Ălikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets, mida tĂ€hendab sĂ”da Ukraina ja maailma usuelule laiemalt. TĂ€helepanuta ei jÀÀ ka teoloogiline elevant toas: miks kipuvad kristlased ikka ja jĂ€lle oma riikide sĂ”du kriitikavabalt Ă”igustama?
Podcastis on juttu ka Priit Rohtmetsa ERRi artiklist âUkraina sĂ”da kui ususĂ”daâ. KĂ”igil, keda teema rohkem huvitab, tasub kindlasti sellega tutvuda. -
2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga â10 ideed, mis parajasti maailma muudavadâ â nende hulka arvati ka uuskalvinism. Ăpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaĂŒhte meist taevasse vĂ”i pĂ”rgusse minekuks tingimusteta ette mÀÀrab, lööb laineid ka tĂ€na. Paljud kristlased â eriti noored ja energilised â nĂ€evad kalvinismis kompromissitut Ă”petust armust ja Ă”iglusest, mis ei pĂŒĂŒa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kĂ”neleb Piibel.
Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pĂŒhendatud debatile, mis kalvinismi ĂŒmber kĂ€ib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jÀÀb selle Ă”petuse osas pigem skeptiliseks⊠Kumb lĂ”puks Su enda Ă€ra veenab?
Kaksik-podcasti teises osas esitab Mikael oma vastuargumendid ja vĂ€itleb Oleksiiga selle ĂŒle, millest Rooma kirja 3. ning 9. peatĂŒkk tegelikult kĂ”nelevad. -
2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga â10 ideed, mis parajasti maailma muudavadâ â nende hulka arvati ka uuskalvinism. Ăpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaĂŒhte meist taevasse vĂ”i pĂ”rgusse minekuks tingimusteta ette mÀÀrab, lööb laineid ka tĂ€na. Paljud kristlased â eriti noored ja energilised â nĂ€evad kalvinismis kompromissitut Ă”petust armust ja Ă”iglusest, mis ei pĂŒĂŒa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kĂ”neleb Piibel.
Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pĂŒhendatud debatile, mis kalvinismi ĂŒmber kĂ€ib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jÀÀb selle Ă”petuse osas pigem skeptiliseks⊠Kumb lĂ”puks Su enda Ă€ra veenab?
Kaksik-podcasti esimeses osas tutvustab Oleksii kalvinismi pÔhipunkte ja esitab oma peamised argumendid selle poolt. -
Karl TĂ”nne oli tavaline usukauge eesti noor, kuni ĂŒks reedeĂ”htune pidu asetas ta tĂ€iesti uuele rajale. Sealt algas pikk teekond Jumalani, mil tuli ette nii sĂŒgavaid filosoofilisi kahtlusi kui ka isiklikke emotsionaalseid mÔÔnasid. Aga ta jĂ”udis kohale! TĂ€na teenib Karl 3D Koguduse kogukonnajuhina, Ă”pib seminaris ja veab koos kolleegidega kogu EKB liidu noorsootööd. Teoloogika 16. osas heidame pilgu kristluse olemusele, Piibli lugemisele tĂ€napĂ€eva maailmas ning nendele ootamatutele viisidele, mil Jumal inimesi usule kutsub.
-
Maire Latvala leidis Jumala raskel ajal, kui leinas oma teadmata kaduma lĂ€inud Ă”de. MĂ”ni aasta hiljem teoloogiat Ă”ppides avastas ta huvi hingehoiu vastu. Sellest ajast saati on Maire aidanud kĂŒmnetel inimestel minna lĂ€bi kriisisituatsioonidest, millega ta ise kunagi kokku puutus. Teoloogika 15. osas rÀÀgib ta hingehoidja töö olemusest ja jagab nĂ€punĂ€iteid, kuidas igaĂŒks meist saaks oma leinavaid lĂ€hedasi paremini toetada.
Maire on jÀtnud huvilistele ka pÔhjaliku lugemissoovituste nimekirja. -
Evangeeliumi jagamine tundub sageli katsena midagi maha mĂŒĂŒa â vahel ka evangelistile endale. Kuulsad misjonĂ€rid ja tĂ€navajutlustajad on mĂ”elnud vĂ€lja palju tehnikaid ja nĂ€itlikke lugusid, mis aitavad piiblilugu lĂŒhidalt kokku vĂ”tta. Pikema jĂ€relemĂ”tlemise peale tekib aga ikka palju kĂŒsimusi. Miks ei saa armastav Jumal lihtsalt andestada? Miks pidi Jeesus nii piinarikkalt risti peal surema? Kas kristliku usu peamine mĂ”te on vĂ€ltida pĂ”rgut vĂ”i kannab see ka sĂŒgavamat eesmĂ€rki? Karmeli koguduse pastor Sven-Joonatan Siibak leiab, et evangeeliumi lugu on tegelikult keerukam ja rikkam, kui sageli arvatakse. Teoloogika 14. osas vestlevadki Mikael ja Sven-Joonatan Jeesuse elu, surma ja ĂŒlestĂ”usmise tĂ€hendusest ning ootamatutest vĂ€ljakutsetest, mida see meile seavad.
-
Eestit tabanud kuumalaine on lĂ”puks lĂ€bi saanud, aga kliimakriis jÀÀb meid veel kauaks kummitama. See paneb paratamatult kĂŒsima, kas kristlaste suhe loodusega aitab probleemi lahendada vĂ”i oleme hoopis ĂŒhest olulisest teemast sĂŒstemaatiliselt mööda vaadanud. Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretĂ€r ja KUSi Ă”ppejĂ”ud Helle Liht leiab, et Piibel ja kristlik traditsioon nĂ€evad looduses erilist vÀÀrtust, mida kaasaegne maailm ei suuda kuigi hĂ€sti tĂ€hele panna. Teoloogika 13. osas vestlevadki Helle ja Mikael kliimakriisist, ökoteoloogiast ja sellest, mida kogudused saavad looduse jaoks Ă€ra teha.
Arutelu keskmes on Helle artikkel, mis ilmus hiljuti Usuteaduslikus Ajakirjas. Seda saab lugeda siin: https://drive.google.com/file/d/1C-hy6VlNCrZfFBBPCmSPK-CdEtEPO0Kk/view?usp=sharing
-
Kui Karmen Maikalu alustas tööd psĂŒhholoogina, kartsid mĂ”ned inimesed talle tĂ€naval âtereâ öelda. Mine tea, jĂ€rsku keegi mĂ”tleb, et oled probleemne! Ănneks on suhtumine ajapikku muutunud â ka kogudustes. Teoloogika 12. osas vestlevadki Karmen ja Mikael kristlaste suhtumisest psĂŒhholoogiasse ja arutavad, millal tasub oma murega spetsialisti poole pöörduda ning kuidas teist inimest tĂ€hele panna.
Tasub uurida veebilehte peaasi.ee. Seal on palju hĂ€id nĂ”uandeid oma ja ĂŒmbritsevate inimeste vaimse tervise eest hoolitsemiseks.Sinuabi.ee on leht, mis koondab kristlastest psĂŒhholoogide, terapeutide ja hingehoidjate kontakte. Neile, kellel on teema vastu sĂŒgavam huvi, soovitab Karmen lugeda prof TĂ”nu Lehtsaare hingehoiu-teemalisi raamatuid.Hea teos, mis kombineerib teoloogiat ja psĂŒhholoogia aluseid, on ka David A. Seamandsi âJa mina annan teile hingamiseâ.
Podcastist kÀib lÀbi ka mitu kasulikku viidet⊠-
Kust me teame, et Jeesus pĂ€riselt olemas oli? Kas evangeeliumid on usaldusvÀÀrsed ajalooallikad vĂ”i keiser Constantinuse sepitsetud mĂŒĂŒdikogumikud? Mida piiblis leiduvate vasturÀÀkivustega peale hakata? Teoloogika 11. osa kĂŒlaline on apologeet ja Kolgata koguduse noortejuht Sander Tulk. Koos Mikaeliga vaatavad nad otsa enim levinud argumentidele kristliku usu vastu ning pĂŒĂŒavad pĂ”hjendada, miks 2000 aastat tagasi kirja pandud lugu neile siiamaani tĂ”esena tundub. <br>
John Lennox vs. Richard Dawkins;Mike Winger vs. Matt Dillahunty.
Podcastist kÀib lÀbi ka mitu kasulikku viidet⊠<br>
Saate kÀigus mainib Sander kahte pÔnevat debatti, mida tasub kindlasti vaadata:Sander viitab ka Peeter Roosimaa artiklile Markuse evangeeliumist.
Mikael toob sisse argumendi Richard Bauckhami raamatust âJesus and the Eyewitnessesâ. Autor annab pĂ€ris hea ĂŒlevaate oma argumentidest podcastis âUnbelievable?â. -
Kas hea kristlane vĂ”ib ka depressiooni pĂ”deda? Millal on Ă”ige aeg spetsialisti poole pöörduda? Ega antidepressantidest sĂ”ltuvusse ei jÀÀ? Vaimse tervise hĂ€ireid diagnoositakse aina rohkem, ent diagnooside arvuga kasvab ka kĂŒsimuste arv. SeepĂ€rast ongi Teoloogika 10. osas kĂŒlas psĂŒhhiaater Andres Sild, kes nendele vastab.
-
Mida keerukamaks muutub kaasaegne teadus, seda lihtsamini tekivad möödarÀÀkimised ja vandenÔuteooriad. Kas koroonavaktsiinid sisaldavad aborteeritud loodete rakke? Kas kristlased peaksid vaktsineerimisest loobuma? Etteruttavalt olgu öeldud, et antud jutt ei vasta tÔele ja kristlik usk ei anna pÔhjuseid vaktsiinide umbusaldamiseks. See aga ei tÀhenda, et vaktsiinide teema poleks arutamist vÀÀrt.
Teoloogika 9. osa kĂŒlaline on pastor ning Eesti Kirikute NĂ”ukogu eetika ja eluvÀÀrtuste töörĂŒhma konsultant Meego Remmel. Meego ja Mikael vestlevad sellest, kust pĂ€rinevad kirjeldatud vÀÀrarusaamad ning mis on tegelikult tĂ€helepanuvÀÀrsed vaktsineerimisega seotud eetikakĂŒsimused. -
Iga kriis pakub lugematuid vĂ”imalusi narratiivide loomiseks. Miks see meiega juhtus? Kas see on Jumala karistus vĂ”i erakordne vĂ”imalus usku kuulutada? On siis tegemist Ă”nnetu juhuse vĂ”i kurjade jĂ”udude vandnĂ”uga? KUSi rektor Einike Pilli arvab, et katsed kĂ”ike Ă€ra seletada ei vii meid tĂ”ele lĂ€hemale. KĂŒll aga tasub mĂ”elda, millist ĂŒlesannet oleme kutsutud tĂ€itma siin ja praegu. Aasta viimases Teoloogikas vestlevad Einike ja Mikael koroona Ă”ppetundidest ning kriisiteoloogiast N. T. Wrighti raamatu âJumal ja pandeemiaâ valguses.
Lugemissoovitus: N. T. Wright âGod and the Pandemic: A Christian Reflection on the Coronavirus and Its Aftermathâ, Zondervan, 2020 -
MiĆĄna, talmud, midraĆĄ... Kas neist segastest sĂ”nadest vĂ”ib ka tavalisel kristlasel kasu olla? Igor Raikhelgauz, baptist, kes on 10 aastat juudi pĂ€rimust uurinud, arvab, et vĂ”ib. Suuline toora oli lahutamatu osa Jeesuse ja Tema jĂŒngrite usust ning selle tundmine osutub ĂŒllatavalt heaks abivahendiks uue testamendi uurimisel. Teoloogika 7. episoodis arutamegi, mida sarnast on protestantidel juutidega ning kuidas Ă”ppida lugema piiblit juudi silmadega.
Podcastist kÀib lÀbi ka mitu kasulikku viidet:
Esimeseks ampsuks sobivad Igori enda mĂ”tisklused ĂpetussĂ”nade raamatust: shorturl.at/ntxGH
Tasub hoida silma YouTubeâi kanalil Ohr Hachayim â seal on head videokommentaarid vana testamendi tekstide kohta: https://www.youtube.com/channel/UC6_oJh6M4sZR6rQx2e6PLhw
TĂ”sisematele Ă”petlastele: Craig S. Keener âThe IVP Bible Backgroundâ ja rabi Yosaif Asher Weissi sari âA Daily Dose of Torahâ
-
âJĂ€rjest rohkem inimesi sai pÀÀstetud, aga nad said pÀÀstetud ĂŒksi,â kirjutas politoloog Mark Lilla ameeriklaste usuelust 1980. aastate alguses. Kiriku tĂ€htsus ĂŒhiskonnas tĂ”usis, kuid inimeste side konkreetsete kogudustega vĂ€henes: igal pĂŒhapĂ€eval sai uude kohta teenistusele minna. Milleks siis ikkagi end ĂŒhe kogukonnaga siduda, kui valik on nii lai? Teoloogika kuuendas osas rÀÀgib KUSi Ă”ppejuht Kadi Tingas kogudusse kuulumisest, headest ja halbadest pĂ”hjustest koguduse vahetamiseks ning sellest, miks ta on saanud ja jÀÀnud Risttee liikmeks.
- Mehr anzeigen